Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Oct 14, 2007 17:54:21 GMT 3
... Õps pole veel vaevunud parandama
|
|
|
Post by Loore on Nov 27, 2007 21:01:14 GMT 3
lõpuks sain uue osa tehtud:D
Lõputu mälestuste ring.
James istus diivanil. Tuba kus ta viibis tundus kahtlaselt tuttav kuid siiski. Ta oli veel hirmunud pildist mida ta näinud oli. Viimane asi mida mees näinud oli oli see et Becca veeti kapi tagant ära. Noormees ei teadnud, mis temast saanud oli. Ta ei uskunud eriti et ta lihtsalt sinna jäeti ja temaga midagi ei tehtud. Siiski sai ta aru, et ruum kus ta asub on see sama kus se kõik algas. Mees tundis veid**e hirmu, kuid ei näidanud seda kuidagi välja. Ta oleks väga soovinud teada mis oli juhtunud ja mis juhtuma saab, kuid teadis et see võimalik ei ole. Millegipärast oli tal halb eelaimus, et jälle hakkab midagi toimuma. Ja tal oli ka õigus kuigi ta oleks soovinud et ei oleks. Järgmisel hetkel kuulis James selja tagant kellegi samme. Ta ei pööranud ümber, et vaadata kes läheneb kuna kartis, et talle ei meeldi see mida ta näeb. Siiski tulid sammud järjest lähemale ning aeglustusid diivanini jõudes. Siis pani keegi käed mehe silmadele. James võpatas kergelt ning pööras siis näoga tulija poole, kuid ei näinud seal kedagi. Ta tõusis kohe püsti ning vaatas segaduses olles ruumis ringi. Ta ei näinud ikka kedagi. Järsku tundis mees kuidas keegi ta õlga puudutas. Ta pööras väga kiiresti ümber kuid ei näinud jälle mitte kedagi. Taganedes ahju poole vaatas ta ärevalt ruumis ringi. Kuuldes selja tagant krabinat jäi ta seisma ning otsustas, et ahju poole taganemine ei ole eriti hea mõte. Mees oleks tahtnud ära joosta kuid oli selleks liiga ehmunud. Natukeseks paigale tardunult jälgis ta ühte punkti. Ta ei saanud aru mis seal toimus, kuid tegelikult ta ei soovinudki seda teada. Kui mees oma tardumisest üle sai liikus ta ikka veel tähelepanelikult ringi vaadates seina poole. Ta kuulis samme otse tema suunas tulevat kuid siiski ei näinud ta mitte kedagi. Mõne hetke pärast tundis ta kuidas seid talle ette tuli. Mees toetas ennast üleni vastu seina ning tundis siis kuidas sein tundud tuksuvat. See pole ju võimalik mõtles ta, kuid ei liikunud paigast. Nüüd oli tal dilemma kas põgeneda tuksuva seina või nähtamatu kolli. Igal juhul sein lausus ta mõttes ning jäi paigale. Ta kuulis kuidas keegi talle midagi kõrva sosistas hääl oli summutatud ning tundmatu: „it’s not your lucky day“. James tundis kuidas sein mille vastu ta toetus hakkas teda järjest edasi nügima. Noormees pingutas veid**e, et mitte ette astuda ja nähtamatu kolli saagiks saada, kuid siiski ei suutnud ta seinale vastu panna. Kui ta seda mõistil jooksis ta toast välja ning jäi siis taha vaatama. Nüüd tundus kõik normaalne. Ta kuulis toast, et sammud liikusid uksest üle, kuid kui tuli ukseava kostis kolksatus ning sammud lakkasid. Aval oleks ees olnud nagu mingi läbipaistev sein mis ei lase nähtamatuid elukaid läbi. Ta märkas, et ka sein oli seisma jäänud peale seda kui mees sealt lahkus. Seejärel kuulis ta kergeid samme, mis kõlasid tema selja tagant. Ta keeras ennast väga järsku ringi lootes seekord midagi näha. Ja oma üllatuseks nägi ta tumedate pikkadde, tumepruunide ja lokkis juustega umbes enda vanust neiut. Tüdruk naeratas talle hetkeks ning vaatas siis tähelepanelikult poissi. Ka James vaatas naist kuid ei öelnud veel midagi. Neiu tundus talle kahtlaselt tuttav kuigi ta oli kindel, et polnud teda varem näinud. Lõpuks jõudis talle kohale miks ta nii arvas. Nimelt meenutas ta näoilme Becca ilmet kui too oli segaduses. Kuid see pole võimalik mõtles ta ning ikka ei lausunud midagi. Ka neiule tundus noormees tuttav kuid nagu ka James oli ta üsna kindel et polnud varem näinud sellist inimest nagu tema. Mees oli väga pikka kasvu ning kiitsakas. Ees olid tal pisikesed kandilised prillid ning seljas poolpikad viigipüksid. Lõpuks mõistis neiu kes James on. Ta hüppas mehele säravalt naeratades kaela ning kallistas teda. Seepeale lausus mees vaikselt „Rebecca?