Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 16, 2007 22:33:46 GMT 3
Ooooh. =) TähhTähhTähh.
|
|
|
Post by Padjanägu :pp on Dec 17, 2007 15:30:12 GMT 3
Hästihästi hea Juba oootann grillpidu (l) Ikka edasi
|
|
|
|
Post by Padjanägu :pp on Dec 17, 2007 16:33:09 GMT 3
arghhhh, lisa uus siis! Mapeankahekümneviiemintapärastminema!!
|
|
|
Post by Pingu on Dec 17, 2007 16:36:37 GMT 3
SILLE! WHAT ARE YOU WAITING FOR? KOHE UUS OSA!
|
|
|
Post by Padjanägu :pp on Dec 17, 2007 16:38:04 GMT 3
Ttääppsseelltt!!
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 17, 2007 16:42:15 GMT 3
Uus. Kiire ja segane minu arust. „Rahune maha,” sõnas George naeru tagasi hoides. Nad olid Claire´iga Mike´i suvilasse minemas ning neiu oli erutusest püksi tegemas. Ta kargles ringi ja tegi naljakaid häälitsusi. „Ma ei suuda,” pressis Claire läbi hammaste. Õues oli juba hämarduma hakanud ning neiu oli endale pusa peale pannud. Kõikvõimalikes suundades lehvivate juuste varjust oli siiski näha ootusärev ja õhetavate põskedega nägu. George pani laisalt oma käe Claire´i õlale, sundides teda rahulikumalt käima. „Ära seda väga isiklikult võta, aga kui sa kogu aeg nii käitud, siis pole ime, et sa Mike´ile eriti ei meeldi. Sa pead natukene hoogu maha võtma ning võib-olla... end kuidagi huvitavaks tegema...” pakkus mees elutargalt. „Aga see poleks mina,” vastas Claire. „Mina olen see, kes praegu sillas on, keegi teine ei oleks praegu õnnelik ja rõõmus ja mida iganes, aga see olen mina...” protestis neiu natukene valjuhäälselt. „Kõik, mida ma öelda tahtsin, on, et sa end kokku võtaksid ja natukene täiskasvanulikumast küljest näitaksid,” lõpetas mees mees selle jutuajamise lepitava häälega. Claire mühatas ning kõndis sirge seljaga edasi. ´It´s called puberteet!´ mõtles neiu mürgiselt. Siiski, suvila aeda astudes oli neiu trots kadunud. Lahti läks teretamine ning George veeti üsna pea Mike´i vanemate poolt eemale. Claire pani käed taskusse ning vaatas aias ringi. Tagapool oli suur lilleaed ning selle taga laste mänguväljak kiikede, turnimisaluste ja liumäega. Värskelt niidetud rohu hõng tegi Claire´i natukene uimaseks ning kui Ashley tema poole joostes: „Amanda!” kilkas, mõtles neiu vaid ´Kes on Amanda?´. Mõne hetke pärast kuulis ta aga Mike´i jahmunud hüüatust, kui too lähemale sörkis ning Ashley kohale kummardus. „Ütle seda uuesti,” palus Mike meelitavalt naeratades. Väike tüdruk vaid kilkas ning jooksis jahmunult seisma jäänud Claire juurde, kes ta sülle võttis. „See oli tema esimene sõna,” ütles Mike kulme kergitades. „Tema esimene sõna oli Amanda...” Claire vaatas hetke jahmunult Mike´i, kuni temani jõudis äratundmine. Tüdruk vaatas rõõmsa näoga Ashleyt ning kallistas teda kõvasti. Tüdrukut maha pannes vaatas Claire Mike´i poole. Noormees vaatas Claire´i ning küsis naeratades: „Tuled aitad grillida? Vanemad ei viitsi seda kunagi teha. Nende osa grillimisõhtutes on lõbusalt aja veetmine.” Claire noogutas ning võttis Ashleyl käest kinni. Kas Ashley-värk oli tõesti niivõrd positiivselt mõjunud? Kas see, kui Ashley ta omaks võttis tähendas, et kas Mike võttis neiu omaks? Neiu istus grilli kõrval olevale pingile ning veeretas Ashleyle palli. „On teil sellised õhtud tihti?” uuris neiu. Mike valas sütele süütevedelikku ning viskas peale põleva tiku. Hetke vaadanud, kuidas need põlevad, istus ta mugavalt neiu kõrvale. „Jah. Päris tihti. Meil pole õhtuti midagi targemat teha. Suvilas pole telekat ega arvutitki... Jube igav. Ma veedan päevi põhimõtteliselt järve ääres olles ja tööl käies. Vahest harva hulgun mõndade tüüpidega linnavahel ringi, aga see pole just kõige huvitavam.” Claire noogutas ning vaatas, kuidas Ashley palliga nende poole jooksis. „Sulle meeldivad lapsed?” küsis