L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Jan 21, 2008 23:59:55 GMT 3
“Njamh, mõtle, sa kõnnid siin praegu koos miljonäriga,” naeris Ester. “Jaaaaa, mul tegelt juba pikemat aega plaanis sind röövida!” naeris ka Brad, “aga, kuhu me üldse lähme?” küsis at siis. “Aga kuhu sa tahad minna?” “Kas sa täna midagi normaalset söönud oled? Ma pole täna midagi söönud.. Ma ei jäänud kooli ka sööma, ainult 2 loengut oli,” käis Brad välja idee minna kohvikusse. “Aga okei, lähme siis, tead ja peale kohvikut võiks minna mõnda poodi.. Mul ju tuleb järgmine nädal ´´laps´´ siia koju.” “Sul on laps? …. Miks sa midagi varem pole öelnud?…… Kus ta isa siis on??.. Kas..” Ester oli neist küsimustest nii rabatud, et kuidas saab Brad üldse temast midagi seesugust mõelda, et ta oli vait. “See pole praegu üldse nii.. Lase mul lõpet..” “Pea kinni! KAS SUL ON LAPS JA MEES, nii et mina ei tea!?.. Või kavatsed sa adopteerida ??” “Come on.. Ma ju ütlesin, et lase mul lõpetada, ma saan koera kutsika, kui Charlene Euroopast tagasi tuleb. Mul pole midagi valmis ostetud, seepärast tahaksingi hiljem ostma minna.. Kuula ka vahest, mis ma räägin..” torises Ester. “Miks sa mulle pole rääkind, et koera võtad? Millise?” “Pisikese. Charlene toob Euroopast, aga praegu tundub see mõtetu, ma võtsin selle mõttega Euroopast, et mõne aasta pärast sinna tagasi minnes tema paberid kehtivad, kuid praegu tundub, et ma jäängi siia elama..” Ester puges Bradi külje alla, nii suundusid nad kohvikusse ja sealt edasi poodidesse. Nad valisid hulga pehmeid ja karvaseid mänguasju ning palle ja koerale pesa, kuigi Brad polnud kõigest tite-roosast nii vaimustunud, kui Ester. Varsti oli juba üsna pime ning nad suundusid Esteri juurde, et tema kooliasjad ära viia ja seejärel Bradi juurde ööseks, kuna tema korterikaaslane pidi nädalavahetuseks ära sõitma. Noored alustasid õhtut teleka vaatamisega, kuigi ei kulunud kaua, kuni nad juba diivanil lösakil miilustasid ja hiljem nende tee voodini jõudis(siinkohal peaks märkima, et diivan neile voodiks oligi). Hommikul, kui Ester ärkas kobas ta kõige pealt käega diivani ääred läbi, veendumaks, et ta ikka on jätnud oma käekoti mantli juurde nagisse. Kuigi ta teadis, et kott jäi eelmine õhtu mantli juurde nagisse, oli ta siiski pettunud, et pidi tõusma. Ta läks oma koti juurde, et telefoni vaadata.Tal oli 11 vastamata kõne ja 3 sõnumit kõnepostis, kõik olid Joshilt. Esteril oli eelmisel päeval telefon hääletuks ununenud.. Ta tundis, et tal pole vähimatki tahtmist neid kuulata. Ta pani mobiili kotti tagasi ja suundus diivani poole. Brad veel magas. Ester mahutas end tema kõrvale veel pikali ja vaatas Bradi, kuidas ta magas, kui Ester hakkas köögi poole minema, et midagi süüa otsida, ärkas ka Brad: “Hommikust, kuidas magasid, miisu?” Ester punastas kergelt ja suundus otsejoones Bradi poole ja tõmbas küüntega üle Bradi kõhu. “Sixpack, ma armastan seda.” ta hakkas Bradi suudlema. Brad peatas ta: “Ainult mu kõhulihaseid armastadki?“ Ester naeris, “Loll, siis musi ei saa. Räägi, kas teil miskit süüa ka on?” “Eii.” “Noo, aga.. Mhh, ma siis pean minema poodi vä?” “Kui sa nii väga tahad.” “Sa tahad, et ma läheks?” “Süüa tahaks küll..” ütles Brad. “Mhh, ma siis lähen,” Ester tõmbas riided selga ja läks lifti. Väljas sadas. Kallas justkui oavarrest. Ta jooksis ühte nurgaputkasse, võttis 2 kohvi, New York Timesi ja 2 suurt ning 2 väikest saiakest. Bradi juurde tagasi minnes, kuulas Ester liftis Joshi jäetud teateid.
“Õpetaja Kellerman andis teada, et laupäeval.. Kahjuks jamh.. On väga tähtis proov, sa pead ka kindlasti kohal olema, talendi otsijad on ka kohal ja puha, selleks, et proovi läbi viia, on Juliat ka vaja. See on kell pool 11 hommikul.”
“Palun anna teada, kas tuled..”
“Ester, kus sa oled??”
Ester kuulas täpselt selles järjekorras Joshi kõneposti jäetud teated üle ja vaatas kella, kell oli 10:10.
“Vittu, ma ei jõua elu sees kohale.” käratas ta eesti keeles ja sõitis liftiga üles.
“Brad, kahjuks pead ilma minuta sööma. Mul on 20 minuti pärast vaja koolis olla ja ma ei jõua elusees nii kiiresti, mul pole veel autot kahh.. Ahh, issand, homme saan ju selle ka kätte.. Ja siis kui olekski, ei jõuaks ma siis ka nii kiiresti.”
Ester surus Bradile kohvi ja saiakesed kätte ise pistes jooksu, et kodust veel läbi käia ja riideid vahetada. Ta jooksis mööda Manhattanit, vihma kallas kohutavalt. “Fakk, see veel puudus“, ta jooksis pisarsilmis oma tuppa, tõmbas kapist mõnusad teksad ning pluusi välja, pani sellele vesti peale ja otsis veidi soojema jaki peale. Ta kammis ja föönitas peegli ees juukseid, siis ruttu eelmise päeva meiki maha võttes tuiskas ta vannituppa nägu pesema samal ajal omale taksot otsides. Kui ta valmis sai, läks Ester alla taksot ootama. Ise samal ajal kohvi juues, “Loodetavasti ei jää ma nüüd haigeks,” ütles ta endale eesti keeles grossiànti ampsates. Takso jõudis üsna kiirelt ning siis seisid nad veel liiklusummikus ka. Kui Ester söömisega ühel poolel oli, avastas ta, et tal on kotis vaid telefon, rahakott, võtmed ja mõni üksik asi veel. Kuna tal sellise ilmaga puudrist eriti kasu olnud, nii kui välja astud, sajab vihm taas meigi maha, otsustas ta ainult kergelt huuleläiget ja kuldset silma pliiatsit kasutada. Ja sõnad? Kurat, need jäid koju, mul ju pole sõnad peas, fakk, fakk, fakkkkkk, mõtles Ester. Kui ta imekombel 7 minutilise hilinemisega kooli jõudis, oli Josh tal juba vastas, “Sorry, et ma ei helistanud, mul ununes mobiil eilsest hääletu peale ja mul ei läinud seda terve õhtu vaja, kuni ma siis hommikul poodi läksin..” “Jahh, nad pole veel kohal, helistasid Kellermanile, et nad passivad liiklusummikus, nad pole isegi veel siin lähedal..” “Proovi saite, ei saand ilma minuta teha?” küsis Ester, nad olid juba saali jõudnud ja ta võttis jaki seljast ja pani koti toolile. “Mis sa ise arvad?” küsis Josh.
