|
Post by lyana on May 4, 2008 18:07:34 GMT 3
Tegemist on siis (hetkel) 6.osalise jutuga. MA EI POSTITA ENNEM UUT OSA, KUI VÄHEMALT ÜKS INIMENE ON KOMMENTEERINUD, sest muidu ma äkki kirjutan tühja. Tahan veenduda, et minu juttu vähemalt keegigi loeb.
1.osa
Lilian oli neljateistkümne aastane tüdruk. Ta oli pärit suhteliselt rikkast perest. Sellepärast oli tal olemas kõik mida ta tahtis. Aga ainult üks asi oli jäänud tal saamata. Nimelt Lionel. Lionel oli samuti neljateistkümne aastane. Poiss ei tahtnud Lilianiga suhelda, sest ta oli tüdrukust rikkam ja ta arvas ka, et uhkem. 2.veebruaril oli üsnagi külm ja sadas, aga tuulevaikne. Lionel jalutas pargis kodu poole ja Lilian hakkas teda jälitama. Enne koju jõudmist käis Lionel ära ka nurgapealses poes, kust ta ostis ühe nätsu. Poiss väljus poest, kui nägi Liliani. Plika tuli talle lähemale ja ütles: „Mina olen sinu naaber. Kas sa mäletad veel mina?” Lionel oli küll üsnagi morn, kuid vastas siiski päris kenasti: „ Aa, sina siis oledki see tumedate ja pikkade patsis juustega plika.” Lilian naeratas Lionelile, kuid noormees ei naeratanud talle vastu. Selle asemel hakkas ta Liliani peale karjuma: „Mis sa arvad, et ühe naeratusega ma sulan ja kallistan ja musitan sind ja ei tea mida veel!” „Aga ma ei mõtelnud nii!” üritas Lilian talle selgitaga. „Ja veel nii valelik ka! Sinust pole asja, teenijatüdruk!” karjus Lionel üle tänava ja sülitas nätsu Lilianile juustesse. „Aga ma ei mõelnud ju midagi halba,” nuuksus Lilian. Lionel tegi kaastundliku näo ja kõndis irvitades edasi. „Aga ma ei mõelnud ju midagi halba,” sosistas tüdruk ja kõndis vaikides kodu poole. Koju jõudes vahetas Lilian märjad riided kuivade vastu ja läks vannituppa. Näts oli tal juustes kinni. Lilian võttis käärid kätte ja lõikas juuksed päris lühikeseks ära. Kõige selle juures veeresid tema silmist pisarad. Õhtu jõudis kätte. Lilian elas viie korruselises kortermajas. Tema tuba oli viimasel korrusel. Tüdruk vaatas oma toa aknast välja ja nuuksus vaikselt enda ette: „Ma ei tahtnud ju, et sa vihastaksid.” Seejärel ronis Lilian voodisse ja mõtles, et homme on juba parem päev.
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on May 4, 2008 21:44:57 GMT 3
Mm. Huvitav. Kiire teemaarendus, kuid ootan siiski huviga uut.
