Post by Nasicc on May 30, 2007 18:21:34 GMT 3
Hehehee .
Esialgsete plaanide kohaselt nad suudlevad järgmises osas ;D.
Uuus siis ;D.
***
Ülejäänud nädal möödus Amy ja Landoni jaoks suure töötähe all. Kuigi öösiti töötamist enam ette ei tulnud, leidis Amy, et on pidevalt Landonist ümbritsetud: kabinetis, kohvikus, koosolekutel, isegi vetsu paistis mees kaasa trügivat. Lõpuks oligi naine tõdenud, et on mehega koos koidust hämarikuni ning kõige imelikum oli see, et naine enam erilist vastumeelsust ei tundnud. Mingil seletamatul põhjusel muutis Landon teda aina enam enidiseks. Naine oli hakanud taas naerma nende vanade, leierdatud, kuid siiski armsate naljade üle ning oli Landonist, kui too tuli tööle lühikeste pükste, Jamaica-kirjalise T-särgiga ja Piilupart Donaldi nokamütsiga isegi ühe pildi teinud. Taustaks oli nende kabineti uks, kus mees irvitades poseerinud oli. Lõpuks oli raamitud pilt leidnud tee nende kabineti seinale, kust naine seda vahel alateadlikult piilus.
Amy ärkas suvepäevade alguse hommikul vara ning tegi tavalisest rohkem jõupingutusi, et kena välja näha. Duðði alt tulnud, läks naine peegli ette ning vaatas end kritiseerivamalt, kui eal enne. Amy leidis, et tal on liiga suur nina (kuigi see oli väike) ja liiga väikesed silmad (kuigi need olid täiesti normaalse suurusega). Tema üks õlg tundus madalamal kui teine ning üks rind paistis teisest suurem, rääkimata siis jalgadest, mis tundusid kuuluvat kõikidele teistele peale naise enda. Need lihtsalt ei sobinud ta kehaga.
Naine ohkas ning loivas kööki hommikust sööma. Kell oli alles 8. 30 ning Landon pidi ta peale võtma alles 10.00. Amy köök oli avar, kuid kindlasti mitte nii uhke, kui mehel. Naise köögiaknast avanes lihtne vaade maja taga laiuvale metsale ning akende ees olid tavalised, köögiviljadega kardinad. Ülejäänud köök oli õdus ning sisustatud vanamoodse mööbliga, mida naine nii armastas tänu oma ajaloo-huvile. Naine tegi endale kohvi ning vajus seda juues ühte antiiksete nikerduste ja polstriga tugitooli lehte lugema, kuid naine viskas selle ärritunult käest, kui avastas, et tal puudub täielikult keskendumisvõime. Kui ta oleks natukene kenam. Natukene väiksema nina ja suuremate silmadega. Kui tal oleks normaalse kõrgusega õlad ja normaalsed jalad. Kui oleks...
Amy tõusis püsti ning jalutas jalgu järgi vedades taas peegli ette. Tema juuksed olid juba kuivemad ning väsinud nägu kogus jumet. Naine haaras fööni ning kuivatas oma juukseid, alateadlikult arutledes, missuguse soengu ja meigi ta peaks tegema, harjutades oma ilmeid ja olekuid Landoniga vestlemisel...
Poole kümneks oli ta proovinud sadat erinevat soengut ning meiki, kuni oli otsustanud lahtis lokkiste juuste ning õrnõhukese põdepuna heaks. Amy nägi parem välja, kui eal enne. Nüüd oli ees raskeim osa – riided. Üksteise järel lendasid kapist voodile tema töörõivad, vaba aja rõivad, talverõivad...
Naine oli vaevalt jõudnud endale selga tõmmata ühe punase topi ning ühe tagasihoidliku teksaseeliku, kui Landon talle helistas ning teatas, et ootab juba. Kiiresti kahmas naine oma voodilt ujumisriided, mobiili, MP3e ja võtmed, toppis need umbropsu kotti koos pesemisvahenditega ning kiirustas välja, südamest lootes, et ees on tore nädalavahetus, mida ei tumesta maha jäänud asjad.