“. Neiu seisis siis jälle püsti ning vaatas mehele tõsise näoga otsa. Ta kergitas kulme ning lausus siis muigega: „muidugi“ James naeratas selle peale ning oli väga rõõmus, et Becca elus oli. „aga kuidas?“ küsis mees olles segaduses kuna ta oli näinud kuidas naine elutult põrandale vajus. „Mul pole õrna aimugi.“ Lausus ta vaadates toas ringi. Jälle siin majas mõtles ta sattudes veid**e paanikasse. „James…“ alustas Rebecca lauset, „luba mulle et kui me siit tagasi normaalsesse ellu pääseme siis me ei ela enam siin“ Mees vaatas samuti toas ringi ning vastas siis: „ma luban“. Ka temale ei meeldinud se koht enam nii nagu alguses. Ta embas naist õrnalt, et teda veid**e lohutada. Neiu toetas end mehele ning vaatas siis jälle ringi. Kuidas siit küll minema saada korrutas ta endale paaniliselt mõttes, kuid vastust tal ei tulnud ega tulnud pähe ükskõik kui palju ta ka üritas. Ta tõmbas end aeglaselt mehe embusest välja, kuigi oleks soovinud nii jäädagi ning sammus siis toa poole kust se kõik algas. James jäi talle alguses järgi vaatama, kuid siis kui Becca oli uba ukse juures tuli talle meelde mis seal toas enne toimus. „Ära mine sinna!“ hüüdis James paaniliselt ning jooksis siis sinna. Selleks ajaks oli Becca aga juba tuppa sisenenud. Ta seisis keset tuba ning vaatas pea veid**e viltuses asendis mehele otsa. James nägi kuidas neiu kätele tekkisid sinised marrastused ning Becca karjus valust kuigi ei liigutanud ennast. Mees jooksis tuppa ning hakkas neiut sealt ära tirima. Ta tundis kuidas kellegi käed olid ta kaelal, kuid ei hoolinud sellest. Ta raputas ennast kõvasti et haardest lahti saada ning võttis siis Becca sülle. Noormees hakkas toast välja jooksma, kuid miski takistas teda. Ta sai aru, et keegi üritab neiut ta sülest ära tirida. Ennast kokku võttes tegi ta paar kiiret liigutust ning jooksis siis toast välja. Koridori jõudes pani ta Becca seina äärde maha ning ootas, et too midagi ütleks või teeks või vähemalt liigutaks. Neiu avas aeglaselt silmas ning vaatas ringi. Tema jaoks oli kõik veel arusaamatu ning udune kuid mõne hetke pärast hakkas ta mõistma mis toimub. „ misasi see veel oli“ lausus ta nõrgalt ning ootas Jamesilt vastust. „Pole õrna aimugi“ vastas James ning vaatas toa poole. Sinna tuppa ma enam minna ei taha mõtles mees ning vaatas siis Becca poole justkui lootes, et temal on mingi selgitus sellele mis toimus.
**'
James oli nüüd Becca kõrvale maha istunud ning nad lihtsalt olid seal vaikides. Varsti kuulsid nad kellegi kiireid samme ning nägid kuidas üks uhkes kleidis naine trepist kiiresti alla jooksis ning tuppa suundus. Nad vaatasid seda mõlemad kergitatud kulmudega ning tahtsid naerma hakata. Polnud just eriti tavalive vaatepilt et paljajalu uhkes kleidis maani blondide juustega naine mööda maja ringi jookseb ning siis ennast põrandale maha viskab. Nad turtsatasid mõlemad rõõmsalt ning vaatasid siis maas ukerdavat naist. Paistis nagu ei oleks temaga midagi juhtunud ning noorte imestuseks see nii oligi. Mõne sekundi pärast tõusis naine püsti ning lihtsalt seisis keset tuba. Siis kuulsid nad kuidas järjekordsed sammud neile lähenevad. Nüüd jooksis trepist alla mees kes oli mundris ning kõrgete kollaste kummikutega. Nad jälgisid teda tähelepanelikult, kuid nagu ka naine ei paistnud mees neid märkavat ning jooksis samuti tuppa otse naise kõrvale. Seejärel kuulsid nad kuidas trepist alla tulevad järgmised sammud. Huviga oodates kes siis nüüd tuleb jälgisid nad tähelepanelikult treppi. Nüüd jooksid sealt alla kolm umbes kaheksa aastast poissi kellel kõigil olid seljas vaid täpilised pidzaamad. „Kogu perekond on hulluks läinud“ lausus Becca vaikselt Jamesile ning vaatas siis muigega kuidas mees kõva häälega naerma hakkas. Mõne hetke pärast kuulsid nad jälle samme, kuid need ei olnud sellised nagu kõik eelnevad. Kui teised olid olnud väga kiired ja selged siis sellel tulijal ei