Nende poole liikus üks kooli ülbikutest, Claudia: “Ester, kui sa ei oska isegi õigel ajal kohal olla, siis sa rikud kõik ära, me pole jõudnud isegi proovi teha..” “Tavaii, lähme teeme siis. Sa ei saa Julia osa, understand?” Claudia hakkas lava poole minema ning Ester ja Josh tema järel. “Ta ajab mind juba pikemat aega taga..” “.. ja sina ajad mind taga.. Muidugi teda ma sulle ei sooviks, aga äkki oleks mul tõesti kõige parem oma koht üles öelda, kuna see pole hea, kui me armastajapaari mängime, Josh.” “Eii, ära tee seda.. Ma luban, et ei ürita sind enam kabistada..”
Nende näiteringi juhendaja Kellerman jooksis saali: “Nii, nüüd kohe proovi tegema! Nad helistasid uuesti, nad on ikka liiklusummikus, kohale tulevad 2 talendiotsijat ja Broadway endine lavastaja sai aega, tema aitab lavalist liikumist paika panna, kõik annavad endast parima, selge? Adrian, sina mängid täna muusikat tavalisemast vaiksemalt, kuna nad laulavad ilma mikrofonideta. Ester..”
“Otaa, mida? Miks ilma mikrofonideta?” käratas Ester vahele.
“Kuna need on katki.. Hea, et Adrian eelmine nädalavahetus laulud ise linti ära laulis..”
Nimelt ei osanud Josh laulda ja nende DJ ja helimees(samuti üks kaheteistkümnendik) laulis üsna hästi, seega ta laulis Joshi osa ära ja jõulukontserdil, kui nad üles astuvad muusikaliga, maigutab Josh vaid suud, teised aga laulavad päriselt.
Nad hakkasid kohe proovi tegema, Esteril oli hääl lahti laulmata, kuid ta sai hakkama.
2 tundi hiljem olid kohale jõudnud ka tähtsad ninad, kelle pärast üldse nädalavahetusel kooli mindigi ja neile esitati ka muusikal tervenisti.
“Väga lahe, pealaulja oli super. Kui ma veel Broadwayl töötaksin, võtaksin su kindlasti sinna. Näitled samuti hästi, kuid lavastajana lisaksin muusikali ka mõne kurvameelsema loo, teil on sellised rõõmsamad ja popikamad ülekaalus. Tasakaal peab olema, hea oleks kui te saaksite veel ühe laulu. See on kõige lahedam “Romeo ja Julia” mida eales näinud olen, kuna see on jõuluteemaline. Kindlasti soovitaksin siis ka sellega sobivamaid riideid ja lavakujundust,” rääkis Broadway endine lavastaja. Tema järel võttis sõna mees, kes töötas Sonys talendiotsijana: “Laulja, selle.. Ester? Ester oli ta nimi, jah? Mina võiksin temaga otsejoones siinsamas plaadilepingu sõlmida, samuti Romeo-osa lauljaga..”
Siis võttis sõna talendiotsija, kes otsis näitlejaid: “Sama siin, ma võiksin vabalt hakata Esteri agendiks, aga väga jäi mulle ka silma blond tüdruk, Claudia vist? Sa kohe oskasid olla selline õel ja vastik.. Kas sul ongi praegu elus midagi halvasti või on see väga hea näitleja meisterlikkus?” Claudia muheles: “Hea näitleja meisterlikkus vist..” ta üritas kohutavalt võluv olla. “Tegelikult on ta minu peale vihane, ta lihtsalt ei oska oma tundeid taltsutada, nii et see paistis ka näidendis välja,” ütles Ester. Ta vaatas Claudia poole, kes kohe näost tulipunaseks läks. “Kas sa muidu laulja ametile oled mõelnud, Ester?” küsis Sony mees “Ei. Ja ma kardan, et ei mõtle ka, kuna ma tegelen kunstiga.” “Lava kunstiga?” küsis talendiotsija lootusrikkalt. “Ei, minust saab disainer,” jäi Ester endale kindlaks. “Aga kui peaksid meelt muutma, siis siin on mu kaart,” ulatas Sony mees Esterile oma kaardi andmetega, “sinust saaks väga hea laulja. “Aitäh, kuid mul on niigi suur koormus peal, võõral maal üksi elada ja õppida on raske. Pean end ülal pidama ja nüüd veel saan koera ka varsti.” “Aga ennast olekski hea ülal pidada, kui annad plaadi välja. Sinust saaks suur täht” “Ma arvan, et suurem täht saaks Adrianist..” “Temaga tahaksin hiljem rääkida, aga mõtle selle peale.”
Kui proov oli läbi ja tähtsad ninad läksid, jooksis Ester Broadway-tüübile järgi: “Tere, kas ma saaks teiega rääkida?” “Jah, räägi.” “Kas te, palun, saaksite ühele mu sõbrale katsed Broadway näidendisse korraldada?” “Mis sorti sõbrale?” “Noor mees, latiino. Hästi ilus, kogu oma aja pühendab näitlemisele. Selle asemel, et õppida teatri- ja filminäitlejaks ühel ajal, samal kursusel, õpib ta eraldi. Suvel lõpetab lavakunsti kooli või midagi sellist ja siis kohe läheb filminäitlejaks õppima. Ta on superhea näitleja ja ta on kohutavalt ilus. Ta sobiks Broadwayle hästi.” “Hea küll, ma võin anda sulle ühe numbri, kuhu pöörduda ja vajadusel isegi sinu eest kosta, kuid ei saa midagi lubada.” “Aitähh.”
Ester läks oma asju võtma, kui temaga liitus Josh: “Taotlesid sellele latiinole, kes sulle eile vastu tuli Broadway katseid?” “Talle jah..” “Tead, selleks, et ta üldse sinu eest kostaks, pead sa temaga magama..” ütles Josh pahuralt. Ester oli rabatud. Josh jätkas: “Teeksid seda ?” Ester sai vihaseks, et Josh talle koguaeg järgi käib ja õpetab ning targutab: “Magaksingi, ja siis? Bradi pärast oleksin selleks valmis. Jäta mind ükskord rahule. Ma olen koos Bradiga, mitte sinuga, ma olin öösel tema juures, kuna armastan teda ja mitte sind ja nüüd jäta mind rahule, kuna lähen tema juurde tagasi, sest pidin ta hommikul selle nõmeda proovi pärast üksi jätma.” Ester võttis jaki ja koti ning hakkas saalist ära minema. Ta tõmbas jaki peale ja läks koolimajast välja. Ta seisis ja vaatas, kuidas sajab, Josh tormas talle järgi. Josh rebis Esterit tugevalt ning suudles teda jõuga. Kõik käis nii kähku, et Ester ei saanud ise ka aru. Järsku märkas ta, et seal oli läbimärg Brad, kes kätt raputas ja Josh oli pikali maas...
|
|
|
Post by Loore on Jan 22, 2008 18:01:06 GMT 3
lahe uut!
|
|
|
Post by Lauren on Jan 22, 2008 20:37:52 GMT 3
väga hea ! .