Õues mõnusat suvetuult enda näol tundes, vaatas Amy naeratades päevitunud ja ilmselt kõige kenamat meest, kes iial sündinud, endale vastu vaatamas ühest uhkest punasest katuseta sportautost. Meelitavalt naeratades istus Amy autosse ning sõit võiski alata.
Landon seisis tummalt peegli ees ning vaatas ennast nii ühest, kui teisest suunast. Oleks ta pidanud veel eelmine päev juuksuris käima? Tema pruunid kiharad lebasid kasutult tema kuplil ning polnud üldse nii ahvatlevalt püsti, kui tavaliselt. Silmi kinni pigistades võttis mees juba enne valmis seatud pardli kätte ning lülitas sisse. Koheselt kaikus läbi tühja toa põrin, mis võis tahtmise korral ikka päris ära hirmutada, kuni asjapulk summutati selle pea peale asetamisega. Mõne hetke pärast oli põrandal näha mitmeid abitult lebavaid juuksetutte.
Mõne hetke pärast vaatas mees üles ning pidi rabanduse saama. Tema, lollakas, oli lõiganud juuksed millimeetri võrra lühemaks, kui vaja! Kuigi juuksed turritasid nüüd nii, nagu neil tavaks, ei suutnud mees mitte mingisuguse valemiga ennast atraktiivseks muuta. 1 millimeeter! Järgmine kord on ta arukam ning kasutab juuksurit.
Kui uue soenguga juba harjutud oldi, jalutas mees väsinult riidekapini ning vaatas lootusetult selle sisu. Ülikonnad, ülikonnad, ülikonnad... Pusad, teksad, retuusid... „WTF?!?” Mees võttis nad kahe sõrme vahele ning seiras viimaseid kahtlaselt. „Misiganes...”
Lõpuks leidis mees endale sobivad lühikesed püksid ning Malibu-kirjaga T-särgi.
Kuna mehel ootusärevusest söögiisu pea, et puudus, pani Landon asjad kokku ning läks rõõmsalt viisikest ümisedes Amy poole.
Esialgsete plaanide kohaselt nad suudlevad järgmises osas ;D.
Uuus siis ;D.
***
Ülejäänud nädal möödus Amy ja Landoni jaoks suure töötähe all. Kuigi öösiti töötamist enam ette ei tulnud, leidis Amy, et on pidevalt Landonist ümbritsetud: kabinetis, kohvikus, koosolekutel, isegi vetsu paistis mees kaasa trügivat. Lõpuks oligi naine tõdenud, et on mehega koos koidust hämarikuni ning kõige imelikum oli see, et naine enam erilist vastumeelsust ei tundnud. Mingil seletamatul põhjusel muutis Landon teda aina enam enidiseks. Naine oli hakanud taas naerma nende vanade, leierdatud, kuid siiski armsate naljade üle ning oli Landonist, kui too tuli tööle lühikeste pükste, Jamaica-kirjalise T-särgiga ja Piilupart Donaldi nokamütsiga isegi ühe pildi teinud. Taustaks oli nende kabineti uks, kus mees irvitades poseerinud oli. Lõpuks oli raamitud pilt leidnud tee nende kabineti seinale, kust naine seda vahel alateadlikult piilus.
Amy ärkas suvepäevade alguse hommikul vara ning tegi tavalisest rohkem jõupingutusi, et kena välja näha. Duðði alt tulnud, läks naine peegli ette ning vaatas end kritiseerivamalt, kui eal enne. Amy leidis, et tal on liiga suur nina (kuigi see oli väike) ja liiga väikesed silmad (kuigi need olid täiesti normaalse suurusega). Tema üks õlg tundus madalamal kui teine ning üks rind paistis teisest suurem, rääkimata siis jalgadest, mis tundusid kuuluvat kõikidele teistele peale naise enda. Need lihtsalt ei sobinud ta kehaga.
