|
Post by varicella on May 30, 2007 17:49:48 GMT 3
Oh, ma tean jah. Aga ta saab varsti kunagi rohkem slythiks.^^ Mul on üks mõte. (; Aga ma ei kujuta ette, kaua ma seda kirjutan. : D ma pakun et siis, kui mul mõtted otsas, lõpetan ära. Kooliaasta lõpuni ei jõuaks ma elusees. Ma kirjutaks nii 50-aastaseltki. XD Okei, tänks muidu. Mul on üks osa veel valmis, aga pragu veel üles ei pane. Homme äkki (:
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on May 30, 2007 18:23:19 GMT 3
Tujurikkuja . Aga palju neid osasid veel olla võib? Ja miks mitte 50 aastasena ka kirjutada? Kõik plaanid eluks olemas kohe ju:D.
|
|
|
Post by varicella on May 30, 2007 18:26:21 GMT 3
Haha. Tegelt jah, ma homme panen (: Aga põhimõtteliselt pole mul pragu ka mõtteid. Oi, üks ikka on (; Eks vaatab.
|
|
|
Post by Loore on May 30, 2007 21:03:56 GMT 3
issand kui paljud osad mul lugematta olid:D lausa viimased 3:D aga lahe!! uut!
|
|
|
Post by varicella on May 30, 2007 21:05:59 GMT 3
Ehh, mul on tegelt üks osa veel valmis, aga ma ei pane. XD
|
|
|
Post by varicella on Jun 3, 2007 11:27:21 GMT 3
17.Peatükk Käis väike paugatus, kui Slytherini puhketoa avaus sulgus. Seejärel kostus vali turtsatus, mille peale Enely silmad raamatust tõstis. "Jälle sa loed!" hüüdis tüdruk, kes puhketuppa marssis. "Ma jumaldan seda tänast tööd. Kas me meeldime talle või on Unts lihtsalt nii loll, et andis meile selle töö. Vaimustav. Keegi Bryon oli MJVK tunnis magama jäänud ja lasknud isekirjutaval sulel kõike üles märkida. Oh, lihtsalt vaimustav." Enely ei pidanu7d pikalt mõtlema, keda Cherstin Untsiks kutsus. Tal oli ju hämmastav komme kõigile tobedaid hüüdnimesid välja mõelda. "Oh, jah, ma pidin naerukad vahepeal saama," tegi ka Enely suu lahti, kuid ta hääl polnud eriti lõbustatud. Süles olevat Kyle'i silitades, tuletas ta meelde naljakamaid seletuskirju, mida ta lugenud oli. Isegi vastu tahtmist ajasid need ta muigama. Cherstin hüppas tugitoolile. "Mis on?" küsis ta, märgates Enely tavatut ilmet. "Oh ei midagi," lausus tüdruk ning tõusis järsult püsti. Ehmunud Kyle hüppas ta sülest maha ning kadus tooli alla. "Ma lihstalt pean..." alustas Enely taaskord ning lõpetas lause:"...raamatukokku minema, jah raamatukokku." Cherstin kergitas kulme. "Oota sa oled nüüd mingiks tuupuriks hakanud või?" küsis ta ülima sarkastilisusega. enely vaatas talle altkulmu otsa. "Erinevalt sinust ma õpin midagi ja seepärast ma oskan ka," lausus ta vihaselt Tsessule ning kadus. Cherstini nägu muutus vihaseks. "Ah et nüüd hakkab tarkusega kekutama. Noorus ei ole aeg mil ainult õppida. Küll ma kahe aasta pärast oskan neid esimese astme loitse. Praegu on peaasi et nalja saaks. Temaga, nagu näha, jääb see ära." *** Enely kõmpis vihaselt raamatukokku. Tal ei olnud vähimatki põhjust siia tulla. Lihtsalt ta tahtis rahu. Puhketoas oli see aga häiritud. Viimasel ajal oli tal Cherstini suhtes ebamugav. Sõbranna naeris ja lõbutses, kuid Enely oli pigem vaiksemapoolne. Proua Pince'i pahasest ilmest välja tegemata, ruttas slytherinlane edasi, riiulite vahele. Tagasi tuli ta sealtühe väikses köites oleva raamatuga. See oli esimene ettejuhtuv raamat, mida tüdruk nägi. Pealkirja ta ei vaadanud, see ei olnud oluline. Nüüd kaanele pilgu heites ta kohkus. Raamatu pealkiri oli "Slytherin". See oli tüdrukule suure vapustusema. Esimene raamat pidi olema justs ee, millest võis talle kasu tulla. Huvitatult avas ta raamatu ning luges... *** Chersin põrnitses vihaselt tugitooli, kus ennist Enely istus. Tundes igavust, otsustas ta enda juurde kutsuda mõne teise sõbranna. Tal tundis mõndasid, kuid parim sõbranna oli tal siiamaani Enely. "Kuule, Mariann, sa siia ei viitsi?" küsis ta punapäiselt tüdrukult, kes magamistoa treppidest alla tormas. Mariann oli Chersiniga paar korda kohtunud, ta oli küll teises klassis kuid siiski tüdrukuga tuttav. "Ah?" küsis ta ülimalt tibilikul häälel - selline oli ta ise ka. Mariann jalutas Tsessu juurde ning istus tugitoolile. "Mis tahtsid ä?" küsis ta kulme kegitades. Cherstin naeratas rahulolevalt. "Ma tahtsin lihstalt seltsi ja ma arvasin, et sul ka ei ole pragu midagi paremat teha," ütles ta ning naeratas. Mariann avas suu, kuid heli sealt välja ei tulnud. Puhketoa uks avanes. Hetkeks arvas Cherstin, et see on Enely, kuid ta eksis. See on blondijuukseline, 15-aastane nooruk, kes kiirel sammul puhketuppa sisenes. Mariann ohhetas. "Appii!" hüüdis ta Chersinile, kes oli samuti imestunud. "Ta..ta..ta on tagasi!" Tüdruk lausa karjus. Cherstin turtsatas. "Ma jumaladan teda, appi. Tsaau, Tsööstin nüüd, ma liigun!" hüüdis ta ning tõusis püsti. Silmad Dracol, kepsles ta poisil taga. Tsessu muigas. "Meist võivad üpriski head sõbrannad saama. Ja Tsööstin on päris hea hüüdnimi. Lisaks me mõlemad jumaldame Dracot. Oh, Mariann." Seejärel muutus ta nägu irveks. "Enely sellest ei kuule, tahab teada, et Draco on tagasi, saab, kui ise näeb. Ja vaadaku ise, kuidas hakkama saab," lausus ta mõttes, näol kurjakuulutav irve.
|
|
|
Post by Punhish on Jun 3, 2007 16:23:06 GMT 3
Ohh. See ju jumalaga hea jutt
|
|
|
Post by Loore on Jun 3, 2007 17:23:53 GMT 3
niii kahtlane osa:D aga lahe head tibid ikka slythis:D
|
|
|
Post by varicella on Jun 3, 2007 18:30:27 GMT 3
Iiep. Tibid küll. Aga uus osa siis ( rohkem mul pole valmis kirjutatud. (: )
18.PEATÜKK
Mõne aja pärast sammus Enely puhketuppa. Märgates laua taga istuvat Cherstinit, kes oli ametis õpiku sodimisega, kiirendas tüdruk sammu ning läks pea püsti magamistubade poole. Raamat, milles oli tema jaoks kasulikku informatsiooni kaenla all, jõudis ta treppideni ning avastas siis, et ta kott koos õpikutega jäi alla, Cherstini juurde. Julgust kokku võttes, astus ta kindlal sammul tüdruku juurde ning sõnagi lausumata ning ülbe hoiakuga viskas ta õpikud kotti. Tundus, et slytherinlane ei olnud teda tähelegi pannud, kuid siiski, ta mühatas ülolevalt ning vältis Enely pilku. Tüdruk võttis juba teist korda suuna magamistubade poole ning nüüd ta ka sinna jõudis. Visates enda koti voodile, ta ohkas ning kukutas ka end sinna. Tüdruk võttis koti sülle ning hakkas sealt ennist laenatud raamatut otsima. Silma jäid vaid mõned õpikud. „Kas ma tõesti jätsin selle alla?“ küsis tüdruk endalt ülima sarkastiga. „Ma ei lähe sinna uuesti. Cherstini seltsis ei saa kaua olla. Talt õhkub juba ülbust. Kuigi jah, ega minagi viimasel ajal eriti viisakas ei olenud.“ Viimase lause ajal tuli tüdruku suule kerge irve. Ta kehitas õlgu ning võttis enda kohvrist välja raamatu, mille ta oli kodust kaasa võtnud. End voodisse maha lastes, hakkas ta seda lugema.
