|
Post by hanna on May 29, 2007 19:00:56 GMT 3
Nõme, saate millalgi.[/color]
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on May 29, 2007 19:10:06 GMT 3
Mina nõudma uuut! ;D
|
|
|
Post by Loore on May 29, 2007 19:14:26 GMT 3
ai tell juu tu vrait mooor
|
|
|
Post by varicella on May 29, 2007 20:20:42 GMT 3
Väga-väga meeldib (: Uut.
|
|
|
Post by Pingu on May 29, 2007 20:22:18 GMT 3
tahan uut osa, elan, et saada uut osa!
|
|
|
Post by hanna on May 29, 2007 22:29:39 GMT 3
Mul ei ole valmis ja ma praegu suren, kui veab, saate homme-ülehomme, kui ei vea, siis millalgi hiljem.
|
|
|
Post by Loore on May 29, 2007 22:31:29 GMT 3
no mis sa raiskad siis aega suremisele? kirjuta parem uus osa.
|
|
|
Post by hanna on May 29, 2007 22:34:36 GMT 3
Hetkel ei suuda muule keskenduda, kui suremisele. Tulge palun minu majja, siis saate vihiku, kus kogu tekst kirjas on.
|
|
|
Post by Loore on May 29, 2007 22:35:44 GMT 3
viska mulle. mai tea kus sa elad:D või vähemalt päranda see mulle siis.
|
|
|
Post by hanna on May 29, 2007 22:41:50 GMT 3
Oh, see tuletaski mulle meelde, et ma pean testamenti tegema minema. Ma pärandan selle teile kõigile, jagage võrdselt. St. rebige.
|
|
|
Post by Loore on May 29, 2007 22:42:51 GMT 3
siisi igaüks trükib selle osa mis tema sai arvutisse ja kokku tuleb mosaiikjutt?
|
|
|
Post by hanna on May 30, 2007 9:53:38 GMT 3
Täpselt, panete veel õigesse järjekorda ja ka valmis.
|
|
|
Post by hanna on May 30, 2007 20:03:51 GMT 3
Te peaksite olema seitsmendas taevas, ma pole veel kordagi järjeka osasid nii kiiresti üles pannud. Uue jutu jaoks sain mõtte, naeratage!
***
Kohe kui Michael oli koju astunud, ei saanud ta aru, mida ta seal tegi. Kuidas ma üldse võisin arvata, et ta tegi seda tahtlikult, oli ta juba tagasiteel. Naabritädi, kes parajasti aias lehti riisus, raputas teda vaadates pead, mõeldes umbes midagi sellist, et küll neil noortel on pea laiali otsas. Michael aga ei pannud teda tähelegi. Olles eelnevast jooksmisest väsinud, läks tal nüüd palju kauem, et Bryani maja juurde jõuda. Kobades tõmbas ta taskust maja võtmed ja avas ukse. Poiss läks seekord palju vaiksemalt edasi, teades, et ka Bryan on seal ja vaevalt ta magab. Poiss piilus nurga tagant ja tal tekkis hetkega tunne, et ta näeb und. Nüüd Stella juba suudles Bryanit. Järgmise hetkega silmas ta maas pudeleid ja viis juhtmed kokku: Stella on purjus. Järsku Bryan märkas teda. „Jou vennas,“ ütles ta – ka tema oli joonud. „Jou jah,“ pomises Michael, võttes maast võtmed ja avades nendega ukse. Ta astus sisse ja uks langes tema järel klõpsuga lukku. Nüüd oli ka Stella teda märganud ja kiirustas Michaelit suudlema. Poiss lükkas ta eemale, kuidas võttis selle asemel tal käest kinni. Enam ei kavatsenud ta tüdrukut kaotada. „Ou, see on minu,“ irvitas Bryan ja sikutas Stellat teisest käest. Neiu ise vaatas kordamööda mõlema poisi poole, suutmata otsustada, kumba valida. Bryan oli palju rõõmsama näoga, kuid Stella ei saanud sinnapoole minna, sest Michael hoidis temast kõvasti kinni. Järgmisel hetkel oli rusikas tabanud Bryani nägu ja too oli voodi peale pikali lennanud. „Tule!“ sikutas Michael Stellat, avas taaskord ukse ja tõmbas selle kohe varsti lukku. Õnnetuseks jäid võtmed sisse, kuid seda ei pannud hetkel keegi tähele. Ikka veel tüdrukut sikutades, kuna too ei tahtnud lahkuda, jooksis poiss treppidest üles ja välisuksest välja. „Ära vii mind siit ära!“ kriiskas Stella üle tänava. „Ole vait,“ sisistas Michael ja jätkas jooksmist. Üks temast pisut vanem noormees võttis Michaeli käe ja tõmbas selle lahti: „Kuidas te julgete niimoodi noorele tüdrukule teha!“ Michael vaatas imestunult talle osta. „Stella on minu tüdruk, lase tast lahti,“ sõnas ta, kui oli ennast pisut kogunud. Noormees vaatas neid pisut kahtlustavalt ja otsustas mitte lahti lasta, äkki poiss valetab. Kuid hoopis Stella tiris ennast lahti. „Olen jah tema tüdruk!“ lausus ta ja saatis võõrale mürgise pilgu. Too kohkus ja kiirustas minema. „Päriselt ka olen?“ küsis Stella hiljem, kui nad kergelt tuikudes – õigemini tüdruk tuikus ja Michael toetas teda – edasi kõndisid. Michael naeratas. „Oled küll,“ ütles ta lahkelt ja võttis tüdrukul veel kõvemini ümbert kinni. Koju jõudes heitis Stella Michaeli palvel voodisse, et ennast kaineks magada. Ise jälgis poiss teda, kuni ta uinus ja lukustas siis kõik uksed ning aknad. Michael istus oma voodile ja võttis kätte ühe raamatu, otsustades terve õhtu ja öö üleval olla. Kella kaheni ta seda suutis, siis jäi magama. Poiss ärkas mõne tunni pärast võpatusega. Ta oli näinud unes, et Bryan röövis Stella keset ööd ära. Michael viis oma pilgu tüdrukule, kes ikka veel rahulikult oma voodis magas. Noormees üritas edasi magada, kuid und ei tulnud. Taas võttis ta raamatu kätte ja luges seda hommikuni.
|
|
|
Post by Loore on May 30, 2007 20:10:22 GMT 3
okei. *on seitsmendas taevas* nii nüüd uut! ja küll see tüüp jõuab palju lugeda. kas tal juba raamat otsa ei saanud?
|
|
|
Post by hanna on May 30, 2007 20:13:06 GMT 3
See oli paks raamat xD Tegelt ma ei mõelnud eriti sellele siis, kui ma kirjutasin. Ma isegi ei mäleta, millal ja kus ma selle kirjutasin. Äkki lotatunnis... või ajaloos... või üldse koridoris...
|
|