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Jan 24, 2008 22:29:17 GMT 3
“Mida sa ..?” karjus ta mõlemale kordamööda otsa vaadates. “Ma näen, et sul pole vaja, et ma sind koju saadaks,” ütles Brad vihaselt ja läks, Ester jooksis talle järgi. “Ooota, ometi, las ma selgitan,” üritas Ester Bradilt seljatagant õlast kinni haarata, kes aga vihaselt käest haaras karjudes: “Mis siin ikka selgitada?” Kuna nad oli just parasjagu trepil, komistas Ester selle järsu liigutuse peale. Brad läks edasi, kuid Ester jäi trepile istuma, ta teadis, et ta on läbimärg ja ikka veel sajab jubedalt, kuid teda ei huvitanud: “What a wonderful day,” ütles ta endale. Peale 15 minutilist ligunemist tõusis ta püsti ja hakkas koju minema. Ta kõndis rahulikult mööda Manhattanit. Tänaval polnud peaaegu ühtki hingelist peale tema näha. Ja kui oligi, siis joosti enamasti kuhugi poodi, kohvikusse või kaubamajja sisse. Kui ta ükskord koju jõudis, mõtles ta vaid sellele, et ta haigeks ei jääks. Ta pani kõik märjad riided kuivama ning läks aurusauna. Peale tunnist aurusaunas istumist ja enesehoolitsemist otsustas ta end lõpuks kuivatada ja sooja teed teha. Ta otsis kooliasjad üles ja hakkas teleka ees õppima kuni uinus. Ta ärkas uksekella peale, ta vaatas aknast välja, väljas oli juba pime, kuid ikka sadas sama moodi. Ta läks vaevaliselt ukse juurde ja avas selle, ukse taga oli Brad. Ilma midagi ütlemata tõmbas Ester ukse kinni, kuid Brad jõudis teda veel peatada. “Ma luban sul selgit..” “Ahh, et nüüd lubad, jahh? kus sadas koos vihmaga mulle taevamannat kaela.. Millega ma küll selle ära teenisin, et sa mul LUBAD selgitada? Tead, mine perse!" "oota, räägi, ära, mis siis on, ma ei taha sinuga tülis olla." "Siin pole midagi selgitada!!!!" tegi Ester Bradi järgi. Selle kisa peale tuli David uksele ja vaatas, mis toimub: "Kas ta käib sulle pinda?" "Aitähh, David, kuid ma saan ise temaga hakkama." Kui David ukse sulges ütles ester vihaselt: "Ja nüüd tee, et sa siit kaod." "Ma istun siin kasvõi kogu elu.. Või siis nii kaua, kuni võtad mind jutule." "Tavai, tee kiiresti, ma ei taha haigeks jääda." "Anna andeks. Ma poleks tohtinud sinu peale karjuda, ma lihtsalt läksin vihaseks, kui nägin teid suudlemas.." "TEMA suudles MIND, vastu minu tahtmist.." Brad jätkas: ".. ja ma tean. Ma usun sind. See, mis täna hommikuloli. See kõik, ma ju mõistsin, et hoolid minust. sa ju isegi läksid poole une pealt minu pärast poodi." Ester naeratas: "Tule sisse. Mul ongi sind vaja. Ma pean tegema inglisekeeles kirjandi teemal "Lavakunst ja näitlemine", olen kindel, et just sina oskad mind aidata." Ester tõi magamistoast sülearvuti ning hakkas kirjandit kirjutama. Kui kirjand valmis oli, puges ta Bradile hästi lähedale ja sosistas: "Ma ei suudleks kunagi blondi poissi, kui mul endal.. ohh, vaata, Enrique laulab.." MTV-st lasi just "The PingPong Song-i". "Kas Enrique meeldib sulle rohkem kui mina?" küsis Brad. "Eii, aga ta meeldib ju iagle naisele." "Mhh.. Ma peaks siis sinust ehk kõvemini kinni hoidma." "Ole nüüd, sina oledki minu Enrique." "Ausalt?" "Jaaaaa." kinnitas Ester seda Bradile suudlusega. "Kust sa muidu pärit oled?" "Mehhikost," vastas Brad. "Ja lähed jõuludeks sinna pere juurde?" "Ma ei tea veel, mis siis?" "Ei nohh, ma mõtlesin, et kui me oleme koos, siis oleme koos, kui ei, siis oleks nüüd aeg lennupilet mul.. ja ka sul.. vaja ära broneerida.. Muidu lubasin omadele eestist, ei jõulu vaheajal olen eestis, aga nüüd ei tea.." "Aga lähme koos kuskile.." "Kuhu?" "Ma ei tea, maailm on ju suur ja lai." ütles Brad. "Tead, kui ma 18 sain, siis me sõitsime kambaga Kreekasse, see oli selle suve lõpul, seal tähistasime mu sünnipäeva.. siis oli seal ka.... Martin..." ütles Ester mõrult, "mu ekskutt.. aga igastahes oli niiiii lahe koos olla, saime hommikutundideni pubis sheikida. Mis sa arvad, kui läheks Alpidesse?" "Suusatama?" küsis Brad. "Loomulikult mitte, lumelauaga sõitma.." naeris Ester. "Ma arvasingi," ütles Brad. "Ma lasen emal selle ära saata ja siis on megalahe .. Tule, broneerime kohe piletid ära." Nad vaatasid kalendrist, millal nad vabaks saavad, et siis kohe Alpidesse lennata ja mõni päev enne vaheaja lõppu tagasi tulla. PimpMe says: ja just nii oligi.. Ta on täielik minu Enrique. Ja kui tegelt aus olla, polegi ta nii Enrique moodi.. Ta on rohkem.. U know, L.V. Danny moodi.. Nägu ja soeng, aga juuksevärv on selle näitleja Zac Efroni moodi.CarMen says: U muSt B kiDDing.. grr, taHakS oMaLe ka latiiNot, agA mis L.V. DaNNy?PimpMe says: Las Vegase Danny, Josh Duhamel, nohh..CarMen says: ayayayJaaaHHH. ofcooooooRs. teaN ju, laHe. aGa nüüD ma jU jäLLe ei näe siND.. rSkkk.PimpMe says: kui sa just Alpidesse jõuludeks ei tule .CarMen says: kuuLe, cHickAA, heA mõTe Juuuuu. KuiDas ma KüLL iSe seLLe PeaLe ei tulNuD?? tuLeks ju OlliGa, ta oN kinDlasTi nÕus...Ester rääkis Carmeniga veel natuke, kuid siis läks magama, et uuel päeval oma autole järgi minna.
|
|
|
Post by Lauren on Jan 28, 2008 18:36:44 GMT 3
Uut sooviks:D
|
|
Tuki
Tark
Ad vitam
Posts: 421
|
Post by Tuki on Jan 28, 2008 19:45:27 GMT 3
Heaaa ^^
|
|
|
Post by Prince Kirameki on Jan 31, 2008 15:43:45 GMT 3
Järge paluks. Palun!
