L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Sept 19, 2007 19:37:44 GMT 3
Kui ta Carmenit nägi, viskus ta kohe Carmeni käte vahele,: "Martin jättis mu maha.." "Issand, te olite ju kindel aastapaar," ütles Carmen. "Ma tean ma just sain paar kuud tagasi 18 ka täis ja ..." "Kuidas sul selle Ameerika värgiga on?" "Ma ei tea , kõik on nii pea peal praegu." "Kuule, teeks ühe suitsu. Tahad? Rahustuseks.." "Jah, aga mul pole." "Mul on. Hädaolukordadeks," ütles Carmen käekoti lukku lahti tõmmates. "Lähme sinna pingi peale." Nad läksid istusid pingile ja Carmen süütas suitsud: "Räägi siis, kuidas ja nii.." "Nohh, eile oli veel kõik korras. Vähemalt ma midagi erilist küll ei märgand. Eile oli Rassi juures pidu, kõik oli korras. Täna hommikul oli nagu midagi teistmoodi (puhub tossu välja-paus) ma ei tea mis, aga miskit oli teisiti. Ja kui rääkisime, siis ta oli kuidagi napisõnaline ja suurt midagi ei rääkinud ja siis ta viis oma autoga koju. Teel ta mulle eriti ei vastanud ega midagi ja kui esitasin küsimusi, mis viga, siis just paar maja enne mu kodu, peatas auto ja ütles, et sellest ei tule midagi välja ja tal on väga kahju ja et me peame lahku minema. Ma siis vaatasin talle üllatunult otsa ja ega ma alguses midagi aru ei saanudki, ronisin autost välja ja pistsin jooksu. Siis helistasin veel talle 3 paiku ja ta ei võtnud vastu. Mingi natuke aega hiljem avastasin kõneposti, et tal on sitaks kahju. On tal jahh." "Kuule, aga leiad uue." "Ei leia, Martin oli kõige parem. Ma ei saa aru, miks ta mu üldse maha jättis.." puhus Ester mahvi välja ja silmitses oma roosasid küüsi. "Kuule, ei tea.." "Valetad- tunnen sind ju." "Okei.. Ma arvan ja mulle tundub, et kuidagi on Liis selle asjaga seotud. Ta vaatas eile Rassi pool peol, jamh, kuidagi kahtlaselt Martinit ja kui sa köögis või kuskil koski kokku segasid , rääkis ta Martiniga midagi vaadates talle lootusrikaste silmadega otsa.. Nohh ja siis nagu hakkas talle käsi kaela panema, Martin lükkas ära ja ütles midagi. Algul mõtlesin lihtsalt, et Liis on Martinist huvitatud ja Martin lihtsalt nii öelda tõukas ta eemale, tal olid ju sina. Aga nüüd pole ma ka kindel. See Liis on üldse üks paras sussedis." "Vittu küll. Värdjas selline." "Ameerika kohta on uudiseid?" "Ei, miks see sind huvitab?" "Ma ju kardan. Kui sa ära lähed, mis minust saab..? Samas armastan sind liiga palju, et mitte rõõmustada su unistuse täitumise üle.." "Ohh, kallis, aitähh heade soovide eest." Nad naersid vaikselt, kui nende juurde astus politsei: "Tere preilid, kas dokumenti ka on ?" See politsei oli neist paar aastat vanem ja nägi superkena välja. "Ikka on," muheles Carmen. "Ohoh, juba 4 kuu pärast saad 19, välja näed küll noorem. Ja Teil?" pöördus ta siis Esteri poole. Ester soris juba käekotis: "Ma ei tea, kas mul kaasas on.." Siis silmas ta kotis Bingo piletit ja vett ning talle tuli meelde: "Ahh on ikka, rahakott on ju kaasas, ma maksin ennem kaardiga." Ta tõmbas luku kinni ja rebis teise luku lahti:"Näed ongi. teise luku taga lihtsalt," naeratas Ester ja ulatas politseile oma ISIC kaardi. "Tohoh, preili juba 2 kuud täisealine. Välja näed küll poole noorem. Nii roosa ju." "Aitäh. Ma ei kavatsegi kunagi vananeda." itsitas ester nüüd vaikselt. "Küll teil käib see peast arvutamine ikka kiiresti.." naeratas Carmen. "Kus koolis käite?" küsis politsei. "Mõlemad õpime 21. kooli lõpuklassis." "Selge. Mina lähen natukeseks ajaks Nõmme kooli matemaatika õpetajaks. Pean uurima noorte suitsetamise ja joomisek ohtaja teada saama konkreetselt kuskohast ostetakse ja kes ostab alaelaistele suitse ja nii edasi.. Niiet ma siin tegin proovi, kui kiiresti suudan peast arvutada." "Ohoh, ma oleks jumal õnnelik, kui te meile matemaatikat andma tuleksite. Näeks teid igapäev.." naeratas Carmen. "Selge, ma siis lähen. Nägin dokumendid ära ja.." "Tsauplau," hüüdsid neiud plitseile järgi. "Kurat, miks me ta numbrit ei küsinud?" ütles Crmen. "Sul on ju Oliver." vasta Ester. "Oliver ei ole pooltki niii kena." ütles Ester vaikselt. "Ole kuss," naeris Ester Carmeni üle. "Jalutaks randa?" küsis Carmen. "Ikka jah," vastas Ester. Nad jalutasid rannas kuni 9-ni. Siis hakkas üsnagi jahedaks minema ja nad enam olla ei talunud, läksidki kumbki oma koju. Kui Ester koju jõudis, tegi ta kohe teed. Ester polnud kunagi varem end nii räsituna tundnud ja ta läks kohe magama. Uus hommik tõi aga endag kaasa esmaspäeva ja ta pidi kooli minema..
