|
Nägija
Sept 24, 2007 21:00:03 GMT 3
Post by Elanor on Sept 24, 2007 21:00:03 GMT 3
üüh mida sa arvad siis?
|
|
Tuki
Tark
Ad vitam
Posts: 421
|
Nägija
Sept 24, 2007 21:12:36 GMT 3
Post by Tuki on Sept 24, 2007 21:12:36 GMT 3
ma tahan kindel olla ja siis öelda, et ma teadsin (6) sp pane uus osa
|
|
|
Nägija
Sept 26, 2007 15:12:54 GMT 3
Post by Elanor on Sept 26, 2007 15:12:54 GMT 3
Mina ei vastuta kirjavigade eest.
V
Eliise lamas voodil ja mõtles pingsalt. "Nägija, kes sa oled?" küsis ta vaikselt pimeduses. Ta uuris oma raamatute sisukordi, kuid seal polnud mainitud nägijat. "Peab olema teine võimalus," pomises tüdruk vaikselt ja läks kirjutuslaua juurde. Ta pani laualambi põlema ja istus ise lauataha. Tõmmanud lahti kõige alumise sahtli võttis tüdruk sealt vana ja veidi kortsunud raamatu või pigem meenutas see märkmiku. Nimelt oli see Eliise ema päevik. Tüdruk oli selle kunagi ammu köögisahtlites tuhlates leidnud ja endale võtnud, mõeldes et ehk on seda kunagi huvitav lugeda. Nüüd võis sellest abi olla. Seda päevikut oli tema ema pidanud kaks aastat viieteistaastasest seitsmeteistkümneni. Eliise kulutas üle poole tunni päevikulugemisele kuni avastas midagi mis võis olla see millest ema oli rääkinud, või vähemalt võis kunagi olla. Sest praegu oli seal tühi koht. Oli näha, et sealt ol välja rebitud päris mitu lehekülge. Enne seda oli juttu vana aastaõhtust ja ilutulestikust, siis tuli koht kus oli palju välja rebitud lehti ja kirjutamine hakkas uuesti kohast kus oli räägitud vastlapäeva peoõhtust. "Lootusetu," ohkas Eliise ja vaatas siis kelle. See näitas pool kaheksa. Oli juba õhtu. Eliise läks vaikselt trepist alla kööki. Kuna ta polnud terve päev midagi söönud tundis ta, et kõht oli tühjaks läinud.
Kell oli kümme õhtul. Eliise oli unest ärganud kuuldes mingit veidrat häält. "Kas nüüd ongi minu kord," oli ainus mõte mis ta peas kumises. Hääl kostus uuesti, see sarnanes hingamisele, kuid päris kindlasti polnud see hingamine. Siis kuulis Eliise karjatust, kuid see karjatus oli olnud tema pea sees ja kuna ka tuled allkorrusel ei süttinud ja ema ei tulnud küsima mis lahti, oli tüdruk kindel, et teised seda ei kuulnud. Karjatus kostus uuesti, kuid seekord veel kiledamalt ja Eliisel oli tunne, et ta pea läheb valust lõhki. Tüdruk otsis kiiresti voodikõrvalt küünla hja süütas selle. Ta vehkis küünlaga läbi õhu ja käis toas ringi, et leida midagi või kedagi mis ei kuulu tema tuppa. "Mina sind ei karda," hüüatas ta ise aga kartis kohutavalt. Ta kartis ka seda, et tema hääles oli tunda tema hirmu. "Jätke mind rahule! Veel ei ole minu kord," rääkis tüdruk edasi, ise küünlaga läbi õhu vehkides. "Te ei saa mulle midagi teha, ma tean, et ei saa," karjus ta. Siis nägi ta valgust, lausa pimestavat valgust ja tema enda üllatuseks märkas ta, et see valgus tuleb temast endast. Ta tundis kõhus imelikku tunnet, nagu keegi üritaks teda kokku suruda. Vevaliselt suutis ta liikuda lülitini ja seda ka vajutada. Toas läks valgeks, imelik tunne tema kõhus kadus ja ka valgus mis temast enne oli kiirganud oli kadunud. Eliise märkas toa nurgas midagi tumedat, see oli mingi must loik, nagu tindiloik. Eliise ei usaldanud seda katsuda ja seepärast liikus ta loigust eemale. "Ärge tulge mulle järele," hüüdis ta tühjusse. "Te ei saa mulle midagi teha," hüüdis ta uuesti. Ta otsis öökapi sahtlist küünlajala ja pani küünla sellesse püsti. Ta asetas küünla koos jalaga oma öökapile ja läks lüliti juurde, et tuld ära kustutada, kuid peatus viimasel hetkel. Kõige parem oleks tuli põlema jätta. Ta sulges silmad ja kujutles end hetkeks pimedas toas. Kui ta silmad avas oligi toas pimedaks jäänud. Tüdruk lülitas kiiresti valguse sisse, kuid nagu taskulambigagi vilksatas tuli korraks põlema ja kustus siis kohe uuesti. "Oh ei.." ohkas Eliise hirmust ja vaatas siis toa nurka. Küünal andis toale hämara valguse ja ta nägi kuidas must vedelik mööda seina edasi levis. Eliise jooksis uksejuurde ja üritas seda lahti teha. Uks oli justkui kinni kiilunud. Eliise tagus kätega vastu ust, kuid asjata. Ta vaatas tagasi seina poole ja nägi, kuidas vedelik aina seina mööda edasi liikus, peaaegu terve üks sein oli mustaks värvunud.