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Feb 8, 2008 20:28:26 GMT 3
Hommikul ärkasid nad kell 8. Brad hakkas ruttu riidesse panema, et oma korterist läbi käia ja riideid vahetada. Nad kudrutasid Ester korteri ukse peal, kui David neile peale sattus. "Okei, ma hakkan minema." ütles Brad, "ja kata end kinni." sosistas ta veel. "Okei," sosistas Ester vastu ja tõmbas hommikumantli hõlmad eest kinni ning sidus vöö eest kinni. "Ärge laske end minust häirida, lähen vaid ajalehte ostma," lukustas David oma korteri ust. "Ohh, ole mõnus, too mulle ka.." nurus Ester. "Okei, kiisuke, ma nüüd siis tõesti lähen," ütles Brad, andis Esterile veel musi ja läks. "Okei, KIISUKE, NY Times, jahh?" küsis David rõhutades sõna 'kiisuke' Ester noogutas ning sammus rõõmsalt korterisse tagasi. Ta jooksis pesema ning valis ilusad riided välja ja sättis end valmis, pool 2 pidi ta juba garaažis olema, et oma uue look´iga autot näha. Kui aeg oli juba nii kaugele, et ta pidi Garaaži minema, said nad Bradiga veidike varem kokku ja sõitsid taksoga sinna. Ester pigistas tugevalt Bradi kätt, kes ütles: "Rahune, hullemaks su autot ju ikka ei tehtud.." Kui autolt riie tõmmati, pidi Ester šoki saama. Tema väike Smart oli värvitud mustaks ja rooli poolsel küljel oli neoon roosa, lillaka ja kollaka pärlmutter läikega gräffiti, millel oli kirjas eesti keeles: BEIB MÖLLAB. Ja rehvid olid kuldsed. Ester tõmbas ukse lahti ja istus sisse. Istmed olid Roosast leopardi mustrilisest tekstiilist, natuke valgjat kunstnahka ja kuldsed äärised. Ees oli puute ekraaniga raadio, mida saab ühendada ka iPodiga, mängib CD-plaate ja saab ka videosid vaadata. Peegli juurest rippusid erinevate firmamärkide vidinad ja isegi spetsiaalselt Esterile oli lastud teha tema nimega kett. Samuti oli seal joogi topsiku hoidja, kus olid swarovski kristallidega kaetud roosad topsikud, sinna võis panna mingi kiirtoidu restoranist ostetud kohvi, karastusjoogi või mis iganes joogi topsiku. Istmete taga, kus on väga vähe ruumi, nii et ainult mõned poekotid saab visata või siis heal juhul mahutab ka suure spordikoti ära, oli nüüd paigaldatud väikekoera transpordipuur, mille sees oli pehme karv. Xzibit istus Esteri kõrvale autosse ja näitas, kus miski asub, näiteks kõrval istme ees, kust käis luuk lahti ja ennem oli Esteril praht ja sokolaadi paberid seal, siis nüüd oli seal prohvi meigiasjad ja mõned juukseasjad(klambrid, patsikummid, peapaelad jms). Auto katusel oli luuk, mida sai avada ja pea välja pista. "Uauu, see on nii lahe, kuidas te teadsite eestikeeles autole graffitit teha? Ja kuidas te teadsite, et ma koera saan?" "Su sõbranna eestist rääkis, leidsime ta üles" ütles Xzibit. Siis lasi kaameramees Bradil, kui tõusval tähel autot kommenteerida ja Ester ning Brad sõitsid minema. "Nii lahe on jälle puldis olla ja auto on täitsa kümnesse." Brad ütles ainult midagi mhmh sarnast. "Kas sulle ei meeldi?" vajus ka Ester näost ära. "Kui sulle meeldib, meeldib mulle ka," ütles Brad ilma erilise vaimustuseta. Ester peatas kummide vilinal auto, mis tekitas kõvasti müra, kuna kõik teised autod hakkasid pasundama. "Hüppa välja, kui ei meeldi, ma ei lase sul oma tuju rikkuda." ütles Ester tigedalt. Brad nagu ei kuulnudki, mis ta rääkis ja ütles: "Ikka, jah, meeldib, meeldib." Ester sõitis edasi: "Kas sul on midagi muud hingel?" "Ei, ei midagi olulist, kõik on korras. Auto meeldib ka." "BRAD!! Ma ju saan aru, et kõik POLE korras." "Ma läheks heameelega oma korterisse, mul pole tuju täna ringi litutada." "Mida iganes." Kui nad olid Bradi maja ees, ronis mees autost välja ja läks kohe koju. Ester seisis, ilma et oskaks midagi öelda. Ester läks koju ja keeras end vara magama, et uueks nädalaks välja puhata. Esmaspäeval esimese tunni ajal kutsuti Ester direktori kabinetti. Ester ei saanud aru, mis toimub. Tal oli tunne, nagu oleks ta millegagi hakkama saanud. "Kuna oled teisest riigist, ei ole võimalik sinu vanemaga arenguvestlust pidada, räägin sinuga isiklikult.. Et, kuidas siis läheb?" "Kõik on hästi," naeratas Ester ebalevalt. "Oled kindel?" Ester noogutas. "Oled kindel??" Direktor tundus Esterile kuidagi turris: Issand, äkki ta teab laupäevasest löömingust.. Esteril tõusis veri näkku. "Issand, sa läskid näost punaseks.. Oled kombes?" "Jah, mul... ee.. tuli meelde üks kohustus, mille olin unustanud.." "Okei, see selleks. Et siis oled kindel, et kõik on korras?" Ester noogutas. "Eakaaslastega ka? Kuna meieni on jõudnud info, et ...." ester mõtles: APPIIII, nüüd visatakse mind koolist välja..
|
|
|
Post by Loore on Feb 9, 2008 21:43:13 GMT 3
lahe uut
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Feb 16, 2008 22:49:50 GMT 3
Direktor: "Eakaaslastega ka? Kuna meieni on jõudnud info, et kohalikud kiusavad välismaalasi.." Ester hingas kergendunult: "Eii, ma saan kõigiga suurepäraselt läbi.. Mind on siin väga hästi vastu võetud.. Kahju ainult, et Danny pidi ära kolima.." "Ma ei kutsunud sind siia niisama, ikka põhjusega. Nagu sa tead juba laupäeval toimunust.." Esteril läksid silmad suureks. ".. käisid koolis talendiotsijad ja sind kiideti päris korralikult ja ka kunstiõpetaja on kõik su tööd saatnud erinevatele võistlustele üle riigi ja.." "Sellest ei teadnud ma küll midagi," ütles Ester. "Tõesti? Igastahes õpetajad kurdavad, et kahjuks ei saa hinnata töid üle A. Kuna su tööd on suurepärased ja sa oled väga andekas. Otsustasime sulle pakkuda stipendiumi võimalust. Sa tulid siia kooli, et saada rohkem praktikat enne kolledžisse minemist, kuid sul on hoopis stipendiumi võimalus. Mis sa arvad? muidugi nõuab see pingutust aasta lõpuni ja ka rasket tööd, kuna sa oled siin esimest aastat.." "Jah, ma pööran õppimisele meeletult tähelepanu.." "Oled ikka kindel, et kõik on korras?" "Jahh.." "Tore, siis mine tundi tagasi." Ester läks tundi, Joshi polnud. Ta nägi Joshi vahetunnis väljas pingil istumas, ta jooksis kohe Joshi juurde. "Issand, sul on ju .." haaras ta kohe Joshil näost kinni. Josh tõrjus: "Hoia eemale." "Josh, ma ju ei tahtnud, et see nii läheks.. sa ise suudlesid mind." "Ma tean ja enam ma ei kavatse seda teha. Ja ma ei kavatse enam üldse sinuga tegemist teha.." "Ma ju arvasin, et me oleme sõbra.." üritas Ester öelda. "Mine siit pingilt minema või ma lähen ise." "Mine kui tahad.. Mina jään siia. Mina olen sinu sõber.. ja nagu sa näed, on kõik pingid nii kui nii täis täis.." Josh vaatas ringi.. "Nii et sa pead minuga pinki jagama.. Ja sõbrad just nii teevadki.." ütles Ester. Ester istus jonnakalt pingile ja hakkas joonistama. Möödus nädal ja 4 päeva.Oli tavaline õhtu Manhattanil, kell ning ester õppis 