|
|
|
Sands
Mõrtsukhai käsilane
Posts: 346
|
Post by Sands on Sept 19, 2007 19:45:26 GMT 3
Jälle see, et vahepeal läks natuke imelikuks, aga siis uuesti heaks. Peaaegu terve jutt oli kahekõne. Vähemalt kirjutad sa eraldi reale, mitte ei lao kõike üksteise otsa. Aga! Ma ei saanud isegi teada, milline see pollarike oli! : d[/i]
|
|
|
Post by Loore on Sept 19, 2007 19:48:52 GMT 3
arr mai ole Loore-Ingrid:D ma olen Inge Loore:D igatahes mulle meeldib Loore rohkem kui Inge:D ja ma ei ole selle foorumi üks tegijatest. mind lihtsalt topiti väga kohe siia:D vahepeal olin mode kh:D
aga hea osa:) uut!
|
|
hlcr
Teise astme kurjuse abiline
jei.
Posts: 5
|
Post by hlcr on Sept 19, 2007 22:47:10 GMT 3
Selliste juttude puhul tekib tahtmine peategelase öelda: "Oh Sa väike vaesekene, küll Su elu on sitt." : D Olgu, aga asja juurde. Midagi originaalsemat ja üllatavamat võiksid kirjutada. Kirjeldusi rohkem ning see släng "tsauplau" jt ei meeldi mulle ka, kuid see on juba minu asi. Peategelane tundub rohkem kolmeteist-neljateist-viieteist aastane olevat, aga võib-olla on ka asi selles, et mina pole ikka-veel-teismeliste kaheksateist aastastega kohtunud. Aga noh, see võib täitsa olla .. kuigi jah, tavaline ja etteaimatav, kõik see on juba kellegi poolt kirjutatud. (:
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Sept 20, 2007 7:14:12 GMT 3
hlcr, kui sa mõtled seda masendust vms, siis isegi 24-aastastel on masendus
|
|
Tuki
Tark
Ad vitam
Posts: 421
|
Post by Tuki on Sept 20, 2007 17:19:17 GMT 3
TO hlcr mm...mu vanem õde käitub nagu pubekas ja ta saab 22
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Sept 22, 2007 11:24:54 GMT 3
"Issand jumal küll," pobises Ester, "mida veel." "MIS SUL ÖELDA ON ?" röökis õpetaja. Kuidas ta küll juba hommikul vara esimese tunni ajal jõuab ? "Need on mu sisejalatsid. Ma pole nendega kordagi õues käinud." luuletas Ester. "Näita ette," ütles õpetaja vihaselt. Ester mõtles, et õpetajale sobib see nimisuurepäraselt. Õpetaja nimi on Maie Tihane ja ütlemine Vihane, nagu rasvatihane, käis täpselt Esteri geograafia õpetaja kohta. Ester pööras näo ära, seljaga õpetaja poole ja kergitas tallaalust. "Mis tähendab, et pole nendega õues käinud, needon ju täiesti liivased talla alt .. Tuled mulle veel valetama ka. Ja kohe kalossid ukse taha. Ise oled nii suur inimene juba, ja käid botastega koolis," röökis õpetaja, ise näost tulipunane. "Issand, miks ta peaks oma firmakad ukse taha viima?" ütles Britta. "Õige aeg, Britta," pobises Carmen vaikselt. "MIS TÄHENDAB FIRMAKAD?" Karjus õpetaja. "Kas te siis pole kuulnud Baby Phatist? Kus te küll elanud olete?" keerutas Britta juuksesalku. Õpetaja vaatas Brittat kullipilguga, siin kohal peaks ära mainima, et tihasepilguga oleks vast parem öelda.. "Ahh, et Baby Phat," vaats õpetaja nüüd jälle Esterit, " Olekssiis veel Chanell, aga Tita-Phat on siis mingi kõva firmakene, jah ?" "Aga äkki ta võib oma skeidid siia ukse juurde jätta, klassi ruumi? Ukse taha ei julgeks keegi ju viia.." sekkus nüüd ka Carmen vahele, "ja saaks tunniga alustada.." "Ah nii, preili Kullamaa, äkki teie ei sekkuks vahele?" "Aga kui keegi pihta paneb, siis jääte ju teie süüdi ka