Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on May 30, 2007 19:01:31 GMT 3
A siis . Aga uut saab reeeedellll (a). Mul selle ajaga arvatavasti jutt valmis tglt .
|
|
|
Post by Bränduuu. on May 30, 2007 20:21:15 GMT 3
Hea [/color]
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Jun 1, 2007 0:11:43 GMT 3
Uus osa ;D. Ðefu saab õnnelik olema ;D.
***
PÄEV 1
Landoni sportauto peatus ühel maalilisel lagendikul teiste autode kõrval. Amy astus ümbrust imetledes välja ning hingas sisse värsket õhku, mida ta tänu oma tööle nii harva tunda sai. Mõne hetke pärast tundis ta, kuidas Landon tema kõrvale seisab, nende mõlema kotid käes. „Läheme vaatame, kus magame?” küsis mees kätt mänglevalt üle naise õla pannes, mille peale Amy kummardas ning end tema haardest vabastas. Kuigi ei saanud väita, et mehe puudutus talle vastukarva oleks olnud. Koos kõndisid nad kämpinguteni ning vaatasid nendele kleebitud nimesid, kuni jõudsid suure, musta vildikaga kirjutatud nimedeni, millel olid nende nimed. Landon avas Amyle härrasmehelikult ukse ning naine astus sisse. Ta ei olnud osanud ruumi sisu ette arvata, kuid selline koht oli tema lootustest kaugel. Puust „kuuri” sees lebasid vaid kaks voodit, üks väike laud, nurka surutud lagunev kapp ning kraanikauss. Landon nägi Amy reaktsiooni ning viskas nende kotid ühele voodile, võttis Amyl rahustavalt õlgadest kinni ning toetas lõua enda käe ja naise kaela vahele. Võibolla Amy kallutas natukene oma pead mehe käe poole, kuid see võis olla juhuslik refleks. Sellest julgust saanud, võttis Landon naise sülle ning asetas ta voodile, ise tema kõrale kükitades. „Pole see sugugi nii halb, kui paistab,” ütles ta naerdes. „Koos teeme me siin olemise õdusaks,” lausus ta naise külge ninaga nügides, kui viimane küsivalt tema poole vaadates. „Oo, ja kuidas siis?” kostus talle nipsakas vastus. „Näiteeeeeeks... meenutame vanu aegu ja teeeeeeeme veel midagi...” lausus ta kavalalt naeratades, kui naine kulme kergitas, eriti selle osa peale, kui Landon vanu aegu meenutanud oli. „Vaatame,” lausus ta end püsti ajades ning meest üksinda voodipervele jättes õue minnes. Kohe oli tunda erutust ja ootusärevust. Teatavasti oldi nende suvepäevade alla kõige rohkem raha pandud ning see tõotas ainult head. Amy jalutas mööda metsaserva ning vaatas eemal sagivaid inimesi: kes mängisid golfi, paintballi või ujusid...kuni üle õue kaikus kõlav hääl, mis kõiki ühe väikese lava poole kutsus. Õlgu kehitades liikus naine aeglaselt lava poole, kui tundis enda kõrval kellegi tuttavat kogu. Landonile pilkugi heitmata vaatas ta paksu, kohevate vuntside ja naljaka riietusega meest, kes neile jahus, kui toredad ja lahedad nad on ning kui palju nad firmale andnud on. Kõne lõppedes hüppas lavale narr ning naine vaatas teda aina suureneva tüdimusega. Võibolla polnud tulemine kõige õigem valik? „Ja nüüd kutsume meile rõõmsa nädalavahetuse alguseks laulma selle punase topiga blondi piltilusa naise ning tema kõrval seisva kena päevitunud mehe, kellel seljas kena rooosa – vaabandust, roheline särk mingi kirjaga, mida ma oma prillideta ei näe. On kellelgi prille? Prille? PRILLEEE!?!” jahus narr rõõmsalt naeratades ning laval ringi keksides. Amy vaatas teda ülima jälestusega. Kui sai olla midagi hullemat, kui kloun, kes arvab, et ta on juba naljakas, on see narr, kes arvab, et ta on jube vaimukas ning jubeda välimusega, mille hulka kuulusid roosad ketsid, türkiissinise- ja punasekirju ürp ning kellel oli kõige krooniks peas üks harudega lehtsaba, mille otsas rippuvad kuljused kõlisedes tõsiselt närvi ajasid. Võiks arvate, et see on täiskasvanute pidu? Kuid rohkem ei jõudnud Amy mõelda, sest narr