Post by L00re on Sept 16, 2007 18:19:51 GMT 3
Ester vaatas peeglisse. Talle vaatas sealt vastu äranutetud silmadega 18-aastane tüdruk.
See tundus talle kohutav. Kaks kuud tagasi, kui ta sai 18, oli kõik korras. Ja ka need 2 kuud peale ta sünnipäeva, kui nad Martiniga said vabalt koos olla. Nad said koos klubisse ja Martinil polnud enam probleemi sellega, et käib alaealisega, ometigi jättis Martin ta nüüd maha.
Ester ei suutnud seda taluda. Ta venitas patsikummi ühtpidi ja teistpidi ningvaatas aina süles olevaid käsi, mis patsikummi venitasid, kui ka peeglisse oma äranutetud silmi.
Kuhu oli kadunud see naeru lõkerdav ja muidu positiivsust pakatav tüdruk? Ta nuttis !? See on mingi nali või?
"Esterkullake, ma ei tea, mis juhtus küll, aga sa pead poodi minema. Leib ja jogurt on otsas ja kindluse mõttes võiksid müslit ka veel tuua," ütles ema talle uksepealt.
"Juba lähen. Ma sean end valmis," sai ema vastuseks ja astus neiu toast välja.
"Enam jubedamat sügist pole? Lõpuklass hakkab nii sitasti.." pobises Ester endale ja tõmbas retuusid jalga. Peale pani ta pika pluusi ja selle peale omakorda veel lühikeste varukatega pika dressika eest lukuga.
Ta pani mobiili taskusse ja astus esikusse.
"Nii lähedki või ?" päris ema kohe.
"Jah."
"Nii ära nuteult ja.. ja .. pane ikka soojemalt iidesse."
"Mul on ju pikkade varukatega pluus siin all," sai Ester vihaseks ja krabas emalt raha käest ning jooksis uksest välja.
"Mis ta mõtleb,et ma mingi titt olen ja ise end riidesse panna ei saa või? Huhh, miks ma pean emaga siin nõmedas korteris elama ja 12. käima? Miks ma ei võiks 5. käia, miks ema pidi tite 21-aastaselt tegema, kas sellega siis 7 aastat oodata ei andnud? Oleks ma 5. klassis poleks Martinit ka tundnud. Ja ohh, see kolimine ka veel.." mõtles tüdruk teel poodi.
Nimelt oli kool veel vähest aega käinud ja tal oli veel võimalus lahkuda. Ester tahtis saada disaineriks ja Ameerikas oli ideaalne kool, kus lõpuklassis (12.) sai täiendõpet kunstis ja joonestamises. Muidugi oleks ta peale 12. lõpetamist Eestis läinud Ameerikasse ülikooli, aga see kool, kus oleks nii hea täiendõpe disaineriks saamisel, tundus nii ahvatlev. Ja siis oleks hiljem sissesaamis eksameid ka kergem teha ja võimalusi rohkem , kuna see oli kõrge tasemega kool.
Oleks tal vaid raha olnud, et Ameerikasse saada. Ema palgast jätkus täpselt kahele et hästi- väga hästi ära elada, aga Ameerikaks ei jätkunud. Esteri ema oli teatri näitejuhi abi.
Tal ei jäänud muud üle, kui õppelaenu võtta..
Ta ostis poest leiba, müslit ja jogurtit, igaksjuhuks ka toorjuustu leiva peale, see saab alati kiiresti otsa.
Ostud tehtud, hakkas ta peaaegu poest lahkuma, kui nägi, kuidas üks vanatädike infoletist Bingo lotot ostab.
Ta läks ja võttis ka järjekorda.
"15 krooni" ütles müüja talle.
"Kohe," ütles Ester ja soris rahakotis, "hoohh , mul on ainult 11. Kas ma ei saaks nii, et .. Oodake , vist leian ikka 4 krooni, kurat, mul on ainult 2 krooni sentides," punastas tüdruk.
"Ma annan," ütles üks suurt kasvu meesterahvas tema seljataga ja andis 2 mündist müüjale.
"Aitäh," naeratas Ester mehele.
Sai oma Bingo pileti , pistis ta kohe jooksu.
ta väljus Rimi uksest, kui avastas, et pilet on kadund.
"Kurat küll," vandus ta . Ester jooksis poodi tagasi, et äkki see jäi infoletti ikka.
Ta tiirles seal natuke, kui avastas, et oli pileti pillanud sinna äärele , kuhu poekotte saab toetada.
"Vabandage, ma olen nii tuulepea, et ''kaotasin'' pileti ennem siia ära.." muheles tamüüjale, võttis pileti ja jooksis uuesti.
Poolel koduteel silmistses ester Bingo piletit ja ütles "2 õnneliku juhtu juba selle piletiga. 3 on kohtuseadus. Nüüd võidan küll.."