veel.." ütles Carmen ülirahulikult. "Ei, minu tööruumis kalossidega EI OLE," vihastas õpetaja jälle. "Aga õpetaja," vingus Ester . "Okei, ukse juurde, tunnilõpus paned jalga. Ja teised ka, käis õpetaja klassis ringi, kõik kalossid ukse taha, Firma omad sisse." Carmen rahustaski õpetaja maha, vot seda ta oskab, on alati osanud. Õpetaja käis klassis ringi ja muudkui üks teise järel läks skeite või ketse või isegi slippe ukse juurde viima. Enamus jätsid sisse poole ja mõtlesid mingi firma välja. Ainult kingakeste või plätude/rihmikute omanikud võisid oma jalanõud jalga jätta. "Istuge, alustame tunniga." Klass istus vaevaliselt sumisedes maha, "Ohh, Carmen, sa aad sellega superhästi hakkama," sosistas Ester Carmenile. "VAIKUST! Enamus tundi on niikuinii raisku läinud," karjus õpetaja. Tund saigi üsna pea läbi ja õpetaja oli nii närvis, et ei andnud isegi kodust tööd. Päev läks kiiresti. Sama kiiresti läksid ka teisipäev ja kolmapäev. Tavaliselt. Kool, kodutöö, meilbox(et vaadata, kas neti kirja põhjal on ta vastust saanud Ameerikast.) Neljapäev Kool, kodutöö.. Ester võttis kooli väga tõsiselt, eriti sellepärast, kuna ta tahtis Ameerikasse ju edasi õppima minna. Peale inglise keele ülesandeid läks ta lähimasse Selverisse ja ostis küüneviilid endale, lisaks kohkese ja läks maksma. Õhtul teleka ees viilis ta küüsi, kui hakkas Bingo loto, oma teada-tuntud 16-miljonilise võidusummaga. "Ohh, mul on ju pilet," tõi ta selle kapi pealt, mille oli juba pühapäev valmis pannud. Ta oli sootuks unustanud pileti, mille ostis siis, kui nad Carmeniga kokku said, Ester mängis vaid oma "õnneka" piletiga....
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Sept 27, 2007 14:18:25 GMT 3
Ta oli sootuks unustanud pileti, mille ostis siis, kui nad Carmeniga kokku said, Ester mängis vaid oma "õnneka" piletiga.... Bingo loto algas ja Ester oli oma ''õnnekaga'' ja harilikuga platsis, et numbreid maha kriipsutada, sest kõik lihtsalt pidi täppi minema.
Esterit aga tabas ebaõnn , ainult väga vähesed numbrid läksid täppi. Või nohh, mitte piisavalt, et võita peavõit. Tal ei olnud täna enam millekski tuju. Ta läks kohe magama , viskas pileti maha. Tema õnnekas oli teda reetnud. 16 miljonit läks jagamisele 3 inimese vahel. "Lucky people," pobises ta . Ta isegi ei pannud kella helisema, ütles emale, et see ta hommikul üles ajaks. Kell oli 2 öösel, kui helises Esteri mobiil. Inglise keelesöeldi talle : "Tere! Kas ma räägin Esteriga? Helistame Teile teie kirja põhjal." (Tema nime hääldati nagu Lihavõttepühad -Easter..) Ester küll ei saanud kohe asjale pihta ja ütles: "Ei, ei. Ester. Ester öeldakse. Jah, ma kuulen." "Teid oodatakse lähima aja jooksul katsetele kooli." "Issand. New Yorki ?" "Jah. Kiri, mis te meile e-mailile saatisite, avaldas muljet ja need joonised, mis kaasas olid olid superkenad ja kunstiandest ei tasugi rääkida. See on super lihtsalt. Ega te ei maganud? Äratasin teid üles ?" "Ei, pole hullu. Siin küll vast on natuke teine aeg, aga sellise uudise peale ärkaks ma igal ajal üles ." "Aga siis ma lasen teil rahulikult seal Estoonias edasi magada ja suhtleme edasi meili teel." "Muidugi, bye." "Byee," lõpetas nainsterahvas kõne.