Naine ohkas ning loivas kööki hommikust sööma. Kell oli alles 8. 30 ning Landon pidi ta peale võtma alles 10.00. Amy köök oli avar, kuid kindlasti mitte nii uhke, kui mehel. Naise köögiaknast avanes lihtne vaade maja taga laiuvale metsale ning akende ees olid tavalised, köögiviljadega kardinad. Ülejäänud köök oli õdus ning sisustatud vanamoodse mööbliga, mida naine nii armastas tänu oma ajaloo-huvile. Naine tegi endale kohvi ning vajus seda juues ühte antiiksete nikerduste ja polstriga tugitooli lehte lugema, kuid naine viskas selle ärritunult käest, kui avastas, et tal puudub täielikult keskendumisvõime. Kui ta oleks natukene kenam. Natukene väiksema nina ja suuremate silmadega. Kui tal oleks normaalse kõrgusega õlad ja normaalsed jalad. Kui oleks...
Amy tõusis püsti ning jalutas jalgu järgi vedades taas peegli ette. Tema juuksed olid juba kuivemad ning väsinud nägu kogus jumet. Naine haaras fööni ning kuivatas oma juukseid, alateadlikult arutledes, missuguse soengu ja meigi ta peaks tegema, harjutades oma ilmeid ja olekuid Landoniga vestlemisel...
Poole kümneks oli ta proovinud sadat erinevat soengut ning meiki, kuni oli otsustanud lahtis lokkiste juuste ning õrnõhukese põdepuna heaks. Amy nägi parem välja, kui eal enne. Nüüd oli ees raskeim osa – riided. Üksteise järel lendasid kapist voodile tema töörõivad, vaba aja rõivad, talverõivad...
Naine oli vaevalt jõudnud endale selga tõmmata ühe punase topi ning ühe tagasihoidliku teksaseeliku, kui Landon talle helistas ning teatas, et ootab juba. Kiiresti kahmas naine oma voodilt ujumisriided, mobiili, MP3e ja võtmed, toppis need umbropsu kotti koos pesemisvahenditega ning kiirustas välja, südamest lootes, et ees on tore nädalavahetus, mida ei tumesta maha jäänud asjad.
Õues mõnusat suvetuult enda näol tundes, vaatas Amy naeratades päevitunud ja ilmselt kõige kenamat meest, kes iial sündinud, endale vastu vaatamas ühest uhkest punasest katuseta sportautost. Meelitavalt naeratades istus Amy autosse ning sõit võiski alata.
Landon seisis tummalt peegli ees ning vaatas ennast nii ühest, kui teisest suunast. Oleks ta pidanud veel eelmine päev juuksuris käima? Tema pruunid kiharad lebasid kasutult tema kuplil ning polnud üldse nii ahvatlevalt püsti, kui tavaliselt. Silmi kinni pigistades võttis mees juba enne valmis seatud pardli kätte ning lülitas sisse. Koheselt kaikus läbi tühja toa põrin, mis võis tahtmise korral ikka päris ära hirmutada, kuni asjapulk summutati selle pea peale asetamisega. Mõne hetke pärast oli põrandal näha mitmeid abitult lebavaid juuksetutte.
Mõne hetke pärast vaatas mees üles ning pidi rabanduse saama. Tema, lollakas, oli lõiganud juuksed millimeetri võrra lühemaks, kui vaja! Kuigi juuksed turritasid nüüd nii, nagu neil tavaks, ei suutnud mees mitte mingisuguse valemiga ennast atraktiivseks muuta. 1 millimeeter! Järgmine kord on ta arukam ning kasutab juuksurit.
Kui uue soenguga juba harjutud oldi, jalutas mees väsinult riidekapini ning vaatas lootusetult selle sisu. Ülikonnad, ülikonnad, ülikonnad... Pusad, teksad, retuusid... „WTF?!?” Mees võttis nad kahe sõrme vahele ning seiras viimaseid kahtlaselt. „Misiganes...”
Lõpuks leidis mees endale sobivad lühikesed püksid ning Malibu-kirjaga T-särgi.
Kuna mehel ootusärevusest söögiisu pea, et puudus, pani Landon asjad kokku ning läks rõõmsalt viisikest ümisedes Amy poole.