Mike tooli kõrval olevast kotist vorstipakki välja võttes ning taskunoaga kilet lõigates. Claire´il oli hea meel, et George oli enne tulema hakkamist poest läbi käinud ning natukene jookse kaasa võtnud. Muidu oleks Goldwinide pere kõik kulutused enda peale võtnud. „Küllaltki. Nad on armsad,” vastas Claire laia haigutust maha surudes. Mida neiu ka endale ei väitnud, ei olnud ta veel enda ja Mike´i sõpruses kindel. Tundus, nagu jääks sellest väike samm puudu. Mingisugune õhkõrn barjäär oli olemas. Neiu ei tundnud end millegipärast mugavalt. Eemalt joonistusid kuu taustal välja kolm kuju, kes jõudsalt lähenesid. Oli kuulda valjut jutuvada, kuid mitte seda, mida räägiti. Tulijad olid George, Derek ja Emily. Tundus, et George oli Mike´i vanematega kiirelt ühele lainele saanud ning ei kahetsenud tulekut karvavõrdki. Kogud lähenesid, kuid need ei teinud lastest väljagi. Korkisid oma joogid lahti ja hakkasid juues lõbusalt edasi rääkima. Claire ohkas ning jälgis, kuidas Mike vorste grillib. Neiu ei suutnud uskuda, et ta oli Mike´iga suutnud paar lauset normaalset vestlust arendada. Äkki oli Georgeil õigus ja selle kolme nädala jooksul võibki nii mõndagi juhtuda? Õhtu veeres edasi ning Claire ja Mike leidsid üha enam ühiseid teemasid. Lõpus oli tüdruku uje olek kadunud ning tal oli isegi mõnevõrra kahju lahkuda, kuigi noormehe vanemad olid kenakesti purjus ning käitusid juba kõigi jaoks piinlikult. „Homme õhtul siis näeme, Amanda!” hüüdis Mike Claire´ile siira rõõmuga järgi, kui Claire ja George juba peaaegu, et kaugusesse kadunud olid.
|
|
|
Post by Padjanägu :pp on Dec 17, 2007 16:45:44 GMT 3
"...natukene jookse kaasa võtnud." ainus viga suppeerrrr (YYY) (ll)
|
|
|
Post by Pingu on Dec 17, 2007 16:47:26 GMT 3
vauuu... Naguniiiiisuperhea! Armastan (A)
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 17, 2007 16:48:50 GMT 3
(A) Kui insp tuleb, siis... mul on täitmatu teotahe praegu.
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 17, 2007 18:27:59 GMT 3
gaad noh. uus osa juba Claire astus mõningase ootsusärevusega baari sisse ning vaatas hämaras ruumis ringi. Täna oli tulemas karaokevõistlus ning välja oldi saadetud talendijahte. Nii suurt võistlust ei mäletanud veel keegi. Kuigi oli alles vara, sehkendati ruumis ringi ning tehti viimaseid ponnistusi õhtu õnnestumiseks. Nurgas jagas Buck oma naljaka aktsendiga valjult käsklusi ning ütles siis paar leebemat sõna telefoni. Telefonid oli järgmine asi, millest Claire 2002 aasta juures aru ei saanud. Kas tõesti hakkasid ilusad, väikesed ja kompaktsed telefonid turule tulema alles aastaid hiljem? „Ah, Amanda! Tore, et varem jõudsid. Meil on siin hädasti abikäsi vaja. Palun mine tõmba need lauad üle ja siis oleks tore, kui sa Mike´le tehnika osas abi anda saad. Ma olen tähele pannud, et sina lähed tall kõige rohkem peale. Ära seda talle ütle, aga muidu on ta selline natukene pirtsakas.” Buck tegi silma ning kadus siis laoruumi. Claire naeratas sisimas ning sidus endale põlle ette. Letilt lappi haarates läks tüdruk laudade juurde ning hakkas neid puhastama, mõttes käimas kõikvõimalikud spekulatsioonid õhtu möödumise osas. Mike olevat oma karjääri alustanud karaokebaarist... täna muutub kõik. Lõpuks noormehe külje alla pugenud, ütles neiu reipalt: „Hei! Saan kuidagi aidata?” Mike tõstis pilgu ning noogutas tervituseks. „Sa võid mulle midagi huvitavat rääkida,” sõnas noormees kähiseva häälega. „Ma sain eile külma ja kõri on lihtsalt jube... aga naer kuluks küll ära.” Claire oli just end ühe suurema kõlari peale vinnanud, kui ta süda löögi vahele jättis. Mike´i kurk oli haige? Aga...? „Sa täna laulda ei taha proovida?” küsis neiu äkiliselt. „Sa laulad hästi,” lisas neiu mõtlematult. Võideldes