"KEllega sa kell 2 öösel inglise keeles räägid ?" tyli ema Esteri tuppa. "Ma sain Ameerikasse kooli sisse. Kas pol tore ?" oli Ester ärevil. "Fine, fine," ütles ema, "homme lähme siis õppelaenu võtma. "Mhmh," Ester oli niiiiii rõõmus, et tal ei tulnudki enam und. Ta aina vaatas oma telefoni. Ema läks magas edasi, Ester aga tõmbas teki endale tihedalt peale ja vaatas pimedas toas oma telefoni. Teisest toast kostus: "Sa ka ei saa magada, jahh ?" "Mkmm," hüüdis Ester madalal toonil vastu. Ema ja Ester läksid kööki rääkima. Ema pani teevett keema ja Ester istus laua taga: "Ema, miks te isagapeale seda.. Nohh.... tead küll.. lahku läksite ?" "Kallis, ma olen sellest tuhat korda rääkinud. Meil oli suhe niikuinii pingeline ja see jõuluõhtu muutus saatuslikuks .." "No, aga ta on ammu vanglast väljas ja puha. Miks sa teda selle 2 aasta jooksul kordagi vaatamas ei käinud?" küsis Ester, kui ema talle tee tassi kätte andisja vett sisse valas. "Ester, kui sa kunagi oled sama vana, kui mina, saad aru. Kõik suhted pole igavesed ja kõik pole kõigi jaoks loodud." "Teie ju olite teineteise jaoks loodud.." vaatas Ester anuvate silmadega emale otsa jasiis suunas silmad tassi peale ja kõlgutas selles teekotikest, "me olime perekond. Tõeline perekond. Peale seda.. Maei suuda unustada vist mitte kunagi neid jõule. See on nagu lapsepõlve nightmare, mis tegelikult on tõsi.." "Jaa, see oli jube. Ma ütlesin talle kohe, et ta ei läheks sinna metsa seda kuradi kuuske tooma." "Jahh, aga.." Esteril polnud midagi öelda, ta vaid meenutas korraks aastaid tagasi juhtunut ja rüüpas teed. See oli täiesti must aj mõru. Hetkel see talle meeldis. Esteri isa pandi 2 aastaks vangi, kuna ta käis jõululaupäeva hommikul riigi metsast kuusekest toomas. See oli siis, kui nad olid tõelineperekond. Isa tahtis ikka ise metsa minna, et oma lapsukesele ise kuusk saagida. Muidu olid nad ju igal aastal ostunud.. Isa aga jäi politseilevahele ja politsei astus just õhtul söögi ajal nende juurde ja rebis neilt isa. Ester jõi omatee lõpuni ja läks tagasi omatuppa. Ta hakkas mobiili kapi peale panema, kui märkas avatud käekotist Bingo piletit paistmas. Ta võttis selle sealt enda kätte :" Mul oli ju teine pilet ka." "Ta paniselle kapi äärele ja läks magama." Reede hommik: Ester läks kooli ja peale kooli jooksis ta lähimasse kioskisse, et lasta pilet kontrollida. Kioskist anti talle pilet tagasi kätte :"Kõik numbrid läksid täppi, oled üks peavõitjatest." Esteri silmad läksid suureks ja ta ei suutnud just kuuldut uskuda. Ta hoidis piletit kõvasti käes ja jooksis kiiresti teatrisse ema juurde..
|
|
|
Post by merliii on Sept 28, 2007 18:03:38 GMT 3
väga hea ! .uuut palun ! .
