|
Post by hanna on May 26, 2007 15:26:24 GMT 3
Vana hea mõttetu jutt ;) Tore, kui kellelegi meeldib xD
***
Mõtted kaldkirjas, rääkimine ja muu staff paksus kirjas.
***
1.osa.
„Ashely, äratus,“ sõnas rahulikult Ashely ema Jessica, kes tuppa tuli ja ruloo üles tõmbas. „Jajaa, kohe,“ ütles Ashley, kes avas uniselt silmad, tõusis istukile, kuid kohe, kui ema oli toast väljunud, vajus tütarlaps patjadele tagasi. „Ma ei taha kooli minna,“ pomises ta endamisi, kuid ajas ennast siiski püsti. Kiirelt riietus ta, pesi hambad, kammis juuksed ja peaaegu jooksis kööki. Ashley naeratas rõõmsalt, täiesti erinevalt sellest Ashleyst, kes just ei tahtnud kooli minna, tegi endale ühe võileiva ja oli valmis minema. Tüdruk tõmbas jope selga, pani botased jalga ja astus külma kevadisse hommikusse. Ta hingas sügavalt sisse ja hakkas bussipeatuse poole kõndima. Buss tuli peaaegu kohe ja ta astus sisse. Vabu kohti ei olnud, nagu alati, niisiis seisis tüdruk 20 minutit, kuni buss kohale jõudis. Sealt veel 5 minutit jalutamist ja oligi kool. Ohates astus Ashely uksest sisse. Tütarlapse rõõmuks olid kaks tüdrukut, – Sarah ja Kate -, kes olid koolis need, kellega Ashely põhiliselt suhtles, juba kohal ja ootasid teda. Rõõmutult astus Ashely nende juurde ja tervitas neid. Kiiresti pani ta jope nagisse rippu ja nad läksid klassi. Esimeseks tunniks osutas eesti keel, seal istusid Sarah ning Kate koos ja Ashely nende taga üksinda. Ashley õnnetuseks istus seal lähedal ka tema vihavaenlane – Jenny. Ja ka tema kaks parimat sõpra, Liz ja Mary. Koheselt hakkas kõik pihta. „Noh, piripill, hakkad juba nutma ?“ õrritas Jenny. Ashely arvates oli see ülekohtune, ta polnud kordagi koolis nutnud, kui välja arvata see üks kord esimeses klassis. Ta oli siis trepil kukkunud ja käeluu murdnud, aga ta oli siis seitsmene! „Ole vait,“ sõnas ta pahaselt, teades, et nad vait nagunii ei jää. Solvunult vaatas tüdruk Sarahit ja Kate’i, kes osavalt teesklesid, et nad ei kuule ja on keskendunud õpetaja kuulamisele. Miks ma üldse nende sõber olen, mõtles Ashely, kuid taipas, et kui nemad ka vastu vaidlema hakkavad, läheks asi veel hullemaks. Nemad kahekesi ei olnud just kõige populaarsemad klassis. Vaid Ashely nägi, et nad ei ole nii halvad, kui kõik räägivad. Tütarlapsel endal polnud midagi erilist viga, ta ei saanudki aru, miks Jenny ja ta sõbrannad teda mõnitavad. Küllap sellepärast, et ma olen Sarahi ja Kate’i sõber, otsustas ta, teades, et kuna Jenny on klassi populaarseim tüdruk, on enamused tema poolt. „Kas sa tuled solvama või ?“ oli Jenny lause, mis Ashely mõtisklustest äratas. Ta ei öelnud midagi vastu. „Noh, ei julge vä ?“ tuli Jennyle appi Liz. „On alles #!?!