Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 29, 2007 22:31:07 GMT 3
Tääääh! =)
|
|
|
Post by swessu on Nov 30, 2007 21:07:30 GMT 3
Hhea.. Vägahea
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 30, 2007 21:18:15 GMT 3
=)
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 30, 2007 22:38:42 GMT 3
Niih. Uus osa. Ma leidsin, et hetkel mulle tundub, et see jutt on mu seniaja parim. Ja ma tean, et selline asi tuleb natukene napakal ja vbl valel ajal, aga SEE JÄRJEJUTT ON PAKSULT JA RASVASELT PÜHENDATUD MARTHALE! =)
Claire laotas oma lina Mike´i kõrvale ning vaatas siis silmi kissitades järve poole. „Sinu pere?” küsis neiu üleliigseid riideid seljast võttes ning Mike´i poole vaadates. Kui tüdruk ei eksinud, oli noormees hetkel 16-aastane. Oma vanuse kohta nägi Mike aga välja liigagi täiskasvanulik. Noormehe näojooned olid kindlalt kontrolli all hoitud ning tundus, et ta on sama rahulik, kui 90-aastane vanamemm. Ei mingeid üleliigseid sõnu ega äkilisi liigutusi. Umbes pooleteise aasta pärast, 12.detsembril 2003 andis Mike välja oma esimese sensatsioonilise plaadi. Noormees muutus sellega üle maailma tuntuks ning algas peadpööritav elu. Mike´il olid ees võitlused alkoholi ja narkootikumidega, kuid ta saab neist jagu. Surres oli Mike nagu iga teine endavanune mees, ainult kuulsam. Claire meenutas oma öökapil lebavat Mike´i plaati ning oli õnnelik, et selle kaasa võttis. Pooleteise aasta jooksul ei kuuleks ta muidu mitte ühtegi Mike´i laulu. Claire vaatas kahtlavelt Mike´i poole. Nende kohtumine polnud päris see, mida ta oodanud oleks. Noormees oli endale rätiku näole pannud ning pävitas nüüd edasi. Neiu vaagis, kas mitte öelda noormehele, et läheb ujuma, või mitte öelda. Claire tahtis Mike´iga sõbrustada, kuid ta ei teadnud, kuidas. Tüdrukule oleks meeldinud noormehe poolne vastutulek. Näiteks küsimus, et miks ta tüdrukut enne näinud pole. Claire tõusis ettevaatlikult püsti ning läks vette, Mike´i ülejäänud pereliikmetest natukene eemale. Järve keskele ujunud, pööras neiu ringi ning vaatas kaldal olevat perekonda. Kuidas nad reageeriksid, kui teaksid, et Mike on nendega veel vaid 5 aastat? Mida arvaks, see väike, välimuse järgi vaid aastane tüdrukutirts? Mida tunneks see pikkade pruunide juuste ja lustaka olemisega naine? Tema mees, Mike´i isa? Seal oli nii palju, millest mõelda ning virr-varr tüdruku peas võttis aina pöörasemaid seisukohti. Äkki neid hoiatada? Kuidas üldse Mike´i surma ära hoida? Keelata tal sel saatuslikul õhtul autosse istumine? Claire ohkas ning hakkas ranna poole ujuma. Kohe, kui tema jalad põhja puudutasid, alustas Ashley karjumist ning pläta-pläta tüdruku poole jooksmist. Ashley järel jooksis tema ema, kes vabandavalt naeratas. „Vabandage, loodan, et ta teile tüli ei teinud,” sõnas too Ashleyt sülle võttes ning kahtlevalt Claire´i piieldes. Tüdruk aga naeratas Ashleyle ning sõnas: „Pole midagi, mulle meeldivad väikesed lapsed. Nad on nii vahvad...” Claire tegi Ashleyle tolle ema heakskiitva pilgu all pai ning sumas läbi vee kalda poole. Tüdruk istus linale ning vaatas, kuidas Ashley ja tema ema nende poole tulid. „Ah, Sa tead Mike´i?” küsis naine Ashleyt maha pannes. Tüdruk