|
Post by varicella on Jun 5, 2007 21:28:41 GMT 3
Ma ei saanud alguses üldse pihta. Ma olen täielikuks blondiiniks viimasel ajal muutunud. xD Ja siis kui ma aru sain naersin küll. XD ja nüüd, kui ma sellele 'tere'le otsa vaatan , naeran veel rohkem. Maaa ei sssuuuda, te ei tohi nii naljakaid asju öelda. xD
|
|
|
Post by hanna on Jun 5, 2007 21:32:41 GMT 3
Ma ei naernud, küll aga hakkasin Varicella postituse peale naerma ;)
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 5, 2007 21:36:09 GMT 3
Irw! xD Kuule, Varicellla. Kas sa paned Elveni puhma taga??? (A) xD[/color]
|
|
|
Post by Pingu on Jun 5, 2007 22:09:04 GMT 3
XD MINA HAKKASIN NÜÜD NAERMA!
|
|
|
|
Post by varicella on Jun 5, 2007 22:16:23 GMT 3
*Teeb solvunud näo pähe ja ei räägi enam kellegagi.* XD
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 5, 2007 22:37:55 GMT 3
Ma ei suuda. See Elveni jama oli nooo naljakas xD[/color]
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 6, 2007 23:04:59 GMT 3
No, ma panin praegu...
Selleks ööks jäin tema juurde ning talusin tema hoolitsust ning õrnu puudutusi. Kuid kohe, kui ma hommikul ärkasin võtsin oma riided ning läksin. Mul oli vaja selle kõige üle järele mõelda. Jätsin talle kirja, kus teatasin, et olin koju läinud. Koju jõudes panin oma lemmikmuusika käima ning mõtlesin. Kõigepealt mõtlesin õnnetuse peale, mis minu perekonnaga juhtus ja siis Marcuse peale. Ma kartsin, sest olin peaaegu kindel, et Marcusega juhtub samuti õnnetus. Lihtsalt oli selline tunna, kuid ma olen ju alati kartev olnud. Ootan kõige hullemat. Seepärast „riskisin“ ja leppisin meie suhtega. Kõik mööduski hästi. Me olime koos ja midagi ei juhtunud. Oli minu kaheksateistkümnes sünnipäev ning me olime valmis. Me olime otsustanud, et tahame last. Mis sest, et me nii noored olime. Me olime otsustanud. Seepärast läksingi ühel õhtul, mil tema vanemaid polnud, jälle tema juurde. Ülejärgmisel päeval läksin arsti juurde, ning arst ütleski mulle rõõmusõnumi. Ma pidin emaks saama. Üheksa kuu pärast sündiski meile pisitütar. Ta sai endale nimeks Christine. Me hoolitsesime ta eest nii, nagu oskasime. Olime head lapsevanemad. Oli minu 21. sünnipäev. Ma olin juba perekonna kaotamise valust üle saanud ning ei kartnud enam mingit õnnetust. Marcus läks Christinele ja oma vanematele järgi ning mina ootasin neid kodus. Tegin ettevalmistusi oma sünnipäevaks. Nad olid juba pool tundi hilinenud ning mul hakkas jälle säärane hirm, nagu kuus aastat tagasi. Täpselt selline hirm, mis valdas mind mu vanemate surmapäeval. Ja telefon helises. Ma olin kindel, et saan samasuguse uudise, nagu kuus aastat tagasi. Surmkindel. Mu silmist jooksis pisaraid, kui ma telefoni haarasin. [/color]
|
|
|
Post by Pingu on Jun 6, 2007 23:43:57 GMT 3
Oh sa isssand! UUUUT! :S Niii masendav.... Järjest surevad kõik ära... Ma loodan, et see ei ole see... :S UUUT ENIVEI
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 6, 2007 23:59:36 GMT 3
Jamh... Ma jätsin mingi eri imeliku koha peal pooleli... xD Aga uut ei saa veel.. Homme õhtu, ehk. See siis ühtlasti viimane kah.. [/color]
|
|
|
Post by hanna on Jun 7, 2007 9:46:03 GMT 3
Saad aru, ma vajan uut, mul on lihtsalt nii jube tunne praegu ja mitte ainult selle jutu pärast, nii et uut!
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 7, 2007 10:13:44 GMT 3
Ma ei saa sind aidata, Hanna. Tahad, ma räägin suga MSNis kurba juttu? Miks sa siis kurb oled?[/color]
|
|
|
Post by hanna on Jun 7, 2007 10:17:50 GMT 3
*vaikib*[/COLOR]
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 7, 2007 18:19:22 GMT 3
Kas ma lõpetan siis täna ära??[/color]
|
|
|
Post by Pingu on Jun 7, 2007 18:27:28 GMT 3
palun jah Uut ruttu, ma täitsa oootan juba sajaga XD
|
|