|
|
|
Post by lyana on May 5, 2008 22:14:28 GMT 3
Ma üritan selle jutuga jõuda päris kaugele ja siis ma lihtsalt teen natukene kiirema teemaarendamise. Kirjutan juttu edasi ainult siis, kui vähemalt üks inimene on kommenteerinud! 2.osaPaar nädalat läks mööda. Saabus 18.veebruar, esmaspäev. Tuli kooli minna. Lilian ajas ennast suure vaevaga püsti ja pani riidesse. Ta astus toast välja. Ilm oli soe, tuult ei olnud, aga sadas vaikselt lund. Lilian jõudis kooli. Ta läks suure vastikustundega oma klassi, sest tunni alguseni oli veel kümme minutit ja Lionel käis ka seal klassis. Lionel kutsus Liliani endaga koridori. „Kas said nüüd oma õppetunni?” küsis Lionel pilkavalt. Lilian vaatas maha: „Aga kas me võiksime selle äkki unustada?” „Ok, tule peale kooli parki, seal räägime edasi,” vastas Lionel. Poiss naeratas Lilianile. Nad kallistasid. „Ma pean nüüd minema, kell helises!” ütles Lilian ja läks klassi. Tunnid lõppesid. Lionel ootas Liliani juba pargis. Poiss naeratas Lilianile, kuid tüdruk vältis seda. Lionel solvus ja läks ära. Lilian viskas ennast lumme pikali ja tegi ühe lumeingli. Seejärel otsustas neiu koju minna. Ta nägi enda ees kõndimas Lioneli ja hiilis talle järele, aga lumi läks nii sügavaks, et ta pidi seal lausa sumpama. Lilian võttis julguse kokku ja hüppas Lionelile suure lumejänkuhüppega selga. Poiss käis pikali. Mõlemad naersid. „Kas sa tahaksid lumesõda mängida?” küsis Lilian. „Miks ka mitte,” oli Lioneli vastus. Nad mängisid pikalt lumesõda. Lionel läks Liliani juurde, kallistas tüdrukut ja naeratas talle. Lilian pööras jälle pilgu maha. „Ära häbene,” naljatas Lionel. Lilian kallistas Lioneli uuesti. „Lähme nüüd koos koju,” tegi Lionel ettepaneku. Poiss ja tüdruk kõndisid kodu poole. Liliani kodu juures ütlesid nad „Tsau!” ja läksid lahku. Lilian läks ruttu oma tuppa. Ta hüppas voodisse ja rõõmustas: „Ma teadsin, et täna on parem päev!”
|
|
kellyx12
Teise astme kurjuse abiline
Posts: 5
|
Post by kellyx12 on May 17, 2008 14:50:20 GMT 3
Veidike segadusse ajab see, et poiss käitub alguses tüdrukuga nii ja pärast on suur sõber?! Aga ma arvan et sealt koorub veel muudki välja nii et ootan huviga uut
|
|
|
Post by lyana on May 18, 2008 15:01:20 GMT 3
Nüüd muutub teksti kirjutamise viis.
Järgmisel hommikul enne kooli minekut meikis Lilian ennast. Tavaliselt ta nii ei tee, aga täna küll, sest ta pidi peale kooli Lioneli juurde minema. Lilian pani peale õrna huuleläike, jumestuskreemi, ripsmedushi ja värvis laud ilusalt roosaks. Tüdruk pani selga pikemat sorti seeliku, ilusa pluusi, mis nööpidega lahti käis ja madalad kingad. Seejärel kiirustas Lilian kooli. Tunnid läksid imeruttu. Ega neid tunde oli ainult viis. Lilian ja Lionel läksid peale kooli koos poisi koju. Ilm oli päris jahe, tuuline ja lund sadas üpris kõvasti. Seepärast otsustatigi tuppa minna. Nad läksid esikust mingisse koridori, sealt edasi elutuppa. Elutoas oli väike luuk diivani taga. Lionel tõmbas luugi lahti. Luugi all oli trepp. Poiss ja tüdruk läksid trepist alla. Lionel tõmbas luugi kinni. Sealt edasi oli mingi pikk, kuid imekitsas koridor, mille lõpus oli suur uks. Ukse juurde jõudes tõmbas Lionel taskust võtme välja ja tegi ukse lukust lahti. Lilian lükkas ukse lahti. Tuba oli väga pime, mustades toonides. Toas oli lai voodi, diivan, kirjutuslaud, arvuti ja paar kappi. Nad astusid tuppa. Lionel pani tule põlema ja ukse lukku. „Kas su vanemad ka teavad sellest toast,” küsis Lionel. „Teavad, aga nad ei tea, kust siia tuppa pääseda,” vastas Lionel. „Ainult mina tean, kuidas siia tuppa pääseda ja praegu pole ka kedagi kodus, ” jätkas ta. „Ee... Ma pean nüüd minema!” kogeles Lilian ja üritas ust lahti teha. Aga uks oli lukus. „Okei,” ütles Lionel ja tegi ukse lukust lahti. Lilian läks koju, oma tuppa. „Miks ma nii loll olin ja minema jooksin?” mõtles Lilian ja läks MSN´i. MSN´is oli Lionel.