#,“ kinnitas ka Mary. Ashley pööras pea teisele poole. Tal oli kindel kavatsus neid eirata, nagu alati. Tüdruk valis vaatlusobjektiks tamme akna all, mis oli veel raagus. Õpetaja jutt läks tal ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Kärsitult ootas ta tundide lõpu. Lõpuks saigi eesti keele tund läbi ja Ashley kiirustas klassist välja, järgmisesse tundi. Seal, vahetunnis, oodates koos Kate’i ja Sarahiga ajaloo tundi, kõndis mööda mingi poiss. Ashely polnud teda varem näinud, kuid juba esimesest korrast jäi tal suu lahti. Lizi hüüdest: „Kuule, sul ila tilgub,“ taipas tüdruk suu kinni panna, kuid ta jälgis poissi, kuni see nurga taha kadus. Kohe tuli ka õpetaja ja lasi nad klassi sisse. Selles tunnis istus Kate üksinda. „Kuule, kas sa tead, kes see poiss oli ?“ küsis Ashely vaikselt Sarahilt. „Ma ei tea, ise ka mõtlesin,“ vastas sõbranna. Ashely noogutas vastuseks ja vaatas siis välja. Kate’ilt pole mõtet küsida, mõtiskles tüdruk, teades, et ta ei tea isegi moest midagi, rääkimata siis kooli poistest. Ta tundus olevat kaheksas klass, mõtles ta edasi ja nii terve päeva. Peale kooli astus tüdruk bussipeatusesse kuna see päev tal trenni ei olnud. Isegi bussisõidu ajal keerlesid tütarlapse mõtted salapärase poisi ümber. Koju jõudes jooksis tüdruk oma tuppa, lülitas arvuti sisse ja logis msn-i. Ashely märkas, et teda oli lisanud keegi dannu123@hotmail.com. Tüdruk lisas suvalt vastu, arvates, et see on mõni türklane ja otsustas ta hiljem ära blokkida. Kuid „türklane“ Dannu hakkas kohe rääkima. Tüdruku suureks imestuseks ei olnudki see türklane. Hoopis keegi Daniel.
Daniel | Uues koolis ! ;) says: tere. Ashley | Boooooooring… says: tere ? Daniel | Uues koolis ! ;) says: mina olen Daniel, uus poiss teie koolis ja küsisin oma klassivennalt paljude meie kooli inimeste msn-e, üks neist olid sina :D
Ashley mõtles kiiresti, kes tal kaheksandast klassist listis oli ja ta leidis ühe – Bryani, kes käis 8b-s.
Ashley | Boooooooring… says: okei, mina olen Ashley, 7a klass.
Tütarlaps ei teadnud, kas oli mõtet ennast tutvustada, kuid ta tegi seda ikkagi.
Daniel | Uues koolis ! ;) says: ota, sa oled see õlgadeni blondide juustega tsikk, kes mind mingil vahetunnis suu ammuli vaatama jäi ? xD Ashley | Boooooooring… says: jaa :$ Daniel | Uues koolis ! ;) says: ma teadsin. *teeb võiduka näo pähe* anoh, elab üle ;)
Ashley rääkis Danieliga veel tükk aega, ise samal ajal õppides. Ta oli juba peaaegu lahkumas, kell oli ju hilja, kui ta selle mõtte peast viskas.
Daniel | Uues koolis ! ;) says: sa välja tahad tulla ? Ashley | Boooooooring… says: mhh, praegu ?? Daniel | Uues koolis ! ;) says: eii :D homme, millalgi, kell seitse pargis näiteks. Ashley | Boooooooring… says: eem, okei, sobib. aga ma nüüd lähen, tsau.
Ashey | Boooooooring… appears to be offline.
Ashely ise oli üliõnnelik, läks rõõmsana magama ja ootas suure huviga järgmist päeva.
|
|
|
Post by Pingu on May 26, 2007 15:33:53 GMT 3
AI LAAV TIS STOOORI!