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Oct 1, 2007 20:59:10 GMT 3
Ta ei viitsinud isegi bussi oodata , vaid jooksis ema juurde. Ema juurde jõudes vuristas ta ära, et õppelaenu pole vaja ja et ta võitis Bingo Lotoga. "Eii, sa ei pea käändajaks tulema. Ma olen 1 kolmest, kes sai kõik numbrid täis. 16 milli vist jaotatakse 3-ks. Ma siis lähen," ei lasknud Ester enam emal midaqgi öelda ega küsidagi, vaid jooksis lähime pangaautomaadi juurde ja võttis kogu siiani kogutud raha välja. Siis tellis ta takso lasi ennast taksoga Eesti Loto kontorisse sõidutada. Seal läks aga aega. Kontrolliti muidugi numbrid üle, pileti õigsust. Esteri ID-kaarti vaadati, Esterile kanti raha üle. Peale seda tellis ta uuesti takso ja lasi sõidutada end panka. Seal vahetas ta kogu võidetud summa 5 333 333 krooni ja 30 senti vahetada USA dollariteks. Peale seda seiklust otsustas ta hoopis jalutada koju. Ta läks kioskisse, ostis Shopping Buduaari, et reede õhtu midagi lugeda oleks.. Ta jalutas kodu poole läbi pargi. Sügis oli käes. Täielikult. Pargi tee oli ääristatud enamasti kollaste lehtedega. Kuid kollase vahelt paistis ka punast, oranþikat ja rohekat tooni. Kojamees oli vast hommikul lehti riisund ja päevaga oli teele langenud veel lehti. Ester sahistas lehtedes, hingas sügise lõhna ohkega sisse ja märkamatult puude latvasi vaadates komistas ta otsa Martinile. "Heii," naeratas Ester, hoolimata, et nad lahku läksid. "Hei, kuidas läheb?" küsis Martin. "Superhästi." "Väga hea," oli Martin üllatunud. Ester lihtsalt kallistas noormeest ja sammus edasi oma teed. Ta läheb Ameerikasse, ta ei näe Martinid võib olla enam iial? Ta ei näe New Yorgis nii värvilust sügist ega lund. Ta ei tunne Ameerikas olles ega kunagi enam Martini huuli enda omade vastas. See tegi ta meele kurvaks ja ta naeratava suu nurgad vajusid alla poole. Ta tundis, et armastab Martinit ikka. Hoolimata, et too Esteri maha jättis. Ester jõudis väsinuna koju. Ema oli ikka teatris. Uus hooaeg ju käes, tuleb ka hakata uusi näidendeid lavastama... Ester lülitas kohe arvuti sisse ja hakkas igasuguste Maeerika büroode lehekülgi otsima. Alguses muidugi ei leidnud, hoopis teiste osariikide omad, kuhu alla New York ei kuulu. Kui aga leidis õiged büroo lehed, salvestas ta need endale ära ja käis igapäev vaatamas. Möödus nädal. Kõigest sellest oli ta rääkinud vaid Carmenile, et võitis jne. Reede.. Uus reede. Tavaline kool nädal, ei midagi sobivat pole leidnud. Ainult mingid luksushäärberid vms. Peale kooli lülitas ta uuesti arvuti sisse ja hakkas otsast peale vaatama läbi neid lehekülgi, mida ta igapäev vaatas Äkki on midagi uut? Ta oli juba lootust kaotamas, kui märkas üht 2-toalist korterit. Ta vaatas üilte ja luges selle kohta, iga pilti vaadates tekkis talle silme ette kujutluspilt, kuidas ta selle koreti ära sisustaks. Kõikides tubades oli parkett maas ja väiksema toa (magamistoa) sein oli valge, suurema toa(telekatoa) seinad olid kreemikad. Korter asus korda tehtud majas Manhattanil. 3 korrusel, see oli tollel majal ka viimane korrus. Korter asus peatänaval. Esimesel korrusel oli väike butiik, teisel ja kolmandal korrusel korterid. Maja taga oli ka väike sisehoov ümbritsetud majadest ja sinna sai ka autot parkida. Ainult 3. korruse korteritel oli ka väike rõdu, seal oli parajalt väike rõdu, et pannasinna 1 tool jalaud ning nautida linna elu. Just seda ju Ester tahabki. See korter oli justkui talle loodud. Enam teda ei huvitanud ajavöönd ega ka telefoni arve, ta helistas kohe korteri omanuku numbrile. Ester: Tere, kas teie müüte korterit? Mees uniselt: Jaa. Ester: Tere! Vabanda, kui teie und segan, ma helistan hoopis teisest maailma otsast. On see korter veel vaba? Mees: On.. Ester: Super. Olen sellest korterist huviatud. Ostaksin selle hea meelega ära. Hind on sama, misbüroo lehelgi? Mees: Ikka. Vähemalt keegigi, kes tahab seda korterit. Ester: See on justkui minu jaoks loodud. Mees: Müün ja remondin seda juba pool aastat samaaegselt. Mu maakler pani alguses jube kõrge hinna sellele janüüd muudkui langetame hinda vähehaaval..
Nad vahetasid veel kontaktandmeid ja korter oli peaaegu, et Ester oma..
|
|
|
Post by merliii on Oct 2, 2007 9:31:14 GMT 3
Väga hea ,!
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Oct 5, 2007 21:40:24 GMT 3
Nad vahetasid veel kontaktandmeid ja korter oli peaaegu, et Esteri oma..