Lilli says: Sorry, et ma minema jooksin. Lio says: pole midagi Lilli says: kuule, äkki saaks kokku? Lio says: ok, kas tuled minu juurde või mina sinu juurde? Lilli says: ma tulen sinu juurde, aga mis kell? Lio says: kui sobib, siis 10 minuti pärast Lilli says: ok, ma siis panen riidesse ja hakkan tulema Lio says: aam, ok Lilli says: varsti näeme, sau Lio says: sau!
Lilian jõudis Lioneli juurde. „Tsau,” ütles Lilian ja võttis õueriided seljast. „Kas läheme minu tuppa, esimesele korrusele või teisele korrusele?” küsis Lionel. „Eem, sinu tuppa,” vastas Lilian natukene ebakindlalt. Nad läksid Lioneli tuppa. „Lilian, kuidas sul läheb?” küsis Lionel. „Muidu päris hästi, aga kutsu mind Lilluks või Lilliks,” naeratas Lilian. „Lillu on lehma nimi!” ütles Lionel ülbelt. „Ise sa oled lehm. Aa, sa oled ju siga!” hakkas Lilian vastu. „Ah, lõpetame ära,” ütles Lionel leebelt. Lilian ütles: „Kui Lillu ei sobi, võid Lilliks kutsuda.” „Aga Lillekeseks?” „See sobib ka.” Nad rääkisid päris tükk aega: Lio: „Miks sa riided ära vahetasid, teised olid ju kah üsna kobedad?” Lil: „Nad ei olnud kobedad, vaid mingid vanad!” Lio: „Ära nüüd kohe ägestu!” Lilian vaatas Lionelile sügavalt silma. Lionel vaatas vastu, kuid seejärel keeras Lilian pilgu maha. Lio: „Saaks sõpradeks? Oleme päris kaua suhelnud juba, aga ikka pole veel sõbrad.” Lil: „Muidugi sõbrake! Aga ma pean nüüd minema! Tsau!” Lio: „Tsau!” Koju jõudes läks Lilian MSN´i ja muutis enda pealkitja ära: Lil&Lio are friends.
|
|
|
Post by nipsu123 on May 18, 2008 17:34:45 GMT 3
Suhteliselt lahe..Ootan uut (Y)
|
|
|
Post by lyana on May 19, 2008 16:17:39 GMT 3
Saabus teisipäev, 26 veebruar. Lilian ja Lionel polnud vahepeal kohtunud. Nüüd oli neil klassiekskursioon. Kahjuks oli ilm päris külm ja tibutas vaikselt, aga oli tuulevaikne. Klass pidi sõitma veeparki. Sõit läks kiiresti. Kohale jõudes oli neil päris kaua aega ujumiseks, umbes 5 tundi. Kohe kui nad kohale jõudsid vahetati riided ning Lilian ja Lionel kohtusid basseini ees, mille vesi oli ainult nabani. Lil: „Ma ei oska eriti ujuda!” Lio: „Kuule, lähme sinna naiste-meeste ühis WC-sse, ma tahan sulle midagi öelda!” Lilian ja Lionel läksidki ühis WC-sse. Lil: „Noo, räägi!” Lio: „Läheme ujume ainult seal nabani basseinis, siis ei tee sa endal marki täis!” Nad läksidki nabani basseini. Basseinis oli väga kuum ja rahvast oli kah palju. Isegi ujumise ruumi polnud. Lio:”Läheks teise basseini, siin on ilgelt palav.” Nad läksidki teise basseini. Lilian hüppas sinna sisse. Lil sosistas: „ Siin on nii sügav, ainult mu pea ulatub vee peale ja üsna soe on siin kah. Aga ainult on siin on ujumise ruumi.” Lio hüppas basseini ja kallistas Liliani. Lio: „Ok, läheme teise basseini!” Nad peatusid mullivanni ees. See asus eraldi ruumis ja oli täiesti tühi. See bassein oli mõnusalt jahe. Lilian ja Lionel jutustasid seal päris kaua. Lio: „Tead, ma arvan, et me ei peaks enam sõbrad olema.” Lil: „Miks, sulle ei meeldinud meie kallistus?” Lio: „Ei, sellel polnud