|
|
|
Nägija
Sept 26, 2007 17:59:30 GMT 3
Post by Mari . on Sept 26, 2007 17:59:30 GMT 3
UUUT!
|
|
|
Nägija
Sept 26, 2007 19:51:18 GMT 3
Post by tzerrikas on Sept 26, 2007 19:51:18 GMT 3
uut palun!!!!
|
|
|
Nägija
Sept 27, 2007 16:00:00 GMT 3
Post by Mari . on Sept 27, 2007 16:00:00 GMT 3
KOHEEEE!
|
|
|
Nägija
Sept 27, 2007 16:06:21 GMT 3
Post by Elanor on Sept 27, 2007 16:06:21 GMT 3
Okei saab-saab. Aga ma tahan su ajalootundi tulla XD Ja kirjavigade eest ei vastuta ma jätkuvalt
VI
Eliise vaatas hirmunult tagasi, ise samal ajal ukse linki lõgistades. Viimasel hetkel õnnestus tal uks kuidagi lahti saada ja tüdruk kukkus trepijalamile pikali. Ennast sirutades ulatus ta lülitini ja vajutas seda. Trepivalgustus läks põlema ja heitis õrna valgust ka Eliise toale, kuid tüdruk ei vaadanud tagasi. Ta ajas end nii kiiresti püsti, et kõrvaltvaataja oleks seda ebainimlikuks pidanud. Ta lõi ukse kinni ja jooksis trepist alla. Kiiresti pani ta põlema kõik tuled majas, peale oma vanemate toa tulede kuna ta ei tahtnud neid äratada. See oleks tähendanud liiga palju seletamist. "Aga äkki kaovad nad ära kui ma tuld põlema ei pane," mõtles tüdruk ja tõmbas vanemate toa ukse aeglaselt lahti. Tema vanemad magasid rahulikult ja tüdruk otsustas, et neid ei ole mõtet äratada. Eliise süütas kaks küünalt ja pani need vanemate tuppa, need valgustasid toa hämaralt ja Eliise lootis, et ka kaitsevad ta vanemaid. Toast lahkudes jättis ta ka ukse praokile, sest sellisel juhul paistis ka uksepraost tuppa õrn valgusviht. Ka oma toas ei pannud Eliise tulesid põlema, sest ta ei julgenud toa ustki lahti teha. Kui Eliise oli natuke juba maha rahunenud, keetis ta teed ja istus tugitooliga vanemate toa uksetaha, nii, et ta uksepraost tuppa nägi. See oli ka omamoodi ettevaatusabinõu.