oli oma hiiglaslikud prillid kätte saanud ning alustanud kihutustöid tema ja Landoni lavale saamiseks. Täitsa Landoni moodi... Järgmisena topiti neile kätte mikrofonid ning jäädi neid jõllitama. Kuskil algas vaikne muusika, mille peale naine ehmunult Landoni poole vaatas. Kas see oli tema tegu? „Ninety miles outside Chocago, can´t stop driving, I don´t know why. So many questions need an answer, Two years and later your still on my mind,” alustas naine kõhklevalt, koheselt näost leekivpunaseks muutudes – ta polnud kunagi erilist viisi pidanud. Kuid Amy ei jõudnud selle pärast muretseda, kuna Landon jätkas:„Whatever happened to Amelia Earhart? Who hold stars up in the sky? Is true love just once in a lifetime?...” Ja nii nad laulsid, unustades kõik teised oma ümber. Et neid kuulatakse ja kuuldakse, kui nad end oma lauluhäälega seal ees lolliks tegid. Kuid kummalgi neist ei tulnud see meeldegi. Nad lihtsalt olid. Pärast saab ju selle üle naerda, justkui nad seda vanasti tegid, kui Landon ütles ühe naise jaoks unustamatu fraasi:”Kui teistele on elevant lihtsalt kõrva peale astunud, siis minuga on ta kohe terve öö müranud.” Laulu lõppedes lasi naine mikrofoni alla ning vaatas areldi Landoni poole. Mees vaatas talle vastu näoga, nagu oleks ta laulu pannud kogu oma hinge. Endale aru andmata sirutasid nad käed üksteise poole ning kõndisid poodiumilt käsikäes alla ja suundusid paviljoni poole, kus hetkel polnud kedagi. Ühele pikale pingile istunud, lasi naine lõpuks Landoni käe lahti ning vaatas enda ette. Nad olid nii täiskasvanud, aga käitusid nii, nagu nad oleksid pubekad. See ei olnud loogiline. Alles mõne päeva eest oli naine meest vihanud, tahtnud, et ta planeedilt kaoks, et teda ei oleks sündinudki... Kuid nüüd oli ainus, mida ta tahtis, olla koos mehega, teha lollusi ja nende üle naerda. Istuda ööd ja päevad läbi üleval ning filme vaadata, nagu neil kombeks oli: tõmbasid mõlemad ühe filmi ja vaatasid ühel ajal, ise telefoni otsas istudes ning filmi kommenteerides, justkui nad oleks koos. Aga seekord oleks asi teistsugune... nad oleks ka päriselt koos. „Mis toimub?” küsis Amy Landoni poole vaadates. Mees oli võtnud ühe moosisaia ning mälus natukene enne, kui ta ütles: „Armastus,” kuid tema suus kõlas see kuidagi naljakalt. Justkui oleks see mingi asi, mida sai kätte võtta ja lõhkuda. See tundus olevat mingisugune asi, mis ei jää püsima. „Sul on siit must,” lausus Amy natukese aja pärast, vaikust lõhkudes ning Landoni suule osutades. „Moos.” „Sa võid mind ju aidata...” lausus Landon kavala muigega naise poole kummardudes ning kergelt silmi sulgedes. Amy vaatas vaid korra kõhklevalt tema poole sirutuvat meest ning nihkus ka ise tema poole, käsi ette sirutades ning neid ümber mehe kaela mähkides, mispeale Landon, julgust juurde saades käed naise piha ümber pani ning teda enda vastu surus. Mõne hetke pärast sulasid nende huuled ühte ning kõik, mis nad teadsid, oli see, et nad tahavad nii olla kogu oma ülejäänud elu.
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 1, 2007 8:30:40 GMT 3
EDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDSIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDAISEDASIEDASIEDASIEDASIEADIEDASIEADSIEDASIEDASIEDASIEADSIEDASIEADSIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEADSIEDASIEADSIEDASIEADSIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDSIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASIEDASI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
NAGU TÄIELIK LAAVLAAV!! (L) KUI SA TÄNA UUT EI PANE, SIIS SAAD PEEEEKKKSSSSSSSSSAAAAAAAA!!![/color]
|
|
|
Post by hanna on Jun 1, 2007 8:52:42 GMT 3
Ann, lolll! VAJAN UUT!