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on May 26, 2007 15:34:52 GMT 3
See on niiii hea nohh!(K)
|
|
|
Post by hanna on May 26, 2007 15:47:33 GMT 3
Huihui, kus te sellega!
|
|
|
Post by hanna on May 26, 2007 16:00:48 GMT 3
Kuna nagunii kõik on lugenud, siis tuleks käbedasti kõik osad siia toppida xD
***
2.osa
Järgmine päev läks aeglaselt, nagu alati, kui õhtut ootad. Matemaatikatunnis küsis Sarah Ashleylt: „Noh, kas sa said teada, kes ta on ?“ Ashleyl läks tükk aega, enne kui ta taipas, mida sõbranna küsis. „Jaah, see on Daniel,“ vastas ta viimaks unelevalt, mõtted õhtu peal. „Issand jumal, kus sa seda teada said ?“ küsis Sarah üsna valjusti. Õpetaja pahase pilgu peale tasandas ta häält: „Ära ole nii uimane !“ ning raputas Ashleyt. Viimane tiris mõtted õhtu pealt ära ja hakkas rääkima kõiges, mis eelmine päev oli juhtunud. Sarahi pilk läks järjest imestunumaks ja kui sõbranna lõpetas, ohkas ta valjult ning sõnas kadedalt: „Küll sul ikka veab.“ „Jahh,“ lausus Ashley õnnelikult vastu ega pannudki tähele Sarahi kurbust. Kui aeglaselt ka tunnid ei läinud, lõpuks olid need siiski läbi ja Ashley kiirustas trenni. Rõõmsalt tervitas ta seal oma kõige paremaid sõbrannasid Miat ja Grace’i. Trennis oli neil kolmekesi väga lõbus ja nad naersid alati liiga palju. Selle kahe tunni jooksul suutis Ashley neile ka ette kanda kõik Danieli kohta. Mõlemad tüdrukud soovisid sõbrannale edu. Neil endil olid juba poisid olemas, Mial Michael ja Grace’il Kenny. „Äkki saame siis kuuekesi väljas käia,“ hellitas Mia juba lootusi, olles kindel, et nii juhtub. „Jaajaa, kindel see,“ polnud Ashley ise nii kindel, kuid sellele mõtlemine muutis teda rõõmsamaks. Peale trenni kiirustas Ashley koju, et ennast valmis seada. Tüdruk käis duðði all, valis pool tundi riideid, meikis ja kammis ka veel pool tundi. Suure ähmiga läks tal ripsmeduðð kolm korda laiali, niisiis võttis ta selle üldse maha. Tal polnud esimene kord kohtama minna, kuid Daniel tundus erilisena. Seda ta kindlasti oli… Lõpuks, pool tundi enne seitset, nägi Ashley välja selline, nagu ta tahtis. Võib-olla natuke halvem, kuid piisavalt hea, et minema hakata. Rahulikult hakkas ta pargi poole astuma. Tütarlaps jõudis kohale isegi kümme minutit varem ja tema suureks imestuseks oli Daniel juba seal. Kiiresti kogus tüdruk ennast ja astus siis poisi juurde. „Tsau,“ sõnas ta vaikselt, kuna tundus, et Daniel polnud teda märganud. Kuid selle peale pööras kõnetatu kohe ümber. „Tsau, sa juba siin,“ tundus poiss olevat üsna rõõmus. Ta hakkas edasi astuma, Ashleyt endaga kaasa viibates. Veidi aega jalutasid nad vaikuses, siis avas tüdruk suu: „Räägi endast.“ Daniel oli algul üsna imestunud, kuid hakkas siis aegamisi rääkima: „Noh, ma olen 15, käin 8b-s, elan koos oma ema ja isa ning noorema õe Cathrinaga. Ma käin jalkatrennis, aga rohkem meeldib koss. Rohkem nagu ei olegi,“ Daniel vaatas Ashleyle otsa, „aga sina ? Räägi endast ka.“ Ashley kortsutas kulmu poisi väljendite „koss“ ja „jalka“. Ta ise oli õigekirjafriik, kuigi kasutas rohkem slängisõnu, kui enamused. Aga need sõnad, mida ta ei kasutanud, häirisid teda väga. Ashley kohmetus hetkeks, Danieli palve peale, sest talle ei meeldinud endast rääkida, eriti suhtkoht võõrastele. Siiski tegi ta Danieli puhul erandi: „Mina olen 14. Elan koos oma ema, isa ja vanema venna Christianiga. Ma käin kergejõustikutrennis. Mulle meeldib väga laulda, kuid laulmas kuskil ei käi. Kasse ja suve armastan üle kõige.