sooviga minema joosta ja karjuda, laamendada ning endal juukseid kaktkuda ootas neiu kramplikult jalgu edasi-tagasi kõigutades Mike´i reageeringut. „Kust tead, et ma viisi pean?” küsis Mike mõnevõrra lõbustatud toonil. Noormees kissitas silmi ning kummardas allapoole, et kontrollida kõikide nuppude ja pistikute õigsust. Tänasel õhtul pidi ju kõik perfektne olema. „Oh, ma... sa eile laulsid vaikselt mingit laulu. Sellest...” leiutas Claire ülehelikiirusel. Ta ei suutnud oma lollust ära needa. Kus oleks tema pidanud Mike´i kuulnud olema? Samal hetkel aga noormees kummardus ning Claire tõmbus võpatades eemale – Mike´i tagumik oli otse tema nina all. Siiski ei saanud neiu pilku tema natukene paljastunud seljalt. „Ahsoo,” sõnas Mike naerdes, kuid samas kurgust kinni haarates. „Sellise kurguga ei tule mul laulmine just kõige paremini välja,” nentis Mike õlgu kehitades. „Ja noh... alati on olemas minust paremaid,” lisas noormees kurvalt naeratades. Claire raputas pead ning hüppas kõlarilt maha. Maksku mis maksab, Mike tuli esinema saada. Kas tema minevikku reisimisel olid tõesti nii tõsised tagajärjed? Neiule ei tulnud pähegi, et üks teisiti kulgev ja lõppev inimelu on väärt rohkemat, kui kellegi soolokarjäär. „Laulame näiteks duetti! Enne seda mässime su kaela korralikult sisse ja valame kõrist alla palju-palju tulist meega teed ning laulmise ajaks või vähemalt selle ajal on kurk nii pehme, et sa suudad korralikult laulda. Ja mina toetan sind ja tahan sind laulmas kuulda ja värki!” ütles Claire Mike´ile tõsiselt silma vaadates. Noormeest ühtaegu nii hirmutas kui ka hämmastas neiu entusiasm ja positiivsus. „Oi...” pomises Mike alistunult. Ta polnud kindel selles, mida ta praegu lubab, kuid tundus, et see oli Claire´ile tähtis. Kuid miks peaks talle korda minema neiu soovid? Samas, Mike ise tahtis palavalt osaleda. Aga sellise häälega?! Ja jälle... mis tal kaotada? Noormees noogutas ning suundus juba laialt naeratades leti poole. „Aeg on privileeg,” ütles ta kavalalt naeratades ning mingit salli moodi asja otsima hakates. Oli ju suvi. Claire ulatas noormehele kokkukeeratud köögirätiku ning aitas seda kaelal püsivaks muuta. „Ja nüüd tee...” neiu kõndis kiirel sammul veekeetjani ning pani sinna vett, samal ajal teepakke taga ajades. „Sorry, aga esimese tassitäie teeme sulle täie raksuga. Siis jood selle ära ja teine tuleb jahedam, et mesi oma raviomadusi ei kaotaks,” seletas neiu õhinal ringi askeldades. Mike ei teadnud, mis teda rohkem hämmeldab – kas Amanda abivalmidus või tarkused. Teisest silmapilgust alates oli noormees arvanud, et tegemist on mingisuguse järjekordse bimbost tibiga, kellel ajude asemel sült. Järgmise asjana torgati nooruki käte vahele tass kuuma teega ning Claire patsutas teda just mitte kõige hellemalt õlale. „Mis ei tapa, teeb tugevaks.” Vesiste silmadega Mike jälgis, kuidas Claire esinejate nimekirja juurde kepsutas ning neid kirja pani. Nii palju siis pingevabast õhtust.
|
|
|
Post by Pingu on Dec 17, 2007 18:40:30 GMT 3
ooiii! Nii äge! Ja ajude asemel sült väljend oli hea Ja sellised pisiasjad, mida kohe tähelegi ei pane: Järgmise asjana torgati nooruki käte vahele tass kuuma teega ning Claire patsutas teda just mitte kõige hellemalt õlale HAHAHA XDXD
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 17, 2007 20:29:32 GMT 3
(AA) Tore, et meeldib.
|
|
|
Post by Padjanägu :pp on Dec 18, 2007 18:06:14 GMT 3
Üli hea xDD
Nagu väikese lapsega tegeleks. Nüüd see ja siis see ja see, ja mis ei tapa teeb tugevaks, kõik, lõpp, läbi! ja jalutab minema xD
Naljakas, uuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuut!!!
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 18, 2007 18:35:17 GMT 3
(AA) Uut siis, kui aega saab. Ž
|
|