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 1, 2007 8:54:34 GMT 3
Mina jõudsin enne Ja mina vajan poooooooole rohkem. Sina vajad ju kõiki jutte ne...[/color]
|
|
|
Post by hanna on Jun 1, 2007 9:01:11 GMT 3
Sina oled mingi mõttetus, kes vajab ainult iseennast xD MINA vajan jutte. JA kõik tulevad minu poolele, nähahaa! NO LUCK!
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 1, 2007 9:06:14 GMT 3
Mis mõttes, sinu poolele?! Kas meie vahel on SÕDA??? *vaatab paaniliselt ringi ja otsib pooldajaid*
PS: Ma ei ole enam loheeee!! :S [/color]
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Jun 1, 2007 11:54:16 GMT 3
Pühapäeval saate ;D. (A)
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 1, 2007 11:58:02 GMT 3
EEEEEIIIIIIIII!!!! Tääänaaaa [/color]
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Jun 1, 2007 14:19:56 GMT 3
Ise tahtsite ju harvem saada . ma tulen vastu . Jätkubki kauemaks:P.
|
|
|
Post by hanna on Jun 1, 2007 14:53:25 GMT 3
Mina ei tahtnud! KOHE UUT!
Ja Ann, meie vahel võib täitsa sõda tulla, kui sa oma idiootset käitumist ei lõpeta.
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Jun 1, 2007 15:01:29 GMT 3
Nohh, eks ma siis panen... Ta hetkel kuskil poole peal ;D. Kirjutan lõpuni siis ;D.
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Jun 1, 2007 15:50:24 GMT 3
Uus osa siis ;D. Need, kes pühapäeval seda ootasid, võivad alles siis tahtmise korral ju lugeda ;D.
***
2. PÄEV
Amy avas raskelt silmad ning juurdles viivu, miks ta nii õnnelik on, kuni talle meenus eilne päev. Rahulikult naeratades pööras ta pead vasakule ning nägi seal Landonit, kes, jalad seinal, raskelt magas. Naine pidi maha suruma turtsatuse, mida see koomiline vaatepilt esile kutsus. Vaikselt tõusis ta püsti ning läks kapi juurde, et vaadata sinna kleebitud ajakava tänastest kindlatest sündmustest. Järsku tundis naine enda õlgadel survet ning kallutas oma pead natukene vasakule, et tema põsk mehe kätt puudutaks. „Hommikust,” sosistati Amyle vaikselt kõrva ning naine tundis, kuidas magus judin ta keha läbis. Amy pöördus ning vaatas Landoni tumedatesse silmadesse, soovides sinna uppuda. „Kuidas magasid?” küsis mees kätt läbi naise siidjate juuste libistades. „Üllatavalt hästi võõra koha kohta,” vastas naine nõrgalt naeratades. Landon oli eile tahtnud naise kõrval magada, kuid Amy kartis, et kui tuleb mõni „kallis” külaline keset ööd nende majja, oleks tal päris piinlik. Mitte, et ta Landonit häbeneks, kuigi seda teeks enamus naistest, aga sellest oleks võinud palju jama tulla. Niisiis olid nad otsustanud esialgu oma suhet salajas hoida. „Siis on hästi,” kõlas napp vastus ning naine tundis, kuidas mees teda taas enda poole tõmbab ning teda monsieur´ilikult suudleb. Kui nad üksteisest eemaldusid, haaras mees kelmikalt naeratades kätest kinni ning küsis lõbustatult:”Ujuma tahad minna? Siin läheduses on üks väikene järv. Päris äralõigatud. Keegi ei teaks meid otsima tulla. Pealegi, kell on alles 7 ning äratus on 9. Mis arvad?” küsis ta naise laupa suudeldes. „Kobi välja!” ütles naine naerdes ning meest ukse poole nügides. Ühe käega ukse lahti teinud, suudles ta kiirelt meest ning lausus: „Üks hetk,” ning lükkas ukse mehe nina ees