4 teleka ees, kus jooksis MTV'st mingi järjekordne muusika TOP, kui tema uksekell helises. Ta tormas midagi mõtlemata dressides uksele. Seal oli Charlene, käes väike türkiissinine puur. "Teree! ei ütlegi !?? otse Lissabonist üle ookeani sinu juurde." "Kalliis, ma nii igatsesin oma sõbrantsi," ester kallistas teda. "Näe, siin on su pisike. ma teda ise puurist välja ei võtnud. mõtlesin, et ehk on parem, kui sina ta välja võtad. Mai tea, niisama.. Siin on kotike, mis ma kaasa sain." charlene ulatas esterile puuri ja riidest kotikese, kuhu oli trükitud kenneli nimi, kust Ester koera võttis. "See naine veel rääkis mulle seda, mida ta ka arvatavasti sulle rääkis. Paberid tulevad postiga nädala pärast, kutsu on terve ja rõõmus, 2 kuune praegu, ta jääb päris pisikeseks, standardist välja võib olla, aga võib olla ka saavutab standardi miinimum-kaalu, seega saad temaga näitusele minna. Kotis on kõik vajalik, mille eest sa juba olevat maksnud.. Okei, ma lendan koju, ma ei suuda ära oodata, et Casey't näha.." "Okei, ole musi.. Tänks sulle." Esteril olid koera asjad juba valmis ostetud ja ta vaatas ka kotikese sisu. Seal olid: kamm, punane ja roosa lipsuke ja kiri. Lipsukesed selleks ajaks, kui pikad karvad silmadele vajuvad ning nimekiri hooldusttoodetest ja toidust, mida ja kui palju päeval ning kaalu tabel. Ester hakkas kohe oma ''lapsukest'' pildistama. Ta pani kutsu voodile kogu mänguasja hunniku keskele, mis ta varunud oli. Uudishimulik kutsikas hakkas ringi siblima ja nuustama. Esteril võttis kaua enne, kui ta sai kutsu nii, et ta vaataks kaamerasse, mitte ei pistaks plehku või ei näriks mõnd mänguasja kõrva.. Koera pildistades naeratas Ester ja igat pilti tehes ütles ta muigega: "Ja selle pildi panen ka orkutisse ja kõik kadestavad.." just nii mõnusalt saatiski ta päeva õhtusse. Pilt: flickr.com ,kasutaja Nkimura albumist.
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Feb 21, 2008 21:26:14 GMT 3
Järgmine päev ärkas Ester tavalisest varem ja läks ruttu riidesse panema, et oma Tibukest õue jalutama viia. Esimese asjana hommikul astus ta voodi ees oleva loigu sisse: "Ma oleks sinu asemel siis juba sussi sisse pissinud." Ta tõi uniselt köögirätikut ja kukkus koristama. Peale seda läks ta ruttu koeraga õue, kes hädiselt värisedes talle otsa vaatas ja käppasid tõstis. "Ahh, sul on külm vä?" vaatas Ester koerale otsa. Kuna sellest jalutuskäigust midagi välja ei tulnud, viis ta koera tuppa tagasi ja jooksis dušši alla. Peale seda tegi ta kohvi ja hakkas oma toas põrandat pesema, et ühtegi väljaheite haisu sinna ei jääks, muidu kutsikas harjubki Esteri voodi ette oma hädasid tegema. Vahepeal kohvi rüübates tegi ta kerge meigi ja ja varsti läkski kooli. Kuna oli reedene päev, oli Esteril suht vähe tunde. Peale esimest tundi selgus, et 3 viimast tundi jäävad ära, nii oligi Ester koolis vaid 2 tundi ja läks siis koju tagasi, esimese asjana jooksis ta taas koeraga õue. Peale 10 minutilist jalutamist Manhattanil läks ta koju ja otsis kirja üles, mille kasvataja Charlenele oli kaasa pannud. Ta tahtis saada koera nime, et siis teda kuidagi kutsuda. Kutsika nimi oli Princess Lindsay. "Lindsay.. Ähh.. Lindy.. Lind.. Lind.. Lind.. Mkmm.. Linnu, eiei.. Tibu, jahjah, Tibu, nii teda hüüdma hakkangi. Minu tibu...!" Siis aga helises Esteri telefon. Charlene: Ütle palun, et sul jäävad täna tunnid ära.. Paluun. Ester: Tegelt jäidki. ma olen kodus. Charlene: Super, ma tulen su juurest läbi.. Ja Charlene katkestas kõne enne kui Ester jõudis midagi öeldagi. 45 minuti pärast oli ukse taga Charlene, suure titeasjade õlakoti ja oma tütre Casey'ga. "Mul töö ootab, mees mängul.. Hoia teda, siin on kõik vajalik. Summa esita pärast poole," Charlene andis kiiresti õlakoti Esterile, lükkas Casey'i sisse ja peaaegu et jooksis. "Tere, mina olen Ester!" Casey vaatas Esterit suurte silmadega ja pistis röökima. Ester polnud kunagi väikeste lastega kokku puutunud ja tal kulus palju aega, et ta maha rahustada ja talle selgitada, et ta ema peab tööd tegema. Tegelikult sai Ester nii tite suu kinni, kui näitas talle Tibu, kes näris oma mänguasju. Neid Esteri voodi peal kokku lastes, uuris Casey kõigepealt koera ja siis tema mänguasju. Hiljem juba Ester laulis talle ja söötis kaasapandud toitu ja nad mängisid Charlene kaasapandud mänguasjadega ning vaatasid pildiraamatut, millel oli pühendus Christophi tütrele, tema jalkatiimilt. "Kas sa jäätist tahad?" küsis Ester Casey'lt, kes vaid itsitades noogutas. "Aga käime ennem õues ära ja siis, eks." Ester pani end riidesse, siis plikatirtsu, võttis Tibu ning läksid. Väljas olid tänavad külmunud ning esimese sammuga välja astudes, libises Ester selili. Casey, kes tal süles olles terveks jäi, itsitas ja Tibu vaatas ehmatunult pealt.. Nad jalutasid tänaval, inimesed möödusid ja kiitsid nii koera, kui last. Mõni üksik küsis, et kas ta pole mitte supermodell Charlene laps, mispeale Ester noogutas. Peale liuglemist mööda härmatunud Manhattanit, läksid nad tuppa, soojendasid end veidi ja Ester ning Casey hakkasid jäätist sööma. "Eii, Tibu, sina jäätist ei saa-aaaaah.. iaii." Casey näpistas naljahoos Esterit põsest, kes siis karjuma pistis. Ester hakkas just oma telefoni võtma, et Bradile helistada, kui see juba helises. Esterile ei helistanud mitte Brad, vaid helistajaks oli hoopis lõhnakompanii direktor ise, kes tahtis oma uue lõhna jaoks taas Esterit modelliks. Hr. Harrison selgitas, et lõhnad on juba tegemisel, ainult reklaammodell on puudu, lõhn ilmub poodidesse üle maailma natuke aega enne jõule ja lõhna pudeli kujundus on üsna rokilik, lõhn isegi on pealetükkiv ning pilt peaks samuti tulema glamuurselt roki-nukulik. Esteri pildistamine pidi olema pühapäeval ning talle lubati selle pildi eest suuri summasid. Päev liikus kiiresti õhtusse, kui Ester Casey'ga tänavat jälgis ja kui Charlene'i auto maja ees peatus ja ta ise autost välja astus, läks Casey ähmi täis ja jooksis juba ukse juurde oma emale vastu. "Tere, kallis!" astus Charlene uksest sisse ja kallistas Caseyt. Ester vaatas naeratades pealt. "Kuidas ma tasun sulle selle eest? Sorry, kui ma su plaanid sassi keerasin, aga lihtsalt lapsehoidja ei saanud ja mul oli vaja ta kellegi juurde viia ja .." "Rahune maha, sa ei pea selgitama. Parem tule ja aita mul mänguasjad kokku korjata." Pühapäev, kell 10 jõudis Ester stuudiosse, kus ukse peale tuli talle turundusjuht vastu ja teatas: "Väikesed muudatused, sa ei ole pildil üksi.." Kui nad liikusid ülesseatud pildistamisruumi poole küsis Ester: "Kes see nii möirgab?"..
|
|
|
Post by Lauren on Feb 22, 2008 15:31:45 GMT 3
Ülimalt hää!!!
