|
Post by Pingu on Dec 13, 2007 11:38:42 GMT 3
Claire kisti põrandale ning ta hakkas üritas ründajale küünarnukiga anda.? Hakkas üritas? xD Väike näpukas Ja siis... Claire noogutas ning tema peast käis läbi irooniline úelge see´ misasiseeon?XD Aga super osa Mike on alles jorsss! Ma arvaks, küll, et Claire on megailus (A)
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 13, 2007 20:28:53 GMT 3
´selge see´ on nagu see osa, mis tal mõtetest läbi käis. ;D Ja sa hakkas üritas... lõpp läks nata metsa. Kiiresti. Magamaminekuaeg oli vist käes... Ja aitäh. Ja Mike on... Mike.
|
|
|
Post by Padjanägu :pp on Dec 16, 2007 1:12:45 GMT 3
Okei, kui Mike on Mike, siis selles osas, mis nüüd tuleb, päästab ta Klairi ära ja siis on neile armumine teisets silmapilgust ja siis läheb lõpp umbes nii nagu 'võta mu südames' läks... nice, eksole inesel on head mõtted ;D?
Ahjaa, kriitika v? Mmmmm... Ma ei oskagi nüüd öelda... Jutu teema on super, sisu on kaa mega huvitav jnejne... kriitika kohta ei saa midagi öelda
aga miks nad essast silma pilgust ei armunud, nad ju ometi PEAVAD armuma, riggghhhttt??
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 16, 2007 1:33:10 GMT 3
Noh. Ma ütlen nii palju ette ära, et Mike päästab ta. ;D Aga armumise osas ma pole kindel. Vbl tuleb, vbl mitte... mul väike oma teooria välja kujunenud. Aitäh
|
|
|
Post by Padjanägu :pp on Dec 16, 2007 1:48:59 GMT 3
Ma t e a d s i n, et Mike nii üllameelne on aga siis kobib ta ülbelt jälle tagasi oma suitsupausile, right :/?
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 16, 2007 1:56:46 GMT 3
Ei kommentaari.
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 16, 2007 2:51:39 GMT 3
Uus osa. ;D
„Issand jumal!” kõlas läbi baari vihane hüüe, kui Mike leti tagant ämbri külma vee ja veekuubikutega võttis ning selle rüselevale paarile peale viskas. Claire tundis, kuidas haare tema piha ümber nõrgenes ning neiu ajas end ähkides püsti. Põlle sirgeks rapsides vaatas ta maas lebava mehe poole, kelle külm vesi nähtavasti mõistusele oli toonud. Järgmisena nägi tüdruk, kuidas Mike kundel käes alt kinni võtab ning ta jõhkralt uksest välja talutab. „Sinu õhtu siin on läbi,” ütles noormees ust kinni lüües. Kui Mike ümber pöördus, oli tema näol tusane ilme. Claire ei suutnud meenutada hetke, mil ta oleks end kehvemini tundnud. Noormees lihtsalt võttis nurgast mopi ning hakkas segaduse jälgi koristama. Claire oleks tahtnud, et ta midagi ütleks, kasvõi karjuks. Vaikus oli kõige hullem asi. Neiu jälgis mõne hetke, kuidas Mike koristab, kuid pöördus siis oma tegemiste juurde tagasi. Muusika oli jälle käima pandud ning lõbutsemine oli täies hoos. Öösel, kui koristamine täies hoos käis, nihkus Claire kõhklevalt Mike´i külje alla. Neiu tahtis eelnevat kuidagi selgitada, kuid ta ei teadnud, kuidas. Ta ei tundnud Mike´i, ta polnud temaga kunagi pikemalt rääkinud, ta ei teadnud, mis noormehele meeldib ja mis mitte. Ta ei teadnud Mike´st midagi peale tema nime. „Hei,” sõnas Claire lõpuks vaikselt, oma töölt – klaaside puhastamiselt – pilku tõstmata. „Hei,” kõlas pahur vastus. Mike keeras põllesid kokku ning vaatas kärsitult Claire´i poole. Neiu ei tihanud ikka veel oma töölt üles vaadata, kuid pööras end ümber ning toetus seljaga vastu letti. „Tead... Mike... Ma tahtsin sind enne lihtsalt tänada selle eest,” sõnas tüdruk vaikselt. Neiu adus, kuidas Mike end ka ümber pöörab ning teda vaatab. „See polnud esimene kord mul seda teha. Ma olen ennegi taoliste asjadega kokku puutunud ning see on juba muutumas igavaks rutiiniks. Inimesed jäävad purju ja teevad meeletusi. See kõik on elu loogiline kulg, muud midagi. Ja teinekord ürita oma seksapiili alla suruda,” ütles Mike Hugh Granti häälega. Häälega, mis andis mõista, et tema jutt on iseenesestmõistetav. Noormees vaatas veel hetke neiu poole ning