Terve laupäevase päeva jooksis neiu närviliselt mööda linna ringi ja otsis korteri-paberite ajamiseks advokaati, keegi ju peab olema , kes asja üle vaatab, enne kui Ester kellelegi oma enamuse raha annab. Siis ostis ta suuure kohvri ja broneeris ka lennupiletid endale ja advokaadile, maksis advokaadile ette ära ja juba oligi tal eesti raha otsas. Ta läks koju asju pakkima. Ta vaatas kriidilise pilguga kõik riided üle. Osad riided, mida ta palju ei kanna, jättis ta Eestisse. Vahest tuleb ikka emale ka külla. Ta viskas ära kõik asjad, mis niisama seisid. Ta ei tahtnud neid ka emale tüliks tolmu koguma jätta. Aga oma meigi asju ta lihtsalt ei saanud siia jätta. Ta võttis kaasa kõik oma lauvärvide karbid ja kreemipotsikud. Juuksed polnud tal ülearu pikad, seega võttis ta ka kõik juuksehooldustooted kaasa. Ta pigistas nii palju kohvrisse, kui vähegi andis. Ta otsis ka ülesse oma suure roosa spordikoti ja pani ka selle ääreni asju täis. Välja oli ta jätnud vaid D&G suure käekoti, mille ta käsipagasiga kaasa võttis, sinna pani ta juukseharja, iPod'i, mobiili, võtmed, rahakoti ja pakkis paberisse asjad, mida kohvirsse panna ei saanud. Ntks tähtsa tähendusega vidinad. Mõned kujukesed, pildid. Seda küll ju tegelikult polnud vaja, ta teadis, et nii kui nii vaatab ta ärasõidu hommikul käekoti üle, et kõik kaasas oleks. Aga siiski oli käekott minekuvalmis. Kuna tal oli ka täpne ettekujutus uuest kodust, läks ta õhtul Jysci emalt laenatud rahaga ja ostis kohviküünlaid. Ta oli täiesti kindel, et need peavad olema vannitoas. Pühapäev Viimane päev Eestis. Ester helistas Carmenile ja kutsus Carmeni endaga kaasa kooli. Kuna koolis toimub töö ka pühapäeval, läksid nad pabereid välja võtma. Ester ipabereid, Carmen seisis tal julgustuseks kõrval, paberid käes, pani ta need mappi. Nad istusid koolipingile kõrvuti. Esteri käed värisesid. "Kuidas sa end tunned?" küsis Carmen. Esteril läksid silmad märjaks: "Ma ei tea. See on olnud musuur unistus. Aga nüüd.. Sina, kodu, kool.. Ma sain Martinist üle, mul hakkas just nii hästi minema. Mul oli õppimine ka nii hea.." Ester hakkas lörinal nutma: "See on nii kohutav.. Maei tea. Ma tahan, aga kardan." Nüüd hakkas ka Carmen nutma:"Tagasi sa astuda ei tohi, ma tean, et see on su kauaaegne unistus olnud ja see on liiga suur, et sellest loobuda, sul on superhea võimalus." Carmen ja Ester istusid seal koolipingil veel natukene aega ja nutsid. Siis nad rahunesid ja käisid tühjas koolimajas ringi ja meenutasid vanu häid aegu. Nad läksid tüdrukute vetsu ja vaatasid üht enda soditud nurka. Ester: "Mäletad, kui me üheksandas siin sodimas käisime? Hehe.. Kõik need ajad.. See on liiga ilus, et loobuda.." "Aga sul on suur võimalus. Seal koolis oodatakse sind. Sa oled nii hea kunstis, et end siin raisku lasta minna, mine sinna, õpi, kasuta äa mis usl on. Oma annet.. Sa oled kuum kaup.." üritas Carmen nalja teha. "Kuule, ma ajan kamba kokku ja teeme ühe morsiõhtu sinu auks. Nii kui nii oleks see me viimane aasta koos.." tegi Carmen ettepaneku. "Jah, aga ainult klassikad. Ma ei taha Martinit. Mul lihtsalt pole täna tuju oma eksida ühel peol olla. Veelvähem mrosipeol. Kelle juures teeme?" "Kuule, teeme minu suvilas. Lähmegi viime su paberid sinu juurde ja siis lähme võtame minu juurest võtmed, poodi ja maale.." ütles Carmen. "Aga nii teemegi, eks.." naeratas Ester. Tüdrukud jalutasid koolimajast välja ja Esteri juurde. Enamasti helistas Carmen rahvale ja ajas neid kokku ja palus neil omakorda veel kellelegi helistada ja öelda, et tuleks kella 2'ks või poole 3'ks Carmeni suvilasse. Ainult klassikaaslased ja morsipidu, et kõik midagi kaasa ka tooksid. Kõik muidugi küsisid, et mida ja miks, mille