kinni. Naine läks kiirelt kapi ette ning haaras oma koti, hakates seal tuhnima. Leidnud oma punased bikiinid, pani ta need kiirelt riiete alla just hetk enne seda, kui Landon sisse astus ning küsis: „Võib siseneda?” Nähes naist taas täies riietuses, muutus ta nägu natukene pettunumaks, kuid Landon ei lasknud end sellest häirida vaid võttis naerva naise sülle ning surus ta suule toas ringi keerutades veel ühe suudluse. Naise maha pannud, haaras Landon talt käest kinni, pomises midagi ´lähme´-taolist ning jooksis Amyt järgi vedades metsatuka poole. Landoni järel sõrkides mõtles naine, kui imelikult armastus inimesed käituma võib panna. Tema ülim tasakaalukus oli järjepidevalt õhku haihtunud pärast seda, kui ta Landonit taas kohtas. Ta ei olnud enam see tõsine ja tööle pühendunud naine. Nüüd oli ta nagu teismeline, kellena ta Landonit üldse kohanud oli. Mehe mõju temale oli lausa imeline. Nad jooksid mööda metsaradasid, kuni jõudsid ühe väikese järvekeseni mäenõos. Landon lasi vaadet imetlevast naisest lahti ning tõmbas endal särgi seljast, paljastades päevitunud ja lihastes rinna ning jäädes ootavalt naist vaatama. Amy suskas varbaga vett ning vaatas omakorda Landonit. Mees oli nii kena, justkui täiuslik, kui ta seal varajases päikesevalguses hommikuse sudu sees seisis ning teda ootas. Naine tõmbas endale üleriided seljast ning jooksis meest järgi ootamata vette. Enda taga mehe vette jooksmist kuuldes, ujus naine taha vaatamisele aega raiskamata nii kiirete tõmmetega, kui suutis, edasi. Sellegipoolest tundis ta kedagi oma jalgadest haaramas ning teda hoolikalt veepinnal hoides madalamasse vette tirimas. „Tead, nii kaugele ei maksa ujuda, sa võid ära väsida,” lausus Landon hoolitsevalt naist enda ette tõmmates ning tema veest sätendavat nägu vaadates. „Kas keegi on sulle öelnud, et sa oled ilusaim naine universumis?” küsis mees põidlaga Amy põske paitades. Naine naeratas ning raputas pead. Tema märjad juuksed lendlesid vallatult ümber ta pea ning ta suu kõverdus laiaks naeratuseks. Landon kergitas halvakspanevalt pead raputades kulme, kuid ta näol oli lai naeratus, kui ta naisele taas lähemale kummardus. „Veesõda!” karjus Amy naeratades ning kätega hoogsalt vehkima hakates. Ta oli tõesti nagu 13-aastane plika. „Ma ei saa ju sellega ära harjuda, mis?” sosistas ta Landonile kõrva, jättes hetkeks veega mängimise. „Ja miks mitte?” küsis Landon naise käsi hellalt oma haardesse võttes, kui too ilmutas kavatsusi taas veega pritsima hakata. „Mulle see küll täitsa meeldib,” lisas ta oma nägu naise ette viies, nii, et nad nüüd üksteisele otse silma vaatasid. „Ma ei väidagi, et mulle ei meeldi,” vastas naine natukene mannetult. „Aga ma kardan, et midagi juhtub ning me läheme taas riidu...” lausus ta kurvalt, nüüd nende rindade kõrgusel ilutsevat veepinda vaadates. „Ma ei lase sel juhtuda,” lausus Landon armsasti ning vabastas naise käed, et nüüd ühega Amy lõuast haarata ning teda õrnalt endale otsa vaatama sundida. „Ma luban, et enam ei lahuta meid miski,” lausus ta tõsiselt. Naine noogutas natukene nutuselt ning pani käed mehe kaela ümber. Landon naeratas ning haaras neise oma embusse, pannes oma lõua unelevalt kaugusesse vaadates tema pea peale. „Ma luban...”