tõukas end järsult letist eemale. „Ma arvan, et mul on aeg lahkuda. Nägemiseni.” Claire vaatas, kuidas Mike eemaldub ning ohkas. Neiu oli oodanud, et juhtunu lähendab neid Mike´iga natukenegi, kuid selle asemel tundus, nagu oleks nende vahele löödud veelgi teravam kiil, mis aina suurenes, ähvardades muutuda kuristikuks. Üha enam tundus nagu oleks kõik üks suur seebiooper. Ajas rändamine, Mike´i leidmine ja tema päästmine tundusid naeruväärsetena. Kuidas ta pidi seda tegema? Kas see oli üldse mõeldud nii olema? Kas see oli vaid kokkusattumus, et George just ajamasina leiutanud oli? Neiu ohkas taas, kuid seekord raskemalt. Tema õlul lasuv ülesanne tundus raskem täita, kui eal enne. Neiu vaatas veel korra baaris ringi ning tabas endale Luke´i pilgu. „Sa võid minna, ma lõpetan siin ise. Sa olid täna tubli!” hüüdis mees saali teisest otsast. Claire noogutas, olemata päris kindel, kui tõsi need sõnad olid. Tema jaoks oli õhtu olnud katastroofiline. Claire võttis endal põlle eest ning lehvitas mehele hüvastijätuks. Ta pidi juba homme siia naasma, taaskord kaaslaseks Mike. Neiu hinges oli õhkõrn lootus, et ehk homme muutub asi paremuse poole. Kodu poole jalutades ning õhtule veelkord tagasi mõeldes leidis neiu, et tegelikult polnudki toimunud midagi hullu, valet ega jubedat. Mis sellest, et tema päästmine oli vaid Mike´i töö. Mike oli seda teinud. Ja kuidas veel teinud.
|
|
|
Post by Padjanägu :pp on Dec 16, 2007 2:55:10 GMT 3
Liiga hea Kirjuta uus jubaaa ´!
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 16, 2007 3:06:50 GMT 3
=) Uus osa... kui aega ;D (A)
|
|
|
Post by Pingu on Dec 16, 2007 11:09:56 GMT 3
Vauuuuu Nagu tõesti (LLL) Kuidas sa suuudad? nii hästi kirjutada... SUPER aga nad ju peaaaavad armuma! I am pretty sure in this
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 16, 2007 12:33:16 GMT 3
Tähh. (: Nh... see teema meil vist MSNis päris põhjalikult läbi sõelutud. EKs näis, mis saab. ;D
|
|
|
Post by Pingu on Dec 16, 2007 12:34:53 GMT 3
jahah xD Meie mõtted ikka väga sarnased ;P
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 16, 2007 12:45:57 GMT 3
;D
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 16, 2007 21:25:31 GMT 3
Uus osa siiish. Claire vaatas oma voodil lebades, kuidas George tema tuppa arvutit paigaldab. Mees oli kummargil neiu kirjutuslaua taga ning kruttis midagi paika. Õhus oli veel värvi hõngu, kuid see oli juba hajumas. Claire´i toa sein oli värvitud taevasinise ja helerohelisekirjuks ning muidu valgele uksele oli neiu joonistanud suure roosi. George oli sisekujundusega vaeva näinud ning käesolnud materjalidest asju täiustanud ning neid üle värvinud. Mees oli vana riidekapi üle värvinud ning selle ustele suure peegli pannud. Voodi oli metallikvärviga üle võõbatud ning Claire oli valinud helerohelise voodipesu. Kui nüüd järgi mõelda, siis olid kõik asjad toas värsketes ja heledates toonides. Nurgalaud, kuhu läks ka arvuti, oli helepruun ning selle taga olev arvutitool oli ehk ruumi tumedaim asi. Tegu oli punasega. Neiu oli raaminud ja seintele riputanud paar pilti ning leidnud, et seintel on veel küllalt vaba ruumi. Voodi kõrval oleval öökapil oli muusikakeskus, kus mängis Mike Goldwini viimane plaat. Claire ei suutnud mõista, kuidas ei olnud 2002 aastal veel olemas plaate, mis talle meeldisid. Kõik oli alles kauges tulevikus. Poes sobrades oli ta leidnud vaid mingi igivana Enrique Iglesiase ja Robbie Williamsi plaadi. Kas hea muusika hakkas tõesti tulema alles peale 2005 aastat? See oli karm, kui palju ootama pidi. „Nii, arvuti on töökorras,” sõnas George uhkelt püsti tõustes ning selga hõõrudes. Mees lülitas selle nupust käima ning vaatas rahulolevalt, kuidas arvuti end lahti kruvib. „Muidugi on siia vaja veel programme peale panna... ma ei teagi peast, mis võimalused praegu