peale Carmen ütles salapäraselt, et üllatus. Nii siis mindigi edasi Carmeni juurde võtete järgi, poodi, võeti chipse ja soolapähkleid. Nad läksid taksoga suvilasse ja juba ootas ees 3 rollerit klassivendadega. "Olete te ikka targad küll, tulete rolleriga siia," naeris Ester. Klassivendadel olid suured Selveri kotid käes ja seljakotid seljas. Carmen sai just taksojuhile raha makstud ja ütles: "Kuule mida? Me ütlesime ju, et morsipidu ja et ei mingeid jooke." "Kuule, meil polegi, me tõime snäkki, nagu te palusite. Rääkige juba mis värk on," ütles Rait "Mkmm, ootame teisi ka . Kõik tulevad eks?" ütles Ester. "Tsikid tulevad ma ei tea, kuidas, aga nad ütlesid, et tulevad. Siis Marco läks ma mõnele oma bemmiga järgi.." seletas Mihkel. "Midaa??? Marco sai bemmi vää?" ajas Carmen silmad suureks. "Jeaa." ütles Rait. Rollereid tuli juurde, poisid tulid maha ja kamp hakkas kasvama, "midaa nohh? Mida need tibid meigivad nii kaua Tahaks jubateada, mis värk on. Mingi Ester ja carmen normaalsed, ei meigi.. välja arvatud mustad silmad." "Jah.. me.. me nutsime veits," naersid Ester ja Carmen ühel ajal. "Midaa? Suured tüdrukud ju. Miks?" küsis Silvester. "Meenutasime vanu aegu," jäi Ester napisõnaliseks, kuni sinna jõudis ka Marco bemmiga ja sealt voolasid oma 10 klassiõde+ Marco välja. Kõik tüdrukud ahmisid õhku kurtsid, kui palav seal autos oli, eriti need, kes all olid. Kõik istusid kõigil süles. Rahvas kogunes majja, igaühel oli midagi kaasas. Mihkel võttis seljakotist välja vesipiibu: "Noh, morsiõhtu.. Seda ju ikka võib?" "Kuule, sul tubakat on vä?" küsis Carmen muusikat mängima pannes. "Jaa," ütles Mihkel. "Ma toon enda oma ka siis." Carmen tõi teisest toast oma vesipiibu ja need pandi valmis. Ester vaatas hoopis vaikselt majas ringi. Tal meenusid paljud mälestused ja pöörased peod, mis siin kunagi toimunud olid. Maja oli sama ilus, kui Carmeni kodugi. "Okei, tulge kõik siia!" kamandas Carmen. Rahvas (kuskil 22 inimest) istusid toas kuskil, patjadel, diivanitel või tugitoolides. Toidud olid madalal laual laiali, kõik võisid võtta, mida tahtsid. Carmen: "Mõtlesime Esteriga teha morsiõhtu, kuna ta ei saa juua, ta sõidab homme ära..(kogub end) kauaks..(paus) väga kauaks. Ta sõidab Ameerikasse elama. Kooli, ülikooli ja jätab meid. (paus) ja.. me ju ei taha tema lahkumis peol end täis juua.." Kõik vaatasid toas ringi, üksteisele otsa ja siiss Esterit. "MIDA? Lähen ja," ütles Ester. Kõik olid vait. "Mis nüüd? Oleme ikka kõik rõõmsad.." "Ohh, Ester, ma tean, et see on sinu unistus. Saada modelliks jasiis disaineriks.. Ja ja.. nii tore, et see sul korda läheb. Palju õnne," tormas Britta Esterit kallistama endal limonaadi tops käes. Ta oli oma blondidesse juustesse lokid teinud ja juuksed erkpunaseks värvinud. "Ma tahan saada disaineriks, mitte modelliks," naeris Ester teda vastu kallistades. Siis räägiti seal lihtsalt juttu, ilma mingi alkota. Meenutati Esteri nimel häid aegu ja tehti vesipiibu- ning kalli-ringi. 6 ajal hakkas jutt juba otsa lõppema ja väljas hämaramaks minema. Marco juba sõidutas esimesi lahkujaid kodudesse, Ester ja Carmen ja nende klassiõde Merly koristasid, rolleritega klassivennad olid aias ja mõni tegi paar suvilat edasi tühjal rajal rolleritega kiirendust. Muidu polnud nad üldse sellised. Nad olid ikka arukad ja normaalsed kaheteistkümnendikud, aga 9-10 klassi pidusid ja muud pöörast meenutades tuli kõigil tuju seda korrata.. Varsti oli Marco tagasi, Carmen keeras ust lukku ja rollerid läksid. Viimsed inimesed kallistasid Esterit ja nad sõitsid linna poole tagasi. Ester vaatas auto aknast välja, milline kõik on, Tallinn, linnapiir, kõik-kõik. See muutis ta nukraks, sest homme on pikk sõit ees..