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Mar 16, 2008 14:25:02 GMT 3
"Näed, mine siit uksest sisse, siin riietad ja siin toimub pildistamine." Ja see naine läks. Ester astus sisse ja seal oli suur puur, mille sees käis edasi-tagasi närviliselt valge amuuri-tiiger, kellele üks hindu liha palakesi ette heitis. "Oh issand! Millesse ma end jälle segasin?" küsis Ester endalt hirmuga, "Ega ma ju temaga ei pildista, tema töödeldakse pildile hiljem.. Ma ei pildista selle elukaga, teadke! Ma kardan." "Ohh, siin sa oledki. Täpne, nagu peab. Tule vaheta riided ja kohe meigitooli. Sa peab loomaga kontakti ka looma, ta peab sinuga harjuma." Stilistid nabisid neiu kohe kinni ja hakkasid talle korsetti selga venitama. Talle pangi selga hõbehall korsett, alumine osa koosnes katki rebitud riidest, pitsist. See kleit meenutas natuke balletikleiti, aga polnud nii puhvis. Meigitoolist astudes selgitati talle ta karakterit: ta on rokinuku. Tal olid mustad suitsusilmad, huuled väiksemaks joonistatud, näost hästi valge ja juuksed sassi aetud. Tiigri taltsutaja, kust tiiger tellitud oli, süstis tiigrile rahustit ja ta võeti natukese aja pärast puurist välja ja tiriti pildistamisnurka. Talle pandi hõbedane kett kaela ja Esteril kästi looma kõrvale istuma minna. "Mkmm, ma ei tee seda." oli Ester endas kindel. Peale seda sai ta korralikku peapesu ja talle toodi kohe nina ette leping, mille ta pidi allkirjastama. Ta tasu kahekordistati ja ta sai ülemaailmse kuldkaardi selle firma toodetele. Et Ester rahuneda saaks, tõi meikar ettekäändeks, et küüned peaks mustaks värvima ning tal viiliti natuke küüsi ja värviti mustaks. Ester võttis julguse kokku ning läks istus tiigri kõrvale. Tiiger oli suhteliselt uimane, ester paitas teda õrnalt. Veendus, et tiiger tõesti ei tee midagi, sügas ta tiigrit ka kõrva tagant ja kurgualt, kes midagi nurrumise ja urisemise vahepealset hakkas tegema. Fotograaf võttis asendi sisse ja ta hakkas Esterit pildistama. Ester pidi olema veidi kurja näoga ning näitama ühist võimu tiigriga, kelle ketist pidi ta kinni hoidma. Ka lõhna disainer suvatses kohale tulla ja pildistamist jälgida. Ta leidis, et fotograaf on halb ning krabas kaamera enda kätte ja hakkas klõpsima. "Mida te endale lubate? Ma olen proffessionaal" sai fotograaf vihaseks. "Jah, miks see siis piltides ei väljendu?" ülbitses naine vastu. "Kust ma tean? Üldse on su lõhn sitt." "Ma ei luba endaga nii rääkida." Nad vaidlesid veel veidike ning siis leidis lõhna disainer, et pilte tleks ülevalt poolt teha. Nüüd pidi tiigri kuidagi saama nii, et ta üles vaataks. Ester sügas teda kurgu alt ning ta kergitas koonu, ta oli Esteril juba esikäppadega süles ja seal mõnuledes käppaga sõtkudes lõi ta küüned Esterile kintsu. "Aii." eu julgend Ester karjuda. Ta aidati seal püsti ja meikar hakkas kohe jalga kreemitama, et hiljem pilti võimalikult vähe töödelda(välja arvatud lõhna pudeli alla paremasse nurka töötlemine). Ester rahunes veidi, ta meiki kohendati ja juukseid sasiti. Tiigrit ergutatii veidi, kes nüüd taas tigeda näoga ringi vaatas. Ester läks istus taas nurka, fotograaf oli juba leidnud ka redeli, et ülevalt poolt pildistada, valgustust seati veidi ümber ja pildistamine jätkus täie hooga. Tiiger ronis järjest rohkem ja rohkem Esterile sülle. Kunstnik läks seadis veidi kujundust ümber, tiiger esteri sülest maha kleidi räbalat laiali ja sättis Esteri asetust. Õhtuks said nad ka pildi kätte ja Ester võis koju minna. Nädala pärast saadeti Esterile kulleriga koju tsekk, et tema palk on tasutud, kogu komplekt lõhnast ja samalõhnalisest hooldustoodete komplektist ning ta sai ka valmis reklaamplakati, kus ta ise oli ning väikeseid lõhna reklaamlehekesi pildiga ja lõhna tutvustava tekstiga. Ester pani suure plakati oma magamistoa seinale, mis sobis valge-roosasse tuppa imeilusti. Brad helistas talle ja teatas, et tahab temaga Manhattanile sõitma minna. Üsna pea nad kohtusidki. Ester kallistas teda tugevalt. "Tule, lähme istume autosse, väljas on suht jahe." "Tead, sa oled siin nii kaua eland, aga nii vähe näinud. Ma tahan sulle linna tutvustada. Siin on ka selliseid asju, millest sul aimugi polnud." "Sa pole siit Manhattanilt kaugemale New Yorki jõudnudki ja täna on juba veidi hilja, et mujale minna, aga liigume Manhattani teisse piirkonda.." rääkis Brad Esterile autoust avades. "Oota, oleme ikka perekond, laps kaasa," naeris Ester ja nad läksid hoopis Esteri korterisse koera võtma. "Näe!" viskas Ester Bradile helerohelise üliväikese heegeldatud kampsuni, millel olid erivärvi- ja kujuga nööbid kaunistuseks peal, "aja Tibukesele selga." Ise pani ester oma vajalikumad asjad väikesse ridikülitaolisse kotikesse, load, natuke raha, võtmed ja telefon. Kuna kutsu armastas bradi väga, siis oli ta väga rõõmus mehe nägemise üle ning kargas meeletult edasi tagasi, et Brad ei saanud teda isegi kätte. Ester hiilis selja tagant koerale lähedale ja krahmas ta sülle. Nii hoidiski Ester koera kinni, et Brad paneks kampsuni talle selga. "Eii, see on valetpidi, nööbid jäävad seljale,"naeris Ester. "Kuidas sa küll ise hakkama saad kõigega?" "Siis pole sind, keda ta nii väga armastab," ütles Ester ja üritas pooleldi rabelevale koerale kampsunit selga saada. Koer oli neiu süles täiesti pöördes ja lakkus meeletult Bradi käsi. Brad mõtles hetkeks Esteri öeldu peale ja tegi neiule põsele musi. Läbi naeru said nad ka koera valmis ning hakkasid minema. Brad veel võttis viimasel hetkel esiku kapi pealt rihma. "Muidugi, mis ema must saaks, kui ma isegi koera rihma ära unustan?" ütles Ester ust lukku keerates. "Väga hea, muideks," sai ta vastuseks. Tagasi välja minnes