Post by kettuke100 on May 7, 2008 9:34:50 GMT 3
Tulen Tagasi Varem, Kui Oskad Oodata .
Seda on raske korrata ! Lausus naine politseinikule . Räägike ! nõudis politseinik . Hea küll ! Vastas naine alistunult .
Oli kena laupäeva õhtu ning ma jalutasin läbi pargi . Väljas küll oli pime, aga ma ei kartnud seda . Ma olin oma mõtetesse vajunud,kui järsku kuulsin kedagi karjumas . Vaatasin selja taha ning ei näinud seal kedagi, kuid karjumine kostus edasi , siis ma kuulsin seljataga samme . Ma ei julgenud vaatada, kuid pistsin jooksu . Jooksin nii kiiresti , kui sain ning mõtlesin, hea, et mu kodu siin lähedal on . Keerasin koduukse lahti ning jooksin seal hingeldades sisse . Ma keerasin uks kaks kord lukku ning paini ka ülemise luku kinni . Ma kuulsin trepikojas samme , mul oli hirmus paanika . Istusin , siis teleka ette maha ning panin teleka käima . Ärkasin mingi pool üks öösel ning kuulsin jälle seda karjumist . Ma ei julenud ennast liigutada , kuid huvi oli äärmiselt suur ning tõusin püsti . Hääl tuli köögist , ma liikusin sinna poole ning jällegi ei märganud ma seal midagi, kuid kuulsin jälle seljataga samme , seekord keerasin ümber ning nägin enda kõrval ühte meest , ma olin nii kohkunud . Kuidas ? küsisin ma . Mees ainult naeris ning Soovitas mul magama minna . Ma tegingi seda, kuid järgmine hommik läksin ma kohe psüholoogi juurde ning rääksin talle eelmise õhtu sündmused. Ta arvas, et kujutasin seda endale ette , kuigi mina vastupidist rääkisin . Möödus sellest aasta, ma polnud kordagi sinna pargi lähedalegi läinud . Mina ja mu mõned sugulased sõitsime tädi juurde . Ma mäletan seda hästi , väljas oli pime , kui ma jooksin tuppa , et käterättikut tuua . Olin saanud käterätiku ahju pealt kätte ning hakkasin tagasi jooksma, vaatasin treppide juurde ning nägin seal oma õde , ta oli verine ning lebas maas , ma jooksin tema juurde . Niikui ma teda puutudasin kostus kuskilt jälle see jube hääl , karjumine . Ma kuulsin ka samme , vaatasin selja taha , kuid seekord oli tuljaks mu tädi . Ma hakkasin hüsteeriliselt nutma , kuulsin et tädi hüüab ka teised tuppa . Tädi aitas mu diivani peale pikali ning käskis rahuneda . Kuidas mu õde surma sai , ei tea ma siiani . Järgmine kord oli see üks tavaline õhtu . Ma olin üks kodus ning läksin vanni . Olin väga heas tujus kuni kuulsin jälle seda häält, kuid kuidagi teistmoodi, kui varem .Kuulsin raskeid samme, mis tulid vannitoa poole . Ma pigistasin silmad kinni ning jälle jäin kuidagi magam , igatahes, siis kui ma ärkasin oli kell umbes kümme õhtul . Ma kuivatasin ennast ära ning hakkasin vaatama peeglisse , ma ehmatsin , keegi oli peegli le kirjutanud : ...Esimest korda selle aja jooksul segas politseinik vahele , MIDA ? küsis ta . Kohe räägin vastas Naine . ... Keegi oli peeglile kirjutanud : 24 Oktoober ,, Surm ,, . Ma jooksin oteskohe vannitoast minema . Nüüd räägkisin 24-st oktoobrist , väljas sadas see päev vihma ,. Ma läksin ühe sõbra juurde peole , mul oli hea meel et ei pea jälle üksi kodus olema . Kõik oli nii nagu peab , muusika mängis ,olid mõned joogid . Ma läksin wc-sse , Tegelikult oli see hirmuäratav , sest tuli käis seespoolt . Ma olin tule põlema pannud ning hakkasin nüüd lihtsalt karjuma , minu parim sõbranna lebas siin maas ning oli üleni verine , ma teatsin nüüd juba, mis tuleb ja tuligi jälle see kohutav karjumine , ühele hetkel ma taipasin , kes karjub , minu sõbranna ise , ei tal polnud suu lahti , aga see hääl oli tema oma , nagu eelmine kord kui ma vannis olin karjus mu õde . Nii lähme edasi . Järgmisel korral suri mu vend, siis mu ema jne . Nüüd olen järgi jäänud ainult mina . Kuid mind ta ei tapa .
Ei tapa, kes ? küsis politseinik ,. See mees, kes mulle järgneb alati . Miks , miks ta seda teeb ? küsis politseinik uuesti . Ka mina mõtlesin, seda esialgu, kuid nüüd olen arusaanud . vastas naine . Ta tahab inimestele vaimselt haiget teha . Aga miks just sulle ? Ma olin lihtsalt valele ajal-vales kohas vastas naine . Mis selle mehe nimi on ? küsis politseinik nõudvalt . Oi ma ei tea. ! Kuid kätte te teada niikuinii ei saa , ta pole päriselt olemas . Aga ta on meiega . Kus sa tead ? küsis nüüd politseinik -. Pärast viimast tapmist sain ma postkasti kirja : Nüüd On Kõik, Tulen Tagasi Varem , kui Oskad OOtada . !!
Seda on raske korrata ! Lausus naine politseinikule . Räägike ! nõudis politseinik . Hea küll ! Vastas naine alistunult .
Oli kena laupäeva õhtu ning ma jalutasin läbi pargi . Väljas küll oli pime, aga ma ei kartnud seda . Ma olin oma mõtetesse vajunud,kui järsku kuulsin kedagi karjumas . Vaatasin selja taha ning ei näinud seal kedagi, kuid karjumine kostus edasi , siis ma kuulsin seljataga samme . Ma ei julgenud vaatada, kuid pistsin jooksu . Jooksin nii kiiresti , kui sain ning mõtlesin, hea, et mu kodu siin lähedal on . Keerasin koduukse lahti ning jooksin seal hingeldades sisse . Ma keerasin uks kaks kord lukku ning paini ka ülemise luku kinni . Ma kuulsin trepikojas samme , mul oli hirmus paanika . Istusin , siis teleka ette maha ning panin teleka käima . Ärkasin mingi pool üks öösel ning kuulsin jälle seda karjumist . Ma ei julenud ennast liigutada , kuid huvi oli äärmiselt suur ning tõusin püsti . Hääl tuli köögist , ma liikusin sinna poole ning jällegi ei märganud ma seal midagi, kuid kuulsin jälle