|
|
L00re
Võlur
dreamer
Posts: 58
|
Post by L00re on Oct 11, 2007 18:54:02 GMT 3
ma vaatan, et 3. ja 4. osa vahelt on 1 osa ära jäänud seal peaks tglt see olema: Hommikul ärkas Ester suure peavaluga. Ta oli vist eelmine õhtu ikkagi veidi külma saada ja tundis valu hingamisteedes. Ta vedas end vaevaliselt peegli ette. Vähemalt oli jume näos ja Ester tundis end väljapuhatuna. Kuid meik oli eelmine õhtu jäännud mahavõtmata. Ta lontsis haigutades duðði alla ja peale jahutavat duðði tundis ta end palju erksamana. Juukseid rätikuga kuivatades läks ta kööki. Vaatas köögis ringi , ema oli seal juba ringi mässand võileibadega ja oli Estrilegi krõbuskite paki välja otsinud, tundis neiu, et tal pole üldse isu. "Ma pole näljane," kähises ta. "Issand, sa ju ei saa rääkidagi, sa oled haige. Tule ma katsun su laupa, äkki on palavik.." "Pole vaja mingit kanaema mängida," kähises Ester vastu samal ajal kruusi vett kallates ja siis teekotikest sisse ujutades. Ta istus laua taha, mulistas natuke teekotikest ja kui tee oli parajalt tume, lisas ta suhkurt ja läks oma tuppa. Kuna tee kuum oli, tegi ta voodi korda ja istus seal lihtsalt. Ester tundis, kuidas kõik ta lihased on kanged, ta vajab üht head hommikuvõimlemist. Ta otsis mingit rütmikat muusikat ja tegi hommikuvõimlemist. Tundes end taas elusana , jõi ta oma tee ära, pani kooli asjad kokku ja hakkas meiki tegema. Peegli ees läheb tal alati kaua aega. Kõigepealt kammis ta oma juuksed. Juustega mäsaamine ei võtnud kunagi eriti kaua aega. Juuksed olid tal üle õlgade, aga mitte ka rinnuni, sellises keskmises pikkuses ja helepruunikat värvi. Kuna ta oli eelmine õhtu meig9ga magama jäänud, määris ta päevakreemi asemel hoopis nahka rahustavat geeli näkku ja koolutas oma ripsmed. Esteri silmad olid imeilusad. Suured ja hallikat tooni, vasakus silmas oli pruunikas laik. Ta tegi musta laineriga silmade õmber rõngad ja koolutas ripsmed ülespoole ja värvis ära. Peale sellist protsessi tundus, nagu ta näos poleks muud peale silmade midagi. Võite ju ise ette kujutada tüdrukut suurte hirve-silmadega + pikad ripsmed. Tasakaalustamaks suuri silmi, värvis ta huuled. Aga, et silmadelt mitte liiga palju tähelepanu huultele koondada, värvis ta huuli kerge beeþika-kulse tooniga. Kohe üldse ei saanud neiu ilma Moschino - Funny lõhnata. Tibi, mis tibi. Tavaliselt lisas ta ka veidike põsepuna, kuid seekord oli tal nahka rahustav geel näos ja ta ei hakanud oma nägu rohkem meigi kihiga koormama, vaid pani asjad ruttu kotti ära, tõmbas veel kiiresti jakikese peale, pani skeidid jalga ja pistis jooksu. Kooli jõudes tühjendas ta kiiresti oma kotti. Ta käis koolis õlakotiga, mis oli üsnagi vaevaline. Ta jättis ainult algava tunni asjad kotti , viis jaki garderoobi ja jooksis geograafiasse. Ta jõudis klassi, tormas kohe taha pinki Carmeni kõrvale ja pani asjad lauale. "Issand, mis beib," "Mhh, ole nüüd, pole ma mingi beib." "Oled küll. Silmad nagu tõllarattad ja selle Funny tunneks ma unepealt ka ära ." "Mhh, ole kuss." "Mulle tundub, et sul on täna parem tuju.." ütles Carmen ettevaatlikult. "Jaa. Ma olen end välja puhanud jaa.. Hoolimata sellest, et ma Martinit armastasin ja armastan siiani, ei vääri ta mu pisraid. Ma ei lange masendusse," ütles Ester pisarsilmil. "Tere, alustame tundi!" astus õpetaja klassi. Sumin jäi järsku vaikses ja kõik tõusid vaevaliselt püsti. "Teie olete mul 12 ... 12 b, jahh?" Klass vastas kooris ''jah'' "Heii, sina tagapingis seal. Ester. Kalossid jalast ära.."
|
|
|
Post by Loore on Oct 11, 2007 19:56:01 GMT 3
oki ma olin lugemisega maha jäänud:D a nüüd lugesin läbi jälle(H) lahe:) uut
|
|