jooksis seepeale vee piirile ning hakkas seal märga liiva kõikvõimalikes suundades laiali viskama. Claire jälgis last mõnes hetked enne, kui vastas: „Ei. Esimest korda nägime.” Claire naeratas ning vaatas silmanurgast Mike´i. Vägisi jäi mulje, et too oli magama jäänud. „Kas te elate siin?” üritas Claire juttu üleval hoida. Naine oli oma teki just tema kõrvale vedanud ning vaatas päikeseprille ette pannes oma mehe ja mängiva Ashley poole. „Me oleme siin koolivaheaegadel. Meil on lähedal üks suvila,” sõnas naine napilt, kuid sõbralikult. Claire noogutas ning vaatas silmi kissitades taevasse. „Aeh...päikest ei ole sellises kohas kauaks. Tund-paar päevas. Siin on ju siiski need kõrged puud...” seletas naine enda kehale päikesekreemi määrides. „Aga mida sa siin teed? Ma ei mäleta, et oleks sind enne näinud...” „Me... kolisime siia vanaisaga,” ütles Claire ebaloomulikult aeglaselt. Ta üritas meenutada lugu, mida George levitada oli palunud. „Mu vanemad surid... autoavariis?” küsis Claire oiet maha surudes. Küsimus? Ta küsib võõralt, kuidas tema vanemad surid? „Niisiis jäin mina vanaisa kasvatada,” lisas ta kiiresti. „Ja me kolisime uue alguse puhul siia.” Naine naeratas kurvalt. „Tunnen kaasa.” Claire noogutas ning vaatas siis enda poole jooksvat Ashleyt. Tüdruku õhukesed tumedad juuksed olid tänu märjale ebaloomulikult pea külge kleepunud, kuid tema nägu oli täis lusti. Ema ja Claire´i juurde jõudnud, hakkas Ashley enda keeles midagi arusaamatut plädisema ning neiu muigas. „Tohib, ma mängin temaga?” küsis ta naiselt. Too noogutas nagu oleks see iseenesest mõistetav. „Oli tore kohtuda, Amanda,” sõnas Mike´i ema tunni pärast oma pere asju kokku korjates. „Ehk kohtume veel kunagi.” Claire vaatas, kuidas pere oma asjad kaenlasse võttis ning teisele poole minema hakkas. Päike oli juba peaaegu puude varjus ning metsas hakkas plavale suveilmale vaatamata jahenema. Mike´i pere oli olnud üle ootuste tore. Mike´i ema oli jutukas ning rõõmsameelne ning huvitus kõikvõimalikest asjadest. Ashley oli väike ülienergiline pätakas, kelle kilked tegid rõõmsamaks ka kõige suurema tümika päeva ning pereisa oli muhe, heade, kuid natukene roppude naljadega sell. Kõik olid meeldivad. Kõik, peale Mike´i. Tundus, nagu oleks noormees teisest maailmast. Ta ei rääkinud palju, hoidis omaette ning tema tekst, kui ta midagi ütleski, oli jäme. Claire ei tahtnud uskuda, et Mike selline oligi, et see Mike kontserdil oli olnud vaid teesledud. Kuid samas, Mike kontserdil oli ka 21...
|
|
|
Post by Pingu on Nov 30, 2007 22:44:39 GMT 3
MG(L) armastan Oolveis änd vhorävääär Mike pere on niiii tõetruu
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 30, 2007 22:47:22 GMT 3
=) Tead, mu ego tõuseb tänu sinule murettekitava kiirusega (A)
|
|
|
Post by swessu on Nov 30, 2007 22:50:16 GMT 3
Mõnuuus.. Täiega hea..
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 30, 2007 22:54:07 GMT 3
Aitäh.
|
|
|
Post by Pingu on Nov 30, 2007 22:57:23 GMT 3
SHALALALALALALALALALALAAAAA ARMASTA-AAAA-AAAA-AAAAAAAAAN! Su ego... Minu oma lähedale ta ei jõua Ma loodan x)
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Nov 30, 2007 22:58:22 GMT 3
Mwahahahaaa.