“ Tütarlaps naeratas, tuletades meelde armast kassipoega maal vanaema pool, kus ta suurema aja oma suvest alati veetis. Ta mõtles just, mida veel Danielile öelda, kui too järsult seisatas. „Mida ?“ küsis Ashley. „Mulle tuli lihtsalt meelde, et ma pidin täna õhtul ju oma väikest õde hoidma,“ lausus Daniel taskust mobiili välja kiskudes. „Noh, mul on veel niipalju aega,“ ütles ta moblat vaadates, „et sind koju saata.“ „Ei, pole v…“ hakkas Ashley pihta, kuid Daniel katkestas ta: „On vaja.“ Ashley vaid kehitas õlgu ja hakkas oma kodu poole astuma, aeg-ajalt Danielile vargsi pilke heites, kes ta kõrval kõndis. Ei läinudki väga kaua, kui nad Ashley kodu ukse ees olid. „Noh, nägemist siis,“ sõnas Ashley kohmetult. Daniel kallistas teda ja andis põsemusi. Tüdruku jaoks tundus see pisut kahtlane, esimene kohtumine ikkagi, kuid siiski naeratas ja astus tuppa. Vastu tuli ta vend. „Miks sa nii rõõmus oled ?“ küsis ta kahtlustavalt. „Pole sinu asi,“ vastas Ashley, kuid Christian oli juba aknast Danieli märganud: „Selle tüübi pärast jah? Ta on kahtlane. Ma soovitan sul teda mitte usaldada.“ Ashley sai selle peale vihaseks: „Ta on väga norm tüüp, muideks,“ ja tormas trepist üles oma tuppa. Ta oli alati oma vanemat venda usaldanud, aga miks ta nüüd keeldus Christiani uskumast? Ashley viskas selle mõtte peast ja otsustas see päev mitte msn-i minna. Tütarlaps vajus väsinult voodisse ja uinus üsna pea.
|
|
|
Post by Pingu on May 26, 2007 16:01:52 GMT 3
nii pebki ;D
|
|
|
Post by hanna on May 26, 2007 16:05:48 GMT 3
Japjap ;)
***
3.osa
Hommikul oli Ashleyl eilne kohting juba meelest läinud, Ei tulnudki see talle enne meelde, kui koolis. Suht kohe, kui tüdruk oli kooli trepist üles läinud, tuli Daniel tema juurde ja tegi kalli. „Uau, mis see nüüd oli ?“ astus Ashley poisist eemale, samal ajal, kuid Sarah ja Kate talle kadedaid pilke saatsid. „Kalli ka ei või enam teha ?“ küsis Daniel imestunult. „Ei, võib ikka, lihtsalt ootamatu oli,“ ütles Ashley naeratades. Poiss naeratas vastu ja läks tagasi oma sõprade juurde. Ashley vaatas teda hetkeks ning astus siis Kate’i ja Sarahiga klassi. „No kamoon,“ ütles tüdruk neile, „meie vahel ei ole midagi, veel.“ Viimase sõna ütles tütarlaps hästi vaikselt ning kuigi sõbrannad innukalt selle lause peale noogutasid, tundus Ashleyle, et nad teda ei usu. Tüdrukul oli klassist veel ka kolmas hea sõber, Matthew, kes ainsana poistest Ashley poolel oli. Tütarlaps usaldas teda samapalju, kui Miat ja Grace’igi. Nad olid siiamaani sõprust säilitanud ja lootsid edaspidi ka nii jätkata. Peale kooli kutsus Matthew Ashley jalutama ja tüdruk oli nõus. „Kuule, mida sa sellest Danielist arvad ?“ küsis Ashley järsku, teades, et Matthew räägib temaga ausalt. „Cool dude,“ sõnas poiss naljatades. Ta toetas alati Ashley otsuseid, nagu ka tüdruk tema omi. „Ma ei tea temast eriti palju, kuid tundub viisakas olevat,“ lisas ta veel. „Ahah,“ vastas Ashley mõtlikult. Matthew toetab mind nagunii alati, mõtles Ashley, isegi, kui Daniel talle ei meeldiks. Aga miks mu oma vend sellest nii ei arva ? Nii mõeldes kõndis Ashley Matthewiga koduni. Poiss elas ise järgmisel tänaval. Tüdrukule sõbrakalli tehtud, naeratas Matthew talle ja hakkas oma kodu poole astuma. Ashley lehvitas veel talle ja astus siis uksest sisse. Kiiresti õppis tüdruk ära vähesed õppimised, mis tal teha oli vaja. Ning logis siis msn-i. Daniel hakkas temaga rääkima ja Ashley suureks imestuseks oli poiss pannud nimeks: Daniel | Ashley (L) Tüdruk muutis oma nime: Ashley | Mida värki ? ^o) ja vaatas siis, mida Daniel tahab.