on... Mul endal on muidugi mõned plaadid kaasas.” Mees kehitas õlgu ning vaatas Claire´i voodi peatsit. „Mis sa arvad, kui raamaturiiul tuleks su pea kohale?” Claire pööras end voodil ringi ning noogutas. Esikus oli ootamas lihtsalt vaimustavalt ilus ja mahukas riiul, millele raamatud ja aksessuaarid juba Claire´i mõtteis koha olid reserveerinud. Kahjuks polnud 2002 aastal veel olemas selliseid klassikuid nagu „Printsessi päevikud” või „Klatðimoorid”. See oli lausa katastroofiline, kui maas 2002 aasta oli. George kadus esikusse ning naases siis riiuliga. Riiul oli küllaltki suur ning mees toetas selle õrnalt Claire´i voodile. Neiu ronis voodist välja ning aitas riiulit hoida, kuni George mõõte võttis ning neid seinale kandis. „Kuidas sul Mike´iga edeneb?” uuris mees maast puuri võttes ning sellega auku puurides. Claire vaikis ning üritas mitte välja teha puuri vinguvast häälest, mida ta nii vihkas. „Läheb... viimastel päevadel on ta muutunud palju sõbralikumaks. Aga ei saa öelda, et me sõbrad oleme. Ta lihtsalt... on tolerantsem. Räägib minuga normaalse häälega ja nii...” Claire vaatas mõtlikult, kuidas George kruvi auku taob ning siis teist puurima asub. Kui riiul paigas oli ning George mõnevõrra kurnatumalt arvuti taha istus ja programme installeerima hakkas, võttis Claire oma kohvrist välja paar rohmakalt kaasa pakitud raamatut ning asetas need riiulile. Hõre koosseis oli lihtsalt hale, kuid neiu oli kindel, et lähiajal lisandub riiulisse nii mõndagi. Ta elas nüüd ju mehega, kes pidas haridust ja teadmisi kallimaks, kui vara. Kohvri voodi alla lükanud istus neiu taas rätsepistmes voodile ning vaatas George´i selga. „Kusjuures,” sõnas mees mõne hetke pärast vaikselt. „Ma panin su kirja Grenka Gümnaasiumisse. Ma loodan, et sa ei pahanda. Lähed 10 klassi. See oli parim kool, mis läheduses oli.” Claire muigas mõtteis. See oli kindlalt ainus. „Ja seal on küllaltki kõrge tase. Ma usun, et sulle hakkab seal meeldima. Ilus hoone ja kenad inimesed, väike klass... Ma näitan sulle pärast pilte.” George piilus üle õla Claire´i reageeringut. „See on tore.” Neiu naeratas ning vaatas unelevalt õue. Tema toa akna – nagu iga korteri akna – ees oli ruloo. Tegelikult oli korter viimaste päevade jooksul tõeliseks paleeks muutunud. Kahjuks suurte kulutustega. George oli endale leidnud töö New Yorki ülikooli füüsikalektorina. Tüdruk imetles seda, kuidas mees nii ruttu endale meelepärase ja tasuva töö oli leidnud. Claire oli üpris kindel, et George´i hakatakse jumaldama. Tema ideed ja seletused olid vapustavad. Kahjuks oli alles augusti algus ning tööd ei olnud rohkem, kui loengute ettevalmistamine. „Mike läheb kolme nädala pärast New Yorki ega tule tagasi enne järgmist suve...” sõnas Claire end hajameelselt voodil edasi-tagasi kiigutades. Tal polnud õrna aimugi, kuidas Mike´iga kontakt saada ja seda säilitada. Ja kui ta seda sel suvel ei saavuta... on vaja oodata järgmist. Väikese lootuse oli Claire asetanud noormehe perekonnale, kellega ta suurepäraselt läbi sai. Tegelikult oli ta homseks Mike´i suvilasse õhtusele grillipeole kutsutud. Ja mis veel kõige parem – kutsutud oli ka ´tema vanaisa James´. „Siis on sul veel aega,” sõnas George ettepoole kummardudes ning silmi kissitades monitori sätteid parandades. „Peab lihtsalt... kuidagi... peab juhtuma midagi, mis teid lähendab. Pealegi, New York pole kaugel. Sa ei kaota kontakti.” George tõusis püsti ning korjas oma plaadid kokku. „Ma lähen vaatan nüüd enda arvutit ja siis nii umbes poole kuue paiku saab süüa.” Mees naeratas ning lahkus. Claire raputas naerdes pead ning läks aknalaua juurde. Nende õhtusöök oli juba mitu päeva koosnenud vaid kiirtoidust.
|
|
|
Post by Pingu on Dec 16, 2007 22:20:34 GMT 3
vau Kule, see nagu ületas eelmisi osi. Mai tea kuidas. Aga see oli küll nagu supergreitparim
|
|