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 9, 2007 1:00:50 GMT 3
Niih. Trallalllalllallllaaaaa. Uus osa. Loodan, et naudid/te. Suht... tegevustevaene, aga mulle vist ikkagi meeldib (A)
Järgmisel päeval oli Claire varakult kohal. Nad olid George´iga kokku leppinud, et lõunal algab korteri renoveerimine. Selle öö pidid nad veetma värskes õhus – ehk maja taga telgis, kuna korter pidi öö jooksul kuivama. Niisiis pidi ta ka varem lahkuma. Neiu läks vaikselt vette, kui kuuliski eemalt tuttavaid hääli. Claire vaatas ootava näoga järve äärde toovat teerada, kui lõpuks ilmuski tihnikust välja Ashley, kes jooksis juba vee poole, endast suurem täispuhutav pall kõhu ees. Tema järgi tulid Mike´i isa ning ema, kuid Claire´i süda vajus saapasäärde, kui ta nägi, et Mike´i seekord perega kaasas polnud. Neiu tundis, kuidas pettumus pea kohal kokku lööb – ta oli otsustanud täna Mike´iga paremad suhted luua- kuid läks teistele siiski rõõmsalt vastu. „Tervist, Amanda!” sõnas Mike´i ema sõbralikult, kui pereisa tervituseks noogutas. Ashley oli Claire´i jalge juures ning üritas oma palli üles, neiu kätte upitada. Claire võttis selle kätte ning viskas väikese kaarega Ashleyle tagasi. Neiu vaatas hetke, kuidas väike tüdruk palliga kohmitseb, kuid selle mõne hetke pärast kindlasse haardesse võtab. Neiu ohkas ning vajus linale, et natukenegi jumet peale saada. „Millega sina siis oma suve sisustad?” uuris tema kõrvale istunud naine endale päikesekreemi määrides. Naise kuldpruunid juuksed olid kuklale krunni keeratud ning ta meenutas Claire´le kohutavalt tema enda ema. Naiu ema soeng ei tohtinud ujudes kunagi märjaks saada ning ta hoidis seda nagu kullatera sõelal. Claire polnud sellest kunagi aru saanud... Talle endale meeldis see tunne, kui vesi juustest läbi voolas ning nad veel all katsudes mõnusalt kergeks tegi. „Ausalt öeldes ei oskagi ma öelda... tahaks kuhugi tööle minna, et natukene kogemusi ja taskuraha saada...” sõnas Claire natukene punastades. Ta ei teadnud, kuidas Mike´i ema taolistesse asjadesse suhtub. Küllap olid nad juba enne Mike´i rahvusvaheliseks staariks saamist niigi rikkad ning poja taskuraha nimel töötamine ei tulnud päevakorrana mõttessegi. „Ja ega suurt muud polegi teha... täna ja ehk homme ka üritame Ge- vanaisaga korterit natukene remontida ning elamiskõlblikumaks muuta. Värvime seinad ja laed... uksed võõpame vist ka üle... tegus õhtupoolik tuleb,” lisas tüdruk siiski endamisi naeratades. Ta oli end äkitselt mugavamalt tundma hakanud. Neiu ei tahtnud seda endale tunnistada, kuid ta oli hakanud naist omamoodi emaks pidama. „Oi,” ütles naine mõtlikult kulmu kortsutades. „Tead, Mike töötab õhtuti ühes karaokebaaris. On seal ettekandja. Minu arust oligi neil veel mõnda vaja... see on populaarne koht,” sõnas naine nüüd juba leebelt naeratades. „Sa võid homme õhtul kuue paiku sinna minna ja vaadata. Seal ei käi sellist kahtlast rahvast... tavalised noored peamiselt...” sõnas naine pikali heites, kuid silmanurgast siiski Claire´i piieldes. „See asub AppleStreetil, tead seda kohta?” Claire noogutas. Tema peas olid juba hakanud aset võtma kõikvõimalikud teooriad ja absurdsed unistused. Tüdruk pani end juba mõtteis riidesse ning kujutas seda melu ette. Kõigepealt tuli muidugi George´i luba hankida... Hiljem enda toa seina värvides, võttis neiu lõpuks julguse kokku ning sõnas: „Vaata, ma rääkisin, et ma kohtusin Mike´i perega, onju? Ja siis ma mainisin ta emale, et tahaks mingit... tööegevust, tegevust ja siis ta rääkis, et Mike käivat ühes karaokebaaris tööl. Mingi noorte koht... ettekandjana, ja et seal vajatakse veel ettekandjaid – populaarne koht. Ja siis ma mõtlesin, et kas sa ehk... lubad mul sinna tööle minna? Või vähemalt asja uurima?” Neiu ei vaadanud George´i poole, kartes näha tema hukkamõistvat nägu või olekut, mis annaks mõista, et mehele see mõte ei meeldi. Seepärast tuligi tüdrukule üllatusena, kui George entusiasmi täis häälega ütles: „Muidugi! See võib olla pöördepunkt sinu ja Mike´i suhtes. Sa võid talle lähedale pääseda ja siis õnnetuse ära hoida – kuigi sinnani on veel kõvasti aega...” Mees peatus hetkeks, et potist värvi võtta. „See tähendas jah,” lisas George laialt naeratades.