tundunud kiire olevat. Sammude kõla oli väga aeglane ning lausa veniv. Trepi jalamilt ilmus välja umbes Becca vanune neiu. Ta kõndis sirgelt ja rahulikult. Kui ta oli neist möödumas vaatas ta neile külma pilguga otsa ning lasi seejärel kuuldavale rõõmsa kilke. Ta liikus kõigepealt Becca juurde ning seejärel võttis ta käe ning tiris ta püsti. Järgmiseks tegi ta sama ka Jamesiga ning hakkas siis rõõmsalt toa poole keksima. Noored küll punnisid vastu, kuid siiski õnnestus võõral nad jälle sinna sisse saada. Ta liigutas nad inimeste kõrvale kes seal enne olid ning puges siis ise kaminasse. Siis võttis ta vanamoodse tikutoosi ning sealt seest ühe tiku. Neiu lehvitas neile rõõmsalr ning tõmbas siis tikku. Hein kaminas võttis koheselt tuld ning tekitas hiiglasliku leegi kuhu sisse neiu jäi. Seejärel nägid nad kuidas kaminast välja liikusid tahmased jalajäljed. Need läksid kõigepealt naise juurde ning järgmisel hetkel lamas naine elutult maas. Siis liikusid jäljed mehe juurde ning ka tema hukkus. Seejärel kadusid mehe jalast kummikud ning kaminast tõusis suitsupilv ja leek muutus neoonkollaseks. James ja Becca vaatasid seda hirmunult ning ei osanud midagi teha. Nad jälgisid kuidas inimesed järjest tuimalt põrandale kukkusid ning vaatasis seda hirmunult. „Äkki jookseks?“ sosistas Becca Jamesile ning vaatas murelikult et ta jõuab varsti nendeni. „Hea mõte“ sõnas noormees ning pööras siis ümber et hakata välja minema. „Kuhu te lähete Heather ja Thomas?“ küsis hääl kusagilt ning James ja Becca jäid seisma. Lõputu mälestuste ring lausus James mõttes ning pööras ennast aeglaselt ringi. Ta vaatas jälgede poole mis nüüd aina lähemale liikusid. „Tead mis?... meid sa ei saa“ sõnas James ning liikus järjest enam ukse poole hoides Beccat oma selja taga. „Ja miks sa seda arvad?“ lausus nüüd külm hääl ning jäljed seiskusid hetkeks. „Miks?... Miks?...“ alustas James ning astus selg ees aina taha poole. „ Eks ikka sellepärast et me teame su piire“ lausus mees siis ning astus oma viimase sammu jõudes sellega toast välja.
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 27, 2007 21:12:48 GMT 3
Ooooh. Hea. Põnevus. Vürtsitatud sulle omase huumoriga, ;D Ootan kindlasti uut ;D
|
|
|
Post by Loore on Nov 27, 2007 21:18:44 GMT 3
põnevus? a milline on mulle omane huumor? a uut veel ei saa. saad aru mõtteid pole:D
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 27, 2007 21:21:33 GMT 3
Põnevus. Ohu eest napp pääsemine ;D Sinule omane huumor on absurd ;D
|
|
|
Post by Loore on Nov 27, 2007 21:22:52 GMT 3
ma mõtlesin kas ma lasen nad ära tappa (jälle) või siis seekord pääseda:Dkuidas minu huumor absurd on? täiesti normaalne ju:D
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 27, 2007 21:53:35 GMT 3
Lihtsalt on.
|
|
|
Post by Loore on Nov 27, 2007 21:55:14 GMT 3
no too näiteid siis kuidas minu huumor on absurdim kui tavaline:D
|
|
Tuki
Tark
Ad vitam
Posts: 421
|
Post by Tuki on Nov 28, 2007 17:54:08 GMT 3
kas põgeneda tuksuva seina või nähtamatu kolli See oli ikka hea:D
Mulle meeldis^^ Ja sa paned varsti uue osa, eks?
|
|
|
Post by Loore on Nov 28, 2007 18:00:43 GMT 3
woow:D you did it:D lugesidki läbi:D a see koll oli kahtlane:D
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 29, 2007 22:13:35 GMT 3
No nt see sama kolli kohtki ;D
|
|
|
Post by Loore on Nov 29, 2007 22:15:35 GMT 3
oota millist kolli kohta sa mõtled?
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 29, 2007 22:16:52 GMT 3
kas põgeneda tuksuva seina või nähtamatu kolli eest. seda ;D
|
|
|
Post by Loore on Nov 29, 2007 22:21:43 GMT 3
ahsee see ei ole ju nii koomiline? või on? ma lihtsalt ei suutnud sinna midagi normaalsemat välja mõelda ja ma ei tahtnud tavalist asja(nagu õudukatesa alati tehakse) et tüüp läheb vaatama ja uurima mis toimub kui mingit liikuvat varju või kolli näeb väi kuuleb:D
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 29, 2007 22:24:23 GMT 3
Aga see oli humoorikas ;D
|
|