Halloo... vatzappHilary klõbistas vihaselt küüntega vastu pinki, igale möödujale salvavat pilku saates ja jättes kõigile mulje nagu oleks ta järjekordne kibestunud mõrd.
Ärritunult tonksas ta veel ühe korra pinki ja vaatas pilukil silmadega, kuidas Samara koos Jacki ja Irmaga tema poole tulid.
Otsusekindlalt Jacki vältides ütles ta Samarale
“Ja kas sa nüüd seletad, miks sa tulla ei saanud?”Samara niheles ebalevalt ja ütles siis vapralt
“Jack ja Irma hakkasid jälle käima.” Hilaryl vajus suu lahti.
“Nii, et Tsäkk pole muutunud.” Põlastavalt keeras ta nina teistest eemale ja ajas end püsti.
“Teate... tegelikult võite te mõlemad perse minna!” Vihastas Hilary sõprade peale. Nipsakalt tõukas ta Jacki endast eemale ja haaras Samara randmest. Nüüd vedas tüdruk sõbrannat uue paarikese juurest ära. Kui nad eemale olid jõudnud hakkas Hilary ärevalt enda kaelas rippuvat südame kujulist ripatsit näperdama ja küsis teravalt
“Ja miks sa mulle ei rääkinud?”Samara ei olnud vist sellist reageeringut oodanud. Õlgu kehitades otsis ta taskust suitsupaki ja ütles tuld otsides
“Ma üritasin ju! Mis sul üldse viga on?” Hilary pani ainult silmad kinni ja raputas pead. Ta sai ise kaa aru, et ta käitus nagu viimane närvihaige, aga maha rahunemine nõudis hetkel liiga suurt pingutust.
Kiiresti välja hinganud istus ta taas ühe pingi peale ja tõmbas Samara suitsupakist endale ühe sigari. Närviliselt seda vaadanud toppis ta selle tagasi pakki ja küsis Samaralt natuke lõdvestunumalt
“Mis sa arvad, kas ma peaks teiste meelest rääkima või ei?” Samara kergitas kulme. Ta ei saanud aru, millest Hilary rääkis. Kerge irvega päris ta tüdruku ees seistes
“Kavatsed rääkimist maha jätta?”Hilary raputas pead ja seletas sõbrannale ära enda saladuse Sophie ees.
Samara ei reageerinud peaaegu üldse. Millegi ütlemise asemel kallutas ta pea kuklasse ja puhus pikalt suitsu suust välja.
“Noh!?” küsis Hilary häält tõstes.
“Mina ei tea. Räägi ära. Ega ta sellest su emale rääkima ei pea. Sa võid seda ju paluda...”Hilary tõmbas uuesti endale ühe suitsu, kuid toppis selle siis jälle tagasi.
“Ma ei tea. Äkki ta vihastab...?”“Suva pole?” päris Samara Hilary pilku vältides ja järjekindlalt sõbranna seljataga olevat puud jõllitades.
“Ei ole jah. Tegelt... on küll,” avastas Hilary uue asja.
Samara naeris ja sikutas Hilary püsti. Nüüd hakkasid mõlemad aeglaselt edasi kõndima.
“Sa juba tead, kuna sa sealt haiglast välja saad?” Hilary raputas nina krimpsutades pead. Tal endal hakkas üle viskama sellest vastikust haisust, mis haiglas valitses ja igaöistest häiretest, kui kõik arstid ja õed ja doktorid ja kirurgid mööda koridore jooksid ja kedagi kanderaamil vedasid, või olid teel operatsioonile. See kõik oli kohutavalt kurnav.
“Mmm... Kahju,” ütles Samara ja lömastas saapaga äsja maha visatud koni.
“Mis siis on?” päris Hilary uudishimulikult.
“Mul tuleb järgmisel nädalal sünnipäev,” ütles Samara musta juuksesalku ümber näpu keerutades.
Hilary tundis veidi piinlikust, et ta selle asja unustanud oli.
“Okei. Ma hakkan kohe haiglas rääkima ja terve olema. Võibolla saan siis välja. Mul pole ju muidu midagi viga!”Samara kõhistas korraks naerda ja ütles siis naeratades
“Okei. Tsau. Ma lähen Arwenile külla...” Hilary katkestas teda kohe
“Ma tulen ka!” Samara raputas pead ja lõpetas enda lause
“... Aga sina ei saa tulla, sest tal vanavanemad kodus.” Hilary ohkas
“Ahjaa. Noh. Tsau siis.” Ütles ta Samarale ja kallistas teda kergelt ning jooksis järgmisel hetkel haigla poole tagasi.
“Ohh. Tsauu!” ütles tüdruk rõõmsamalt aknast poisse vaadates ja neile lehvitades. Kohe tegigi Nick akna lahti ja Hilary ronis sisse. Naerdes hüppas ta enda voodi peale ja küsis
“Mis kell on?” Poisid kehitasid õlgu.
“Me ei tea juu! Kella siin pole. Mäletad ikka jah?”Hilary naeris ja otsis öökapist paberi ja pliiatsi. Häälekalt otsis ta endale mingi suurema raamatu ja hakkas paberit raamatule toetades joonistama.
Poisid olid midagi omakeskis arutama hakanud ja järsku hüüdis James valjult nagu kurdile
“HALLOO, HILARY! Maa siin!” “Nüüd on ta lisaks tummale kurt kah,” heitis Nick nalja ja Hilary turtsatas. Muiates küsis ta poistelt
“Ja mis te tahate?” Teised kehitasid õlgu.
“Lihtsalt väike kuulmise kontroll. Peaksid kõrvaarsti juurde minema!” poisid itsitasid.
“Tänan ei. Mul on arstidest täitsa villand!” pistis Hilary kohe vastu.
“Eino... Soovitasin lihtsalt,” üritas James kildu visata.
“Aitäh soovituse eest.” Ütles Hilary kärmelt ja joonistas edasi. Hetke pärast kägardas ta paberi kokku ja viskas selle prügikasti. Kiiresti hakkas ta uuesti kaarti visandama.
OMG!
Ma lugesin selle läbi :S
PASK! Mingid kahtlased laused. Segased. Halvasti seatud
Ma pean midagi ette võtma