midagi viga.” Lionel kaisutas Liliani uuesti. Lio: „Ma lähen nüüd sinna sügavasse basseini tagasi!” Lionel ujus seal sügavas basseinis. Lilian järgnes talle, aga Lionel vältis teda. Tüdruk läks ja kallistas Lioneli selja tagant. Lio kisas: „Mis sa oled loll vää?” Poiss läks mullivanni tagasi. Mullivannis istus üks nende klassi tüdruk. Lionel läks klassiõe kõrvale istuma ja hakkas teda kõditama. Lilian astus sisse just täpselt siis, kui Lionel ja too klassiõde kahtlases poosis olid. Lilian mõtles muidugi midagi muud. Klassiõde kohendas ennast ja läks minema. Lilian ronis mullivanni. Lil: „Sellepärast enam ei kõlvanudki minuga sõber olla, sest tema oskab paremini kallistada. Oo, isegi ameleda!” Lio: „Sa said valesti aru.” Lil: „Sa ju vihkad mind!” Lio: „Sa oled valesti aru saanud. Ma ei vihka sind, aga ma ei ole ka sinu sõber.” Lil: „Vihkad küll!” Lionel lõi Liliani ja tüdruk vajus oimetult vee alla. Poiss tõmbas tüdruku pea vee alt välja ja jooksis minema veeatraktsioonidega basseini. Umbes kaks tundi hiljem läks Lionel uurima, mis Lilianist sai. Lilian vedeles endiselt vees. Lionel turgutas tüdrukut ja too ärkas ülesse. Samal ajal jooksis üks klassikaaslane sinna ja ütles, et aeg on läbi. Nad sõitsid koju. Lilian läks oma koju. Ta pani MSN´i tööle ja muutis pealkirja ära: -Lilian- pea valutab ikka veel. Seejärel läks tüdruk magama.
|
|
|
Post by nipsu123 on May 20, 2008 19:34:32 GMT 3
Need poisid ikka oskavad ;D
|
|
|
Post by lyana on May 20, 2008 21:28:43 GMT 3
Kolmapäeval ei käinud Lilian koolis. Alles neljapäeval läks ta kooli. Peale kooli tormas Lionel tema juurde. Lio: „Miks sa eile koolis ei olnud?” Lil: „Mul pea valutas. Sina ju lõid mind!” Lio: „Sa ise kerjasid seda!” Lil: „Ma ju nägin, kuidas sa teise tüdrukuga amelesid!” Lio: „Ma ju ainult kõditasin teda!” Lil: „Ainult kõditasid jahh” Tüdruk solvus. Lio: „Miks ma sulle üldse võimaluse andsin?” Lionel üritas tüdrukut kallistada, kuid Lilian lükkas ta eemale. Lio: „Aga mille pärast me ei võiks sõbrad olla?” Lilian vaatas maha: „Sest, et sina ja see tüdruk...” Lionel katkestas teda: „Meie vahel ei olnud mitte midagi!” Lil: „Ma lähen nüüd koju! Aga koju jõudes läheme mõlemad MSN´i.” Lio: „Olgu.” Mõlemad jõudsid koju ja läksid MSN´i.
Lilli says: tsau Lio says: tsauks Lilli says: mis teed? Lio says: mitte midagi Lilli says: kokku viitsid saada? Lio says: kus? Lilli says: läheks ujuma Lio says: aga sa ju ei oska Lilli says: sina õpetad ! Lio says: 10 minuti pärast kohtume ujulas Lilli says: OK
10 minutit hiljem
Lil: „Läheme mulle üle pea olevasse basseini.” Lio: „Jah, seal on väga soe ja rahvast on seal kah normaalselt.” Nad hüppasid basseini. Ujumise asemel otsisid nad ühe tühja nurga basseinis ja kallistasid üksteist. Lionel õpetas Lilianil ujumise selgeks. Lil: „Kuule, kell on juba palju. Ma pean koju minema!” Lio: „Okei, läheme pesema.” Kui mõlemad pestud said hakati kodu poole liikuma. Lil: „Sõbrad?” Lio: „Sõbrad.” Lionel lehvitas Lilianile niikaua, kui teda nägi.
|
|