|
|
|
Post by Pingu on Dec 9, 2007 11:40:46 GMT 3
uau. Aplaus sulle Sa ju oled selle ära teeninud. Kümnekordselt Ja see on lihtsalt niiii armas See jutt. Eriti kifft on see, et sa oled mikest inimese teinud. Vata tihti arvatakse, et staarid ja kuulsused on nagu mingid jumalad või nii, suudavad kõike. kuid Mike oli enne enda tähelendu küll täiesti tavaline pubekas XD
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 9, 2007 11:43:27 GMT 3
Aitäh. Aga lõpuni on veel aega... Sellegipoolest, aitäh. Ja ükski kuulsus ei saa ju pubekaeast ringiga ümber käia.
|
|
|
Post by Pingu on Dec 9, 2007 11:44:28 GMT 3
Just noh ;D Jagan su seisukohta
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Dec 12, 2007 22:03:25 GMT 3
Uus osa. Pikem, kui teised, kuid tunnen, et ka igavam...:/
Claire toetas end mõtlikult vastu baari seina ning vaatas tänaval tunglevaid inimesi. Nüüd, kohal olles, polnud ta enam kindel, kas tahab oma suve selles kohas veeta. Ta polnud veel julgenud sisse vaadata, kuid kõik oli vaikne. Siltki baari uksel teatas, et koht läheb lahti kaheksast. Selle sildi all oli kirjas: otsitakse uusi töötajaid. Neiule tundus see kõik ühtäkki labane. Ta oli tahtnud töötada, kuid ettekandjana...? Ta teadis, et teised, ja ka tema ise, ei vaata sellisele tööle halvasti, kuid siiski näris ta hinge terav kahtlus. Mis siis, kui nad Mike´iga ei sobi? Kui ta keerab tellimused nässu? Kui ta pannakse põrandat küürima? Neiu ohkas ning võttis südame rindu. See võis olla ta ainus võimalus. Ruum, kus ta viibis, oli hämar ning selle ühes otsas oli lava koos kõikvõimaliku atribuutikaga. Kõlarid, monitorid ja mikrofonid olid korralikult ritta laotud ning väigisi jäi mulje, et tegu polnud lihtsalt mingi karaokebaariga, kus õhtuti aega surnuks löödakse. Ruumi peale olid laiali valgunud ümmargused lauad ning nende ümber asetatud toolid. Piki seina jooksis baarilett, mille ees olid baaripukid. Claire´i hämmastas koha puhtus, milles oli siiski säilitatud sünge aura ja korrapäratus. „Saan teid aidata?” küsis üks natukene vanem meesterahvas klaasi nühkides Claire´i poole sammudes. Neiu vaatas hetke mehe hooletut välimust, kuid sõnas siis naeratust huulile surudes: „Ma tulin ettekandja koha pärast. Kuulsin, et teil oleks siin abi vaja ja...” Tüdruk lõpetas kohmetult, otsustades mitte lisada totrat fraasi: ´raha tahaks ka´. „Sel juhul tulid õigesse kohta,” sõnas mees sõbralikult naeratades ning klaasi rätikuga lauale pannes. Mees pani käe hetkeks õrnalt Claire´i seljale, et teda baari tagaossa suunata ning seletas: „Meil on korraga ühes vahetuses kaks nö kelnerit.” Claire kergitas kulme. Nö? Kas mees kasutab rääkides lühendeid? „Ja nädalas oleks tööd pakkuda neljal õhtul. Eriti hea on õhtune töö veel seepärast, et saab päeva ajal normaalse noore tegevusi nautida. Palk on tunnis 3$ ja töö on tegelikult selle raha eest üpris lihtne. Peab olema kassas, inimestele jooke ja tellimusi viima ning ka peale sulgemist koristama. Tavaliselt hakkab meil siin töö poole seitsme paiku, lahti läheb baar kell kaheksa ja sulgeme me selle öösel kell üks. Noh... loodan, et kui sa selle töö võtad, jõuad ka kaua üleval olla. Vahetused on meil võimalus välja magada.” Mees vidutas silmi ning vaatas lae poole, justkui pingsalt millegi üle järele mõeldes. „Ühe õhtuga teenid 21$, pole paha, mis?” sõnas ta naeratades. Mehe ümaral näol oli selge heameel ning ta