Teen edasi või ei ?
See tundus talle kohutav. Kaks kuud tagasi, kui ta sai 18, oli kõik korras. Ja ka need 2 kuud peale ta sünnipäeva, kui nad Martiniga said vabalt koos olla. Nad said koos klubisse ja Martinil polnud enam probleemi sellega, et käib alaealisega, ometigi jättis Martin ta nüüd maha.
Ester ei suutnud seda taluda. Ta venitas patsikummi ühtpidi ja teistpidi ningvaatas aina süles olevaid käsi, mis patsikummi venitasid, kui ka peeglisse oma äranutetud silmi.
Kuhu oli kadunud see naeru lõkerdav ja muidu positiivsust pakatav tüdruk? Ta nuttis !? See on mingi nali või?
"Esterkullake, ma ei tea, mis juhtus küll, aga sa pead poodi minema. Leib ja jogurt on otsas ja kindluse mõttes võiksid müslit ka veel tuua," ütles ema talle uksepealt.
"Juba lähen. Ma sean end valmis," sai ema vastuseks ja astus neiu toast välja.
"Enam jubedamat sügist pole? Lõpuklass hakkab nii sitasti.." pobises Ester endale ja tõmbas retuusid jalga. Peale pani ta pika pluusi ja selle peale omakorda veel lühikeste varukatega pika dressika eest lukuga.
Ta pani mobiili taskusse ja astus esikusse.
"Nii lähedki või ?" päris ema kohe.
"Jah."
"Nii ära nuteult ja.. ja .. pane ikka soojemalt iidesse."
"Mul on ju pikkade varukatega pluus siin all," sai Ester vihaseks ja krabas emalt raha käest ning jooksis uksest välja.
"Mis ta mõtleb,et ma mingi titt olen ja ise end riidesse panna ei saa või? Huhh, miks ma pean emaga siin nõmedas korteris elama ja 12. käima? Miks ma ei võiks 5. käia, miks ema pidi tite 21-aastaselt tegema, kas sellega siis 7 aastat oodata ei andnud? Oleks ma 5. klassis poleks Martinit ka tundnud. Ja ohh, see kolimine ka veel.." mõtles tüdruk teel poodi.
Nimelt oli kool veel vähest aega käinud ja tal oli veel võimalus lahkuda. Ester tahtis saada disaineriks ja Ameerikas oli ideaalne kool, kus lõpuklassis (12.) sai täiendõpet kunstis ja joonestamises. Muidugi oleks ta peale 12. lõpetamist Eestis läinud Ameerikasse ülikooli, aga see kool, kus oleks nii hea täiendõpe disaineriks saamisel, tundus nii ahvatlev. Ja siis oleks hiljem sissesaamis eksameid ka kergem teha ja võimalusi rohkem , kuna see oli kõrge tasemega kool.
Oleks tal vaid raha olnud, et Ameerikasse saada. Ema palgast jätkus täpselt kahele et hästi- väga hästi ära elada, aga Ameerikaks ei jätkunud. Esteri ema oli teatri näitejuhi abi.
Tal ei jäänud muud üle, kui õppelaenu võtta..
Ta ostis poest leiba, müslit ja jogurtit, igaksjuhuks ka toorjuustu leiva peale, see saab alati kiiresti otsa.
Ostud tehtud, hakkas ta peaaegu poest lahkuma, kui nägi, kuidas üks vanatädike infoletist Bingo lotot ostab.
Ta läks ja võttis ka järjekorda.
"15 krooni" ütles müüja talle.
"Kohe," ütles Ester ja soris rahakotis, "hoohh , mul on ainult 11. Kas ma ei saaks nii, et .. Oodake , vist leian ikka 4 krooni, kurat, mul on ainult 2 krooni sentides," punastas tüdruk.
"Ma annan," ütles üks suurt kasvu meesterahvas tema seljataga ja andis 2 mündist müüjale.
"Aitäh," naeratas Ester mehele.
Sai oma Bingo pileti , pistis ta kohe jooksu.
ta väljus Rimi uksest, kui avastas, et pilet on kadund.
"Kurat küll," vandus ta . Ester jooksis poodi tagasi, et äkki see jäi infoletti ikka.
Ta tiirles seal natuke, kui avastas, et oli pileti pillanud sinna äärele , kuhu poekotte saab toetada.
"Vabandage, ma olen nii tuulepea, et ''kaotasin'' pileti ennem siia ära.." muheles tamüüjale, võttis pileti ja jooksis uuesti.
Poolel koduteel silmistses ester Bingo piletit ja ütles "2 õnneliku juhtu juba selle piletiga. 3 on kohtuseadus. Nüüd võidan küll.."
Teen edasi või ei ?