Mõne aja pärast kostis kolksatus ning magamistuppa sisenes Cherstin. Ta ei olnud aga üksi. Tüdrukuga oli kaasas slytherinlase toanaaber Lizbeth – vaikne ja häbelik tütarlaps, samas ka ülbe ja pahatahtlik. Cherstin tekitas naerupurske, mis oli arusaadavalt tekitatud näitamaks, et tal on ka ilma Enelyta tore. Midagi Lizile sosistades, istus ta enda voodile ning silmitses enda raamatut, mis tal käes oli. „Päris huvitav teine,“ ütles ta ülbe tooniga. „Jah, sulle, täielikule hufflepufflasele tasub see ära, kui sa tahad siiski Slytherini jääda.“ Selle lause ajal viskas ta raamatu Enely jalgadele, mispeale tüdrk võpatas. „Tänks,“ iroonitses tüdruk ning saatis Cherstinile sarkastilise pilgu. „Aga palun,“ lausus ta siis sing saatis Lizbethile ühe naeratava ilme.
Järgmisel hommikul, esmaspäeval, ärkas enely vara. Cherstin veel magas. Ta muigas ning pani siis riidesse. ’Parem ongi, kui söögi maha magab,’ irvitas tüdruk mõttes ning viskas siis kotti MJVK tunni õpiku. Pilgu kellale heites, märkas ta, et söömise lõpuni on aega vaid viisteist minutit. Kiiresti püsti tõustes, võttis ta sammu magamistoa ukse poole.
Sööma jõudes, tabas enelyt imestus. Slytherini majalauas istus Draco Malfoy. Tüdruk muigas ning mõtles endamisi:’Kui Cherstin sellest teada saada tahab, peab ta ise välja uurima. Dannu armastaja.’ Viimase lause ajal ta turtsatas ning võttis istet siis enda tavapärasel kohal. Natuke helbeid enda kaussi kallates, jägis ta Suure saali avaust, et ega Cherstin sealt sisene, kuid ei. Selle peale Enely vaid rõõmustas. Enda sööki kiirelt alla kugistama hakates, jälgis ta ka Dracot, kes söögialauast tõusis. Poisi pilk peatus korraks tüdrukul ning ta naeratas. Või oli see rohkem irvitus. Enely jättis maisihelveste söömise sinnapaika ning vaatas siis süda puperdamas, Malfoyd, kes tema poole liikus. ’Ma ei suuda seda uskuda. Mida ma ütlen nüüd? Ta tuleb siia?!’ küsis ta endalt ning silus siis juukseid. ”Sina?” alustas poiss, imelikul kombel üpriski sõbraliku, või vähemalt viisakama häälega. ”...Blacker, eks,” jätkas ta ning kergitas kulme. Enely kõnevõime oli kadunud. ’Draco ajab minuga juttu? Ma ei ole kunagi tema suur fänn olnud, aga ikkagi DRACO RÄÄGIB MINUGA JUTTU?! Ja kust ta mu nime teab?’ Tüdruk noogutas aralt. ”Väga hea. Su isa ajas kõik asjad joonde. Homme kell kolm tuled sa minuga kaasa. Hiljem näed ka isa. Ja sa võid selle enda sõbranna ka kaasa võtta.” Nende sõnadega poiss lahkus. enely, suutmata seda juttu uskuda, jäi laua taha, piim üle kausiääre tilkumas, istuma, ise endamisi mõtiskledes. ’Mu isa? KUST PAGANA PÄRALT TA TUNNEB MU ISA? Ja Cherstin pole mu sõbranna’ Enely tõusis järsult püsti ning võttis suuna raamatukokku, otsustades seekord tundi mitte ilmuda, maksku see mis maksab. Ta peab teadma saama, kuidas on tüdruku isa, Marcus Blacker seotud selle kõigega.
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 3, 2007 18:36:16 GMT 3
Seda osa ma polnudki veel lugenud xD Kuid endiselt HEA [/color]
|
|
|
Post by varicella on Jun 3, 2007 18:38:04 GMT 3
Jap, see on KO-s üleval küll tegelt. Aga tänks. : P
|
|
|
Post by Bränduuu. on Jun 3, 2007 18:38:44 GMT 3
Arvatavasti, aga ma ei viitsinud seal uurida xD[/color]
|
|
|
Post by varicella on Jun 3, 2007 18:39:17 GMT 3
Ma paningi alles hommikul üles selle. (:
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Jun 3, 2007 18:49:50 GMT 3
Ooooh. Hea! (Y ) Uuut! Kindlasti! Nagu täiega meeldib End voodisse maha lastes, Naerma hakkasin :$
|
|
|
Post by varicella on Jun 3, 2007 18:51:54 GMT 3
Tänks. xD Ma hakkasin ka nüüd naerma selle lause peale. xD
|
|