jäi ootavalt Claire´i silmitsema. „Esimesed õhtud võivad olla veidi rasked, kuid edasi läheb nagu lepase reega. Täna on meil siin Mike, kes aitab sul kindlasti rõõmuga asjades selgust saada.” Tüdruku süda hüppas, jõnksatas ning tüdrukul hakkas palav. Mike? Täna? Siin? Temaga? Mitme kraadi juures inimesed sulama hakkavad? „Ma usun, et ma tahan seda tööd,” sõnas Claire lõpuks laialt naeratades. Mees noogutas energiliselt ning ulatas neiule käe: „Buck Chuckman.” Claire naeratas ning surus seda. „Amanda West.” Peale mõningast vaikushetke küsis Buck kella vaadates: „Hakkad täna peale? Mike oleks muidu üksinda ja see oleks raske... ega sul midagi juba plaanis pole? Ja kus Mike´st juttu...” mees vaatas kulmu kortsutades kella. „Ta peaks juba siin olema. See poiss on kohati selline peavalu. Kuid samas... tööd teeb hoolega. Küll sa saad temaga veel tuttavaks.” Claire noogutas ning tema peast käis läbi irooniline úelge see´. „Ma alustaksin täna meeleldi.” Mõne tunni pärast vaatas tüdruk silmi vidutades kaugusesse. Esimene tööõhtu oli olnud katastroofiline. Ta oli kallanud terve laudkonna õllega üle, ajanud tellimused sassi, vusserdanud vahetusrahaga ning komistanud juhtmetesse, mistõttu kogu saal pimedaks jäi. Mõne hetke pärast oli aga elekter taastatud ning Buck talle teatanud, et esimese õhtu kohta see polegi paha. Tuleb lihtsalt silmad lahti ringi käia ja ümbritsevaga orienteeruda. Mike´ga polnud ka asi paremuse poole läinud. Saanud teada, et Claire´i kasvatama peab, oli noormees vaid mühatanud ning oma tegemisi tegema läinud. Siiamaani polnud nooruk ilmutanud ühtegi sõbralikkuse märki. Kuigi klientidega suheldes oli tal näol libe naeratus, käis ta terve ülejäänud aja ringi surmtõsisena ning Claire oli kindel, et noormees oli endale lubanud nii mõnegi suitsupausi. Claire oli pidanud selga panema musta – purpurpunase kirju põlle ning juuksed kinni siduma. Buck oli talle juustesse lasknud mingit jubedalt haisevat ainet, mis juuksed nagu tinapommiga pea külge naelutas. Neiu kahtles, kas ta juuksed enam kunagigi normaalsed on. Järgmisel korral otsustas ta soengu kodus korda teha, et Buck nende kallal nuriseda ei saaks. Claire ohkas ning istus baarileti taga olevale pukile lauljaid vaatama. Käes oli üks esimesi vabu hetki – arvatavasti tänu hetkel laulvale neiule, keda kõik nagu naelutatult vaatasid. Tüdruk kahtles, et tegu oli tema hea laulmisoskusega – ta kraaksus ning kõrgematel nootidel kadus ta hääl sootuks. Lauldav laul oli Natalie Imbruglia – Torn. „ÕU! Kolm heledat!” karjuti ühest nurgalauast näppe püsti ajades. Claire noogutas ning kiirustas tellimust täitma. Suures ähmis suutis ta taas ühe pudeli põrandale kukutada. Märjast vahutavast loigust välja astudes haaras neiu külmkapist uue pudeli ning pani selle kandikule. Sellega laua juurde jõudnud, kisti ta momentselt vestlusesse. „Jõu, tibi, miks ma sind enne siin näinud pole?” Küsija oli juba kahekümnele lähenev noormees, kes oli silmnähtavalt purjus. Claire naeratas vabandavalt ning taganes. „Ma olen siin uus...” Tüdruk pööras ringi ning hakkas leti juurde tagasi minema, kui temast kinni haarati ning karjuti: „AIM Ö AUT OF FEIT. TISS IS HAU AI FIIL. AIM LALA ÄND ÄSHEIMD LAI-ING DAUN THE FLOOOOOR.” Claire kisti põrandale ning ta hakkas üritas ründajale küünarnukiga anda. Kõik oli vaikseks jäänud ja kogu tähelepanu oli maas rüselevale paarile suunatud.
|
|