Daniel | Ashley (L) says: tsau kalli Ashley | Mida värki ? ^o) says: tsau, ma pole su kalli Daniel | Ashley (L) says: kas ma pole ennast juba piisavalt selgelt väljendanud ? Ashley | Mida värki ? ^o) says: küllap siis mitte, aga äkki räägid mulle ka ? Daniel | Ashley (L) says: sa.. sa meeldid mulle ja ma tahaks, et sa oleks mu tüdruk :$ Ashley | Mida värki ? ^o) says: sina meeldid mulle ka, aga… Daniel | Ashley (L) says: mis aga ? Ashley | Mida värki ? ^o) says: seda tüdruku asja ma veel vaatan.
Ashley logis koheselt msnist välja ja jäi siis mõtlema. Miks ma talle nii ütlesin ? Mul on tunne, et ma olen temasse kõrvuni armunud, aga ei suuda seda talle lihtsalt öelda. Kindlalt logis Ashley msn-i tagasi, kuid Daniel oli juba läinud. Pisut kurvalt läks tütarlaps magama.
|
|
|
Post by Pingu on May 26, 2007 16:06:36 GMT 3
teen ühe vaheposti pane nüüd uus osa xD
|
|
|
Post by hanna on May 26, 2007 16:11:17 GMT 3
Asiis. Okei. Varsti tulevad teised jutud ka üles.
***
4.osa
Ema äratuse peale ärkas Ashley rõõmsalt üles. Kooli jõudes oli ta sama õnnelik. Jätnud sõbrannad hetkeks üksi, kiirustas ta Danieli juurde ja ütles talle ühe sõna: „Jah.“ Jooksuga läks ta tagasi Kate’i ja Sarahi juurde, üritades mitte liiga üleolev olla. Sarahi küsimuse peale: „Mis sa talle ütlesid ?“ Ashley ainult muigas ja lausus: „Küll sa varsti teada saad.“ Terve päev ei näinud ta Danieli kusagil. Kuid peale kooli, kui Ashley hakkas trenni minema, tuli poiss tema juurde, silmad imestustust täis: „Päriselt ?“ „Jah,“ vastas tüdruk muiates. Daniel kallistas teda ja kui Ashley poleks eemale tõmbunud, ka suudelnud. Kuid siis piirdus ta vaid põsemusiga. Kohe tuli tema juurde ka Jenny, kes ähvardavalt tüdruku pluusikraest kinni võttis ja ohtlikult lähedale tõmbas. „Hoia Danielist eemale, ta on minu, taipad ?“ Ashley ei öelnud midagi, kartes, et Jenny saab tõesti poisi endale. Vihaselt lükkas ta vaid vihavaenlase kõrvale ja läks koolist minema. Trennist rääkis Ashley sõbrannadele oma venna kahtlustustest, Matthewi arvamusest, Jenny hoiatusest ja muidugi ka kõige tähtsamast – sellest, et Daniel ja tema nüüd käivad. Mõlemad hakkasid selle uudise peale kiljuma. „Nüüd saamegi kuuekesi väljas käia, kutsu ta homme meiega välja !“ hüüatas Mia. „Eem, võib-olla ülehomme,“ vastas Ashley ja rohkem nad sellest ei rääkinud. Peale trenni tulid Mia ja Grace Ashleyle külla. Ashley logis ennast muidugi msn-i sisse. Grace pani itsitades tüdruku nimeks Ashley | Daniel (L) Ashley samal ajal täitis päevikut, nägi küll, et sõbrannad midagi arvutis teevad, kuid ei hoolinud sellest eriti. Mia ja Grace hakkasid aga Danieliga rääkima.