Eliise oli vahepeal tugitooli magama jäänud. Ta ärkas kuna tundis veidrat kõrbelõhna. Ta avas uniselt oma silmad. Kuid see mida ta nüüd nägi, raputas ta täielikult ärkvele. Isapoolsel öökapil olev küünal oli kekskelt pooleks murdunud, samamoodi nagu metsaonniski olnud küünal. Maha kukkudes oli küünal süüdanud voodilina alumise ääre ja nüüd hiilis tuli sealt järjest ülespoole. Eliise kargas püsti ja jooksis tuppa. Ta lülitas valguse sisse lootes, et see ta vanemad äratab. Kui sellest kasu polnud hakkas tüdruk neid hüüdma, kui isa norskas ikka sama rõõmsalt edasi ja ema ei teinud teist nägugi. Tüdruk jooksis kiiresti koridori ja haaras esimese asja mis ette juhtus, selleks osutus ema kallis mantel mille ta äsja ostnud oli, kuid Eliise ei pannud seda tähele. Ta jooksis kiiresti kööki pani ämbri kraani alla ja keeras vee jooksma. Ise aga jooksis vanemate tuppa tagasi ja hakkas mantliga tule pihta vehkima. Sellega õnnestu tal tuld veidike piirata, nii, et see enam tema isani ei ulatunud. Siis jooksis tüdruk kööki. Ämber oli hakanud üle ajama ja terve köögipõrand oli märg. "Suur jama..." pomises Eliise ja üritas siis ämbrit tõsta, kuid ääreni täis ämber oli natuke raske ja ?okis tüdrukul ei õnnestunud seda tõsta. Suure vaevaga kallas ta ämbri natuke tühjemaks ja tõstis siis ämbri kraanikausist välja. Vaevaga vedas ta selle vanemate tuppa ja viskas pool selle sisust leekidele mis nüüd jälle peaaegu ta isani küündisid. Vesi kustutas leegid koheselt, kuid Eliise vanemad polnud ikka veel ärganud. Tüdruk viskas ülejäänud vee mis ämbris oli oma isale näkku lootes, et see mehe äratab, aga asjata. Norskamisest võis järeldada, et ta on vähemalt elus. Ema kohta ei teadnud Eliise midagi öelda. Ta jooksis teisele poole voodit ja hakkas naist raputama, see ei ärganud. Eliise katsus oma ema pulssi ja kuna pulss oli alles, ohkas tüdruk kergendatult. Tema vanemad olid elus, aga ema mantel oli poolenisti ära põlenud. Ta vaatas voodilina ja tema suurimaks üllatuseks, ei olnud sellel tulest mingit jälge ja ka veest mitte. Lina oli kuiv ja täiesti terve. Mitte millestki peale põlenud mantli ja märja köögipõranda ei võinud järeldada, et majas oli tulekahju olnud. Eliise märkas, et tema isa käel oli põletushaava, tüdruk tõi vannitoast mingi salvi mida ema kunagi oli ta sõrmele määrinud kui ta oma sõrme oli ära põletanud. Kui tüdruk üritas sama salvi oma isa käele määrida mõmises isa vaikselt ja Eliise tõmbus eemale kuna ei tahtnud isale haiget teha. Ta jättis toas tule põlema ja läks ise elutuppa ning sättis end diivanile magama.
Eliise ärkas kuue ajal hommikul ja oli ikka veel väga väsinud, kuigi oli eelmisel õhtul üsna vara magama läinud. Lootuses, et päike on tagasi läks tüdruk akna juurde ja tõmbas kardinad eest. Asjatu lootus väljas oli ikka pime ja kuskilt ei olnud näha valguse märkigi. Tüdruk läks tagasi diivani juurde ja heitis pikali lootes uuesti magama jääda ja see ei olnud raske ta uinus peaaegu kohe kui oli pikali heitnud.
Seekord äratas tüdruku tema ema karjatus. Eliise avas kiiresti silmad ja tõusis istuli. Koridoris ilmus nähtavale tema ema vihane nägu. "Mida sa mu mantliga tegid?" hüüatas ema vihaselt. Samal ajal ilmus köögiukselt nähtavale isa pahane nägu. "Mida sa köögiga tegid?!?" karjus tema omakorda. "Ma arvan, et nüüd pead sa küll mingi usutava vabanduse välja tooma," lisas ema pahaselt ja mõlemad vanemad silmitsesid tüdrukut nõudvalt.
|
|
|
Nägija
Sept 27, 2007 17:14:19 GMT 3
Post by Mari . on Sept 27, 2007 17:14:19 GMT 3
Tule, tule
Juttu kohta: Fantastico
|
|
Tuki
Tark
Ad vitam
Posts: 421
|
Nägija
Sept 27, 2007 19:14:04 GMT 3
Post by Tuki on Sept 27, 2007 19:14:04 GMT 3
Mh, lahe jutt (y) ma ei saa veel öelda, et mul oli õigus ;D aga uut osa
|
|
|
Nägija
Sept 28, 2007 12:54:54 GMT 3
Post by merliii on Sept 28, 2007 12:54:54 GMT 3
Väga hea ! Uuuuut ! .
|
|
|
Nägija
Sept 29, 2007 20:26:45 GMT 3
Post by Loore on Sept 29, 2007 20:26:45 GMT 3
nii lahe jutt:) uuuut!
|
|
|
Nägija
Sept 30, 2007 20:06:54 GMT 3
Post by Mari . on Sept 30, 2007 20:06:54 GMT 3
japp
|
|
|
Nägija
Oct 1, 2007 16:24:32 GMT 3
Post by eraisik12 on Oct 1, 2007 16:24:32 GMT 3
UUT, RUTTU!
|
|
|
Nägija
Oct 1, 2007 19:39:05 GMT 3
Post by Mari . on Oct 1, 2007 19:39:05 GMT 3
uuttuuttuuttuuttuut!
|
|
|
Nägija
Oct 10, 2007 20:18:03 GMT 3
Post by egleeee on Oct 10, 2007 20:18:03 GMT 3
UUT ! (:
|
|