avastasid noored, et neil on ikka ülearu külm ning nad panid koera ruttu taha puuri ning sõitsid ühe kioski juurde, kuskohast Brad mõlemile sooja latted tõi. "Ikka kakao vä?" küsis Ester, kui Brad autosse istus. "Noup, otsas, latted võtsin.." "Okei, näe pane siia topsidesse ümber." näitas Ester ilusatele swarovski kristallidega kaetud topsidele, mis just selle otstarbega seal ongi, et koledad kohvitopsid silmi ei solvaks. "Eii, see roosa tops on minu käes nii pedelik." vaidles Brad vastu. "Mkmm, sa solvad mu silmi selle nõmeda topsiga.. Pane.. palun.... Ja kohe!" kamandas Ester. "Kuhu sa lähed?" "Ma ei tea ju.. Kuhu ma minema pean? ja ära vaheta teemat.. Võta see roosa tops siit.. Kui näedki pedelik välja, siis pole hullu, nii kui nii oled modell.." Brad andis järele ja pani kohvitopsi ümber: "Oled rahul? Ja mida sa väita üritad- et kõik meesmodellid on peded? Pööra siit ära." Brad juhatas Esteri kuulsa Empire State Buildingu juurde. Nad lõpetasid autos oma kohvi joomise, kuna üleval on jahedam ja tuulisem. Ester ei julgenud koera autosse jätta ning kässis koera oma salli sisse, kui Tibu peaks juhuslikult kõrgel rabelema hakkama. Nad sõitsid 93. korrusele. Ester tundis, kuidas koer ta põues salli sees värisema hakkas, kui ringi vaatas. Ester nägi midagi, mida ta pole varem näinud. "Vaata seal on Queens!" ütles Brad. "Kus?" "Seal, vaata seal taga, üle jõe paistab. Seal kaugemal," näitas Brad näpuga. "Issand, seal elab ju Betty Suarez "Inetust Betty'st," naeris Ester. "Jah, muidugi," naeris ka Brad. Nad jälgisid veel kaua linna sealt ülevalt teineteise kaisus. "Ütle midagi hispaania keeles," palus Ester. "Omnia vincit amor: et nos cedamus amori!" "Seda tean isegi mina. Seda ütlemist on igaüks kord elus kuulnud, ütle midagi muud." "Lõpeta, ma ei tea rohkem ühtki nii head ütlemist ja muust ei saaks sa aru ka. Mis siis on nüüd selle hispaania keelega?" "Midagi.. Miks sulle ei pandud mõnda teist nime? Miks just see ameerikalik nimi, kui sa tegelt Mehhikost pärit oled?" "Kuna ma pole kunagi Mehhikos eland. Mu vanemad elavad Mehhiko piiri ääres Rio Grande juures.. Miks sa seda küsid?" "Niisama.." Ja varsti oli juba väljas üsna hämar ning nad läksid McDonaldsisse, et midagi hamba alla saada. Peale söömist mindi üle jõe ja vaadati ühes vaikses kohas pool ööd üksikuid tähti, jõge ja New Yorki. Ester toetus autole, hingas sügavalt sisse ja vaatas üht vilkuvat tähte. "See on lennuk," ütles Brad. "Ah nii," hakkas Ester naerma, "ma juba mõtlesin, et see on täht, mis hakkab kohe langema ning ma ei oleks osanud enam midagi ilusamat soovida.." ja tiriti pildistamisnurka.Ester nägi midagi, mida ta pole varem näinud. "Vaata seal on Queens!" ütles Brad. "Kus?" "Seal, vaata seal taga, üle jõe paistab. Seal kaugemal," näitas Brad näpuga. "Issand, seal elab ju Betty Suarez "Inetust Betty'st," naeris Ester. "Jah, muidugi," naeris ka Brad.vaadati ühes vaikses kohas pool ööd tähti, jõge ja New Yorki.
|
|
|
Post by Loore on Mar 16, 2008 22:31:01 GMT 3
Lahe:) uut1
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Mar 20, 2008 1:00:29 GMT 3
Aeg möödub.Jõulupidu koolis.Ester seisis vetsus peegli ees. Just oli lõppenud muusikali esitamine, ta pidi veel kooriga paar laulu ära laulma ning siis on pidu. Ta vaatas omal seljas olevat vaarika roosa-punast kleiti, mille oli ostnud oma kodu alt olevast butiigist, kontrollis veel üle, et kõrvarõngaste tagused oleksid korralikult kinnitatud ja lükkas tuka silmilt. Pani oma muusikali-Julia kleidi riidepuule ning sellele kile ümber, et see pärast laenutusse tagasi viia. Ta ohkas kergendunult, et veerand on läbitud üliheade tulemustega ning peale 3 laulu esitamist saab ka tema nautida üht-teist maitsvat, mida peol pakutakse. "Homme.. homme pakin niisama kingitusi, aga ülehomme sõidan Alpidesse ja üle.ülehomme näen Carmenit.. oeh.." imetles ester end peegli ees. Ta kinnitas veel oma kuldsete kingakeste rihmad, viskas viimase pilgu peeglisse ja läks saali, kus Brad ootas teda. "Sa oled vaimustav, ma sööks su kohe ära," ütles Brad. "Uuuhh, tahaks ka midagi head.. Sööks sinu ära, aga enne kui pole ära laulnud ei tohi.. aga sinul ei keela keegi minu ärasöömist.." Ning Brad suudles Esterit. "Okei, talu 3 jõululaulu veel ära ja siis saame siin niisama ringi litutada." "Mis iganes.." "Jingle Bell rock", "All I want for Christmas is You" ja "Let it snow" olid need 3 laulu, mida nad veel laulsid, ning Ester tormas Bradi juurde, et midagi head saada. "Ohh, ma tahan viinamarju, tule," kamandas Ester. Paljude pilgud saatsid neid kõikjale, kuhu nad ka ei läinud. "Kõik kadestavad mind sinu pärast," sosistas ester Bradile, "üks kord ma veel jään sinust ilma." "Ei ole, kõik kadestavad sinu ilu." "Vaevalt küll," ütles ester mõrult, kui nägi kõigi pilke endal ja Bradil. "Tule tantsi parem." Järgmisel päeval läks Ester poodidesse, et veel viimaseid kingitusi osta. Enamus kingitusi ostis ta firmalt, mille lõhnamodelliks ta oli. Kuldkaardiga makstes läks arve firmale ja mitte sentigi Esterile. Kodus hakkas ta kingitusi pakkima. "Kuhu me homme läheme?" küsis Ester kutsult, kes varmalt saba liputas. Siis käis uksekell, mille peale Tibu klähvides esikusse jooksis, Ester lükkas kogu pakkimiskraami voodi alla ja läks ust avama. Seal oli David: "Ma tean, et homme lendad ära, häid jõule!" "Jaah, sulle ka," kallistas ester Davidit ja kutsus ta edasi. "Näe, ma ei osanud muud teha," andis David Esterile väikese kingikoti. "Oota, mul on sulle ka midagi," Ester jooksis magamistuppa, kus voodi alt tuli välja Tibu pakkepaber suunurgast välja tolknemas. "Tore oled," ütles Ester koerale eesti keeles ning võttis Davidi kingituse