***
Märjad Landon ja Amy kõndisid käsikäes laagriplatsi poole, panemata tähele teiste uudistavaid nägusid. Nad olid aru saanud, et kunagi nad peavad niikuinii oma suhte avalikustama. Miks mitte praegu? Amy vajus ühele pingile paviljoni sees ning Landon tema kõrvale.Koos vaatasid nad mööduvaid inimesi, kes vadistasid lõputult oma tegemistest ja soovidest, mispeale Landon naise poole pöördus ja küsis: „Kas sa kahetsed, et tulid?” küsis ta armsat nägu tehes. Naine raputas taas pead ning Landon unustas taas, et neid ümbritsesid nende töökaaslased, kellele nad kindlasti järgmistel päevadel palju kõneainet pakuvad. Kuid võibolla unustas ta teised sellepärast, et kedagi polnudki läheduses? Kui Landon Amy pea oma käte vahele haaras ning teda taas suudlema hakkas, kostus eemalt valje naerupahvakaid ning naine tõmbus Landonist ehmunult eemale. Ringi vaadates fikseeris naine eemal ühe suure pundi inimesi millegi üle naermas. Silma järgi olid sinna kogunenud kõik peale nende. Uudishimulikult Landonil käest haarates, tõusis naine püsti ning liikus järjekindlalt rahvasumma poole. Mida lähemale nad jõudsid, seda rohkem naerdi ning Amy ehmatuseks osutasid inimesed varjamatult nende poole. Naine lasi Landoni käe lahti ning trügis rahvasummast läbi, et näha, mille üle naerdakse. Teiste ette, kiviseinale oli üles seatud minatuurne kinolina, millel jooksis kellegi MSNi vestlus.Naine vaatas kui õudusest halvatult, kuidas ekraanile ilmusid tema ja Landoni kunagised vestlused. Landon says: Tead mis? Ma arvan, et sa võiksid üldse maha kärvata. Kellele sind ikka vaja on? Amy says: Tänan! Nüüd ma siis teangi, mis minust arvad. Aga äkki mul sinu õnneks ongi mõni surmav haigus või tabletipurk kõrval? Landon says: *irvab* Sure juba rutem siis. Amy says: :´(
Ja nii see jätkus. Amy tundis, kuidas ta aina vihasemaks muutus. Nende vanad vestlused. Kuidas Landon on julgenud neid levitada? Eriti sellist kompromiteerviat materjali? Aga kõige hullem oli see, et nüüd meenusid naisele arvukad põhjused, miks ta meest vihanud oli. Viimastel nädalatel oli ta lasknud end pimestada mehe heast välimusest ja huumorisoonest, mis uinutasid tema teadmised selle kohta, milline mees veel olla võib: kalk, hoolimatu, julm... Võibolla oli naine arvanud, et mees oli muutunud, kuid nüüd ta mõistis, et Landon oli temaga vaid mänginud. Miks ta muidu nende vestlustega nii teinud oleks? Amy tundis, kuidas kellegi kindel käsi tema käsivarrest haaras, tahtes teda eemale tirida, kuid Amy rapsis selle vihaselt lahti ning pöördus Landonile otsa vaatama. Naise silmadesse ilmusid pisarad ning ta ei näinud selgelt mehe näoilmet, mis oli ehmunud ning hirmul, võibolla ka vihane. Naine tahtis midagi öelda, kuid ta kurgus oli üks tuline klimp. Loendamatud pisarad mööda põske alla voolamas, raputas ta pead ning jooksis nii kiiresti, kui vähegi suutis, nende kämpingu poole. Kämpingusse, teiste uudishimulike silmade eest varju jõudes, korjas naine kiirelt oma asjad kokku. Püsti tõustes tajus ta, kuidas mees tema taga kämpingusse tuli ning teda lootusetusega vaatas. „Vii mind koju!” ütles naine vihaselt kotti õlale vinnates ning vihaselt Landonit vaadates. Mees avas suu, et midagi öelda, kuid Amy lausus vihaselt: „Mind ei huvita su haledad vabandused. Ma tahan lihtsalt koju. Selge?” Naise käitumisest halvatud olev mees haaras sõnatult nurgast oma koti ning otsustas, et räägib naisega siis, kui too on juba natukene maha rahunenud. Koos läksid nad kiirelt, teiste pilkude all autoni ning istusid sinna sisse, naine ikka veel niisama endast väljas, kui enne, asusid nad koduteele. Amy vaatas valu täis silmadega enda ette ning needis end maapõhjani, et ta oli nii loll olnud ja mehe kavalate plaanide ohvriks langenud. Edaspidi kavatses Amy hoolitseda selle eest, et nende suhtlemine püsiks rangelt tööalasel tasandil. Tee ajal üritas Landon veel tulutult Amyle midagi seletama hakata, kuid naine haaras kotist MP3e ja pani need kõrva. Klappidest tulevat tugevat muusikat kuuldes tiris mees juba natukene ärritunult naisel need kõrvast ning ütles oma häält rahulikuks sundides:”Sul pole vaja kuulmist ka kaotada.” „Sinu juba kaotasin, mitte miski ei võrdu sellega,” vastas Amy kibestunult, pannes Landoni südame valust krimpsu tõmbuma. Ta teadis, et tal pole mittemingisugust võimalust naisega enam ära leppida, kuid ta lubas endale seda üritada nii kaua, kui ta vähegi elab.
|
|
|
Post by Punhish on Jun 1, 2007 16:09:29 GMT 3
Ohh. Väga hea. Uut juppi!!!
|
|