Post by Bränduuu. on Jun 1, 2007 20:46:06 GMT 3
No, ärge mind süüdistage, kui midagi välja ei tule xD
1.
Pikkade punaste juustega tütarlaps istus pargipingil ning vaatas löödud ilmel oma süles lebavaid käsi. Nooruki silmist voolas ohtralt pisaraid ning kõik möödujad heitsid talle imelik ning kogunisti vihaseid pilke. Kuid neiu ei teinud selles välja, vaid nuttis omaette edasi.
Kevin kõndis rahulikult mööda parki ringi ning tema näol püsis rahulik, nautiv naeratus. Poiss jalutas muudkui mööda rada edasi, kuid peatus järsult. Tema kõrvu kostus kellegi nutuhääl. Vaikselt pööras ta pea pingil istuva tütarlapse poole ning kõndis siis otsustavalt sinna.
„Mis juhtus?“ küsis ta vaikselt. Neiu pööras pea järsult poisi poole ning silmitses teda. Tütarlaps kõrval istus temavanune pruunide juustega poiss.
„Midagi,“ vastas ta kangekaelselt ning pööras pea ära.
„Ma ei tea, kas on just kõige parem aeg tutvust sobitada, aga mina olen Kevin,“ lausus poiss. Neiu noogutas ning pomises: „Kate.“ Poisi näole kerkis tahtmatu naeratus.
„Kas sul juhtus midagi?“ küsis ta siis sama vaiksel ja soojal hääletoonil. Ta tõstis käe ning silitas lohutavalt uue tuttava juukseid. Kate ei hakanudki tõrkuma ning tõstis jälle oma pilgu kätelt.
„Mu.. mu perekond hukkus,“ sõnas ta siis vaevukuuldaval sosinal. Kummalisel kombel mõjus sellest rääkimine Katele rahustavalt. „Ma sain sellest just teada. Nad kukkusid lennukiga alla ning surid silmapilkselt.“ Kevin silmitses tüdrukut kaastundlikult. Endalegi aru andmata surus ta Kate tugevasti enda embusesse.
„Aitäh, kohe parem hakkas,“ sõnas Kate juba julgemalt ning suutis isegi vaikselt naeratada.
„Tore. Mulle meeldib teisi aidata,“ sõnas Kevin, samuti naeratades.
„Ma siis vist lähen. Sul msn on?“ küsis Kate. Poiss noogutas ning kirjutas enda msni tüdruku jaoks paberile üles. Naeratades tõusid mõlemad noorukid püsti ning järsid hetkel hüvasti.
Koju jõudes tormas Kate koheselt arvutisse. Ta lisas msni uue inimese ning vaatas siis uurivalt, kas poiss on sees.
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Sa juba kodus? Elad nii lähedal pargile?
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Oojaaa. Kuidas sa end tunned? Paremini?
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Jah. Tänud sulle J Muidu, miks ma sind varem kohanud pole?
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Ehee. Äkki sp, et ma alles kolisin siia?!
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Ahaa. Okei siis. Mis kooli sa lähed?
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Eks ikka 21-sse.
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Mitmendasse?
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Eheee. 8b
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Ahaa. J Ma olen 7a.
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Kui tore. Järelikult me koolis näeme. J
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Jamh. Sauka siis.
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Sau (K)
Kate pani msni kinni ning läks juba rõõmsamalt sööma. Vanaema istus köögis ning sõi enda keedetud suppi. Kate naeratas rõõmsalt ning tõstis ka endale kausitäie süüa.
Pärast söömist läks tütarlaps rõõmsalt järgmist koolipäeva oodates magama.
1.
Pikkade punaste juustega tütarlaps istus pargipingil ning vaatas löödud ilmel oma süles lebavaid käsi. Nooruki silmist voolas ohtralt pisaraid ning kõik möödujad heitsid talle imelik ning kogunisti vihaseid pilke. Kuid neiu ei teinud selles välja, vaid nuttis omaette edasi.
Kevin kõndis rahulikult mööda parki ringi ning tema näol püsis rahulik, nautiv naeratus. Poiss jalutas muudkui mööda rada edasi, kuid peatus järsult. Tema kõrvu kostus kellegi nutuhääl. Vaikselt pööras ta pea pingil istuva tütarlapse poole ning kõndis siis otsustavalt sinna.
„Mis juhtus?“ küsis ta vaikselt. Neiu pööras pea järsult poisi poole ning silmitses teda. Tütarlaps kõrval istus temavanune pruunide juustega poiss.
„Midagi,“ vastas ta kangekaelselt ning pööras pea ära.
„Ma ei tea, kas on just kõige parem aeg tutvust sobitada, aga mina olen Kevin,“ lausus poiss. Neiu noogutas ning pomises: „Kate.“ Poisi näole kerkis tahtmatu naeratus.
„Kas sul juhtus midagi?“ küsis ta siis sama vaiksel ja soojal hääletoonil. Ta tõstis käe ning silitas lohutavalt uue tuttava juukseid. Kate ei hakanudki tõrkuma ning tõstis jälle oma pilgu kätelt.
„Mu.. mu perekond hukkus,“ sõnas ta siis vaevukuuldaval sosinal. Kummalisel kombel mõjus sellest rääkimine Katele rahustavalt. „Ma sain sellest just teada. Nad kukkusid lennukiga alla ning surid silmapilkselt.“ Kevin silmitses tüdrukut kaastundlikult. Endalegi aru andmata surus ta Kate tugevasti enda embusesse.
„Aitäh, kohe parem hakkas,“ sõnas Kate juba julgemalt ning suutis isegi vaikselt naeratada.
„Tore. Mulle meeldib teisi aidata,“ sõnas Kevin, samuti naeratades.
„Ma siis vist lähen. Sul msn on?“ küsis Kate. Poiss noogutas ning kirjutas enda msni tüdruku jaoks paberile üles. Naeratades tõusid mõlemad noorukid püsti ning järsid hetkel hüvasti.
Koju jõudes tormas Kate koheselt arvutisse. Ta lisas msni uue inimese ning vaatas siis uurivalt, kas poiss on sees.
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Sa juba kodus? Elad nii lähedal pargile?
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Oojaaa. Kuidas sa end tunned? Paremini?
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Jah. Tänud sulle J Muidu, miks ma sind varem kohanud pole?
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Ehee. Äkki sp, et ma alles kolisin siia?!
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Ahaa. Okei siis. Mis kooli sa lähed?
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Eks ikka 21-sse.
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Mitmendasse?
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Eheee. 8b
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Ahaa. J Ma olen 7a.
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Kui tore. Järelikult me koolis näeme. J
Kate (L)| Miks just mina??? Says: Jamh. Sauka siis.
K3VIN| Ära nukrutse! J says: Sau (K)
Kate pani msni kinni ning läks juba rõõmsamalt sööma. Vanaema istus köögis ning sõi enda keedetud suppi. Kate naeratas rõõmsalt ning tõstis ka endale kausitäie süüa.
Pärast söömist läks tütarlaps rõõmsalt järgmist koolipäeva oodates magama.