ning viis selle talle esikusse. Ester kinkis Davidile suure kohvikruusi, millel oli noor jõulumees koos kahe päka-bitšiga. "Tõsiselt hea kingitus," naeris David. Ka Ester võttis oma kinkekoti lahti, milles oli päkapiku müts ja punase-valge triibulised karamellikommid. "Nii armas," ütles Ester naeratdes. "Okei, ma ei sega sind enam. Tsau!" "Jah, tsau!" sulges Ester ust. Ta pani päkapiku mütsi pähe ja läks edasi pakkima. Talle tuli SMS Dannylt, kes saatis talle imeilusa mobiili taustapildi, kus nad olid kahekesi, vaid päkapiku mütsid olid neile pähe töödeldud. Ta helistas kohe Dannyle ja soovis talle häid jõule ning uut aastat ja rääkisid niisama kuni pisardamiseni. Siis hakkas ester edasi pakkima ja uuris, mida Tibu ennem näris. "Ahhaa," vaatas ta ära pakitud karbi nurka. See oli kingitus tema emale. Järgmine päev lennujaamas."Rahu, rahu, kõik on korras," rahustas Brad Esterit, kes närviliselt kohvrit jalaga tonksas. "Ma loodan, et koer saab käsipagasina kaasa tulla, ei taha teda kuhugi koliseva mootori juurde saata," oli ester peaaegu nutmise äärel. "Ei ole midagi, kui ta on nõuetele vastavalt siin kotis, siis ei juhtu midagi." "Ma loodan." Lend möödus neil rahulikult ning juba 4 ja poole tunniga olid nad Austria lennujaamas."Ma ei suuda homset ära oodata, ma nii igatsen Carmenit." "Mina tahan samuti su sõpradega tutvuda." "Jah, lähme," tõstis Ester oma kohvrit lindilt maha. "Oota, su suusad pole veel tulnud," peatas Brad neiu. "Ahh, õigus jahh, ma juba nii tahan homset, et lähen hulluks," naeris Ester. Hotellis teatas portjee, et nende toas on puur, kus koer peab olema koos eluksvajalikuga, et ta toas pahandust ei teeks. "Jah, muidugi, olen väga tänulik, et saime üleüldse koera suhtes kompromissile," otsis Ester saksa keeles sõnu. "Ah, du sprechst ganz Deutsch," rõõmustas portjee. "Ja, alles Gute," Ester võttis võtme ja nad läksid Bradiga oma majakest otsima. "Mis ta ütles? Sa räägid saksa keelt? Miks sa mulle pole öelnud?" pommitas Brad Esterit küsimustega. "Ta ütles, et koerale on.." "Ja sellest ma sain aru, hoolimata, et tema inglise keel on raskelt mõistetav," segas Brad vahele. "Ja ma ütlesin, et mul on hea meel, et saime kokkuleppele ning tema imestas et räägin saksa keelt ja ma soovisin talle kõike parimat." "Vaata, kui ilus siin on," pööritas Ester pead igas suunas nii, et sall lehvis. Nad leidsid number 6 palkmajakese üles, keerasid ukse lahti ja läksid sisse: algul oli väike koridor, kuhu sai joped ja saapad jätta ning seejärel avades väikese puust ukse oli üsna avar elutuba kahe diivani, ühe tugitooli, lauakese ja kaminaga elutuba. Nii paremale, kui ka pahemale koole kätt jäid imetillukesed magamistoad. Kaminatoa nurgas oli ka väike kööginurgake ning esikus oli uks väikesesse dushiruumi. Magamistoas oli kaheinimese voodi ja öökapike. Isegi riiete jaoks polnud riidekappi, vaid voodi alt sai sahtli lahti tõmmata, kuhu oma asjad panna. Ester ja Brad valisid vasakul pool oleva magamistoa, kuna kaminast vasemale poole oli jäetud puur koerale. "Pakime kohe asjad lahti ja siis lähme suurde majja õhtusööki sööma eks," tegi Ester ettepaneku. "Nõus." Nende toa voodil oli peal punaseruuduline villane voodikate. "Oot, ma vaatan, missuguse voodikattega Carmen leppima peab," naeris Ester ja natukese aja pärast saabus tagasi oma magamistuppa, kus Brad juba pakkis asju lahti. "Neil on samasugune roheliseruuduline." "Vahva, aga hakka ka pakkima, sul on ju meeletult igasugu pudi-padi, sul läheb muidu liiga kaua." "Okei," ütles ester ja tõmbas raskelt oma täistopitud kohvriluku lahti. Kõikepealt laotas ta voodile oma suusakostüümi ja seejärel pakkis bikiinid, pesemisasjad ja kõik muu voodi all olevasse sahtlisse ära. "Mina sain küll oma asjad mahutatud vaid ühele neljandikule, kuid sina said enamuse sahtlist," torises Brad. "Ma sinu asemel nina veel norgu ei laseks, kuna carmen alles toob Eestist mu lumelaua koos varustusega." Nimelt oli Esteri lumelaud koos riietega Eestis. Kuid nad leppisid Carmeniga kokku, et Carmen toob need Esteri ema juurest ära ning hiljem Ester viib Ameerikasse kaasa. Sama lugu kingitustega. Ester saadab Carmeni kaudu kingitused emale ja vanaemale. Üks hetk tõmbas ta rahakoti vahelt välja ühe vana pildi ja vaatas seda. Seda vaadates tulid talle pisarad silma. "Ester, kallis, mis juhtus? Mis pilt see on?" "See väike tüdruk siin olen mina ning see on mu ema ja see on mu.. isa.." vaatas Ester pilti ilma, et oleks sellelt pilkugi tõstnud. "Mis selles nii jubedat on? See on ju väga ilus perepilt.." Vaikus. "Ahh, sa igatsed neid? See on ju loomulik. Ära nuta." "Eii. Sa ei saa aru. Jõulud on alati mu lapsepõlve õudusunenägu olnud. Kunagi, kui ma umbes nii väike olin, nagu sel pildil, käis mu isa üks aasta ise metsast kuuske toomas.. See oli riigi mets. Aga just tema jäi vahele ja ta istus 2 aastat selle eest vangis, et käis mulle kuuske toomas. Aga see lõhkus ka perekonna." Brad oli vait ning Ester pühkis pisarad, pani pildi rahakoti vahele tagasi ning võttis sealt välja pildi, kus nad oli Carmeniga ning pildi, kus Carmen oli oma kuti Oliveriga. Juhuslikult kukkus rahakoti vahelt välja ka pilt Martinist. "Miks sa tema pilti ikka kaasas kannad?" "See on vanast ajast jäänud. Ma pole seda isegi märganud," ütles Ester rahulikult olles täiesti kindel, et Brad seda usub. "Sa pole päris aus. Tahad öelda, et sa pole kordagi Ameerikas oldud aja jooksul neid pilte vaadanud ning pole seda märganud?" "Olen.. Tähendab, ma olen vaadanud, aga seda pole ma tõest.." Ta ei jõudnud lõpuni rääkidagi, kui Brad ukse pauguga majast välja tormas. "Vaata, kui ilus siin on," pööritas Ester pead igas suunas...
|
|