Ashley | Daniel (L) says: tsauh musi (L) Daniel | Ashley (L) says: tsauu (K) Ashley | Daniel (L) says: tead sa oled ikka nii seks (K) Daniel | Ashley (L) says: lahe ju Ashley | Daniel (L) says: kuule, kas sa laupäeval meiega välja tahad tulla ? Daniel | Ashley (L) says: teiega ? wtf ? Ashley, kobi siia.
Mia ja Grace itsitasid ja tirisid Ashley arvuti ette. Teksti läbi lugenud, saatis ta sõbrannadele pahase, kuid siiski sädeleva pilgu.
Ashley | Daniel (L) says: oukei, mina nüüd. need olid Mia ja Grace ja kas sa siis tuled ? (a) Daniel | Ashley (L) says: ikka Ashley | Daniel (L) says: tore
Ashley pani ennast awayks ning Mial ja Grace’il oli aeg lahkuda. Tütarlaps saatis nad ära ja mõtles siis veel Danieliga rääkida. Kuid enne, kui ta midagi öelda jõudis, alustas hoopis poiss.
Daniel | Ashley (L) says: kas sa homme minu juurde tahad tulla ? Ashley | Daniel (L) says: jaa, muidugi, kui ema lubab
Ashley jooksis ema juurde, ema lubas. Rõõmsalt teatas tüdruk seda ka Danielile, logis siis välja ja heitis magama.
|
|
|
Post by prast on May 26, 2007 16:18:35 GMT 3
UUUUUT Väga hea nagu alati (tead seda juba )
|
|
|
Post by hanna on May 26, 2007 16:21:25 GMT 3
Asiis. Ota, kes sa oledki ? (Tüüpiline mina, mulle ei meeldi võõrastega rääkida, aga ma olen liiga juhe, et tuttavaid mäletada xD)
|
|
|
Post by Punhish on May 27, 2007 13:09:33 GMT 3
ooh. See on ikka nii hea jutuke.
|
|
|
Post by hanna on May 27, 2007 14:32:21 GMT 3
Ma tänan Kes sa oled muidu, kust me sind teame?
|
|
|
Post by Pingu on May 27, 2007 14:47:13 GMT 3
ta on hoggwartszis Lauren Terece
|
|
|
Post by hanna on May 27, 2007 20:11:20 GMT 3
Asiis, sobib. Kes on nomore?? Saate seekord kaks osa.
***
5.osa
Järgmisel päeval olid Ashleyl kindel kavatsus midagi Jennyle öelda. Daniel oli tema oma ja tundus, et ka poiss tahab nii, mingi Jenny ei saanud nende vahele tulla. Julgelt astus ta kooli sisse. Nähes vihavaenlast, kõndis Ashley kohe tema juurde ja alustas pisut väriseva häälega: „Daniel on minu !“ Kuid siis äkilisest lausest julgust saades lausus ta juba kindlamalt: „Jah, minu, nii et hoia temast eemale või sa kuuled minust !“ Jenny oli nii imestunud, et Ashley talle üldse vastu julges hakata, et ei öelnudki midagi ja lasi tüdrukul lihtsalt minna. Ashley oli õnnelik, et kõik nii lihtsalt läks. Ta astus klassi, kus kõik huilgama ja plaksutama hakkasid. Kuulujutud levivad arvatavasti kiiresti, mõtles tüdruk. Ashley naeratas rõõmsalt, kuid siis sisenes klassi Jenny, sisistas„Vait !“ ja istus masendunult oma kohale. Kõik jäidki vait, kuid mõned, eesotsas poisid, saatsid Ashleyle naeratusi. Vähemalt mingi respecti olen ma siin saanud, taipas tüdruk. Peale tundi astus tema juurde kohe Matthew. „Kas sa nägid nende nägusid ?“ küsis ta irvitades, „tundus, nagu nad teeksid sulle kohe abielu ettepaneku.“ Ashley naeratas. „Neile vist üldse ei meeldi Jenny, nad nagu rohkem kardavad teda,“ lausus ta mõtlikult. „Kas sa alles nüüd said aru ? Ma olen seda koguaeg sulle öelda proovinud, aga sa lihtsalt ei usu mind,“ lausus poiss ja kiirustas siis inglise keelde, kus nad olid erinevates gruppides. Seegi päev läks suht kiiresti ja Ashley, kes mõtles enne Danieli juurde minemist kodust läbi käia, sai üllatuse osaliseks. Poiss haaras garderoobis tütarlapsel käest kinni ja viis ta trammi peale. Ashley lause peale, et ta tahtis veel kodust läbi käia, vastas Daniel vaid, et ta poleks suutnud nii kaua oodata. Paar peatust sõidetud, hüppas poiss välja, Ashley tema järel. Aeglaselt jalutades hakkasid nad Danieli kodu poole minema. Hetkeks lillepoes peatudes, ostis poiss Ashleyle punase roosi. Naeratades võttis tüdruk selle vastu ja tegi Danielile põsemusi. Õige pea olid nad kohal. Danieli maja ei olnud suur, kuid tundus uuem kui teised samal tänaval. Härramehelikult lasi ta Ashley enda ees uksest sisse ja sulges siis välisukse. Daniel juhatas tüdruku oma tuppa, mis oli tumedates toonides ja poisi kohta liigagi korras. Ashley järeldas, et Daniel oli selle tema jaoks ära koristanud ja istus siis kohmetult poisi voodile. Daniel ise istus tema kõrvale ja vaatas tüdrukule otse silma. Ashleyt võlusid tema helesinised silmad. Tütarlaps muigas õrnalt. Daniel naeratas ning lähenes talle. Seekord tüdruk eemale ei hoidnud, sulges vaid silmad ja lasi ennast suudelda. See ei kestnud kaua, kuid Ashley jaoks oli see eriline. Lõpetades vaatas Daniel ikka tütarlapsele otsa ja naeratas armsalt. Ashley naeratas samamoodi vastu, kuni poiss püsti tõusis ja köögist juua tõi. Ashley naeratas (jälle) tänulikult ja hakkas siis rohkem poisi elu kohta küsima. Kell 11 õhtul, kui Ashley teadis juba üsna palju poisist ja Daniel tüdrukust, helises Ashley telefon. Selle taskupõhjast kätte saanud, vastas ta: „Halloo.“ „Ashley, kullake, kus sa oeld ja miks sa juba kodus ei ole ?“ küsis närviliselt Ashley ema Jessica. "Emm, ma olen Danieli juures ja kell ei ole ju üldse palju,“ vastas Ashley pahaselt, kuid märkas siis Danieli toa seinakella, „no upsi, aga ma ei ole enam kaheaastane.“ „Ma isegi ei taha teada, kes see Daniel on. Ütle kus ta elab ja ma tulen sulle sinna järgi,“ ütles tüdinenud hääl telefonist. Silmi pööritades ütles Ashley aadressi ja lõpetas kõne. „Eks ma siis pean minema,“ sõnas ta pisut kurvalt, tõusis püsti ja läks esikusse jopet selga panema. Daniel järgnes talle, kuid enne veel, kui Ashley uksest välja astus, tõmbas ta tüdruku enda vastu ja suudles teda pikalt. Pisut rõõmsamana lahkus tüdruk poisi juurest. Ta ootas veidi tänaval, siis sõitis ema auto maja ette. Ashley istus sisse, märkas Danieli, kes akna peal seisis. Tütarlaps naeratas talle, kuni ta vaateväljast kadus. Koju jõudes läks Ashley kohe oma tuppa, voodisse ning uinus.
***
6.osa.
Ashley ärkas laupäeval hilja, kella kaheteistkümne paiku. Muidugi läks ta kohe msn-i, kus ta leppis kolme poisiga kokkusaamise kellaaja ja Mia ning Grace’iga, et nad tulevad sõbranna poole. Tunni aja pärast olidki nad kohal. Ajasid veidi juttu, siis hakkasid ennast üles lööma. Mia pani selga lühikese musta kleidi ja kontsakingad, Grace punase seeliku, valge pluusi ning platvorm valged kingad, Ashley heleroosa pikema kleidi ja roosad kontsakingad. Siis meikisid nad end ära ning otsustasid minema hakata. Restorani ees ootasid neid kolm poissi – Kenny, Michael ja Daniel. Nad vaatasid imetledes Miat Grace’i ning Ashleyt ja suudlesid igaüks oma tüdrukut. Koos siseneti restorani. Nad istusid kuuese laua äärde, poisid kõrvuti ja tüdrukud kõrvuti. Viimased suht itsitasid ja rääisid Danielist, samal ajal kui Michael, Kenny ja Daniel viimase jalkamängu üle arutasid. Varsti tuli ka ettekandja, kes võttis neilt tellimuse. Tükk aega oli vaikus. Kuid siis alustas Daniel: „Ma olen Ashley käest teie kohta palju head kuulnud.“ Naeratused ja nõusolev pomin, jälle vaikus. Järgmisena proovis Grace alustada: „Ashley on meile sinu kohta ka ainult head rääkinud.“ Daniel punastas veidi, Ashley naeratas, vaikus. „Miks te kõik nii vaiksed olete ?“ küsis Ashley äkki pahameelega, „kas asi on temas ?“ osutas tüdruk näpuga Danieli poole. „Noh, on jah,“ alustas Kenny. „Kenny !“ hüüatas sellepeale Grace, kuna tema hoidis alati Ashley poole. „Vaata, Christian rääkis,“ proovis siis Michael. „Michael !“ hüüdis Mia, tema, nagu sõbrannagi, hoidis Ashley poolele. „Jätke minu vend sellest välja !“ sõnas Ashley üsna kõvasti, kuid jätkas siis vaiksemalt, „ma hoolin tema arvamusest isegi vähem kui Matthewi omast. Christian muideks arvas, et Daniel on kahtlane, nii et palun, ärge tehke minu venna pärast eelarvamusi.“ Just sel hetkel tuli ettekandja toitudega ning poistel jätkus oidu mitte vastu vaielda. Alguses ei sujunud jutt ikkagi, aga õhkkond oli vähemalt sõbralikum. Peagi süvenes Ashley tüdrukutega vestlusesse ning ei pannudki midagi enam tähele. „Kas hakkame nüüd minema ?“ küsis Michael pika aja pärast, mis ei tundunudki nii pikk. „Küllap vist,“ lausus Ashley naeratades. Viisakalt maksid poisid tüdrukute eest ja väljusid siis restoranist. Kolm paari kõndisid kõik eri suundades laiali. Ashley Danieliga loomulikult oma kodu poole. Veidi aega vaikides kõndinud, küsis Daniel: „Kes on Matthew ?“ Ashley naeratas ning vastas: „Minu klassist, üks mu parimaid sõpru.“ Nähes poisi pilku, millest võis välja lugeda, et Daniel teda ei usu, pööritas tütarlaps vaid silmi. Kuid rohkem ta midagi ei öelnud, sest sellega oli talle meelde tulnud restoranis öeldud lause. „Ma hoolin tema arvamusest isegi vähem, kui Matthewi omast.“ Miks ma nii ütlesin ? Ma mõtlen, Matthewi arvamusest hoolin ma muidugi ka, aga et rohkem kui Christiani omast… ei iial. Terve tee mõtles Ashley sellele. Natuke aega enne oma kodu viskas tütarlaps selle mõtte peast välja. „Nojah, head ööd siis,“ sõnas ta naeratades Danielile, suudles teda ja kiirustas maja poole. „Koolis näeme,“ lisas ta ukse pealt ja sisenes. Veidi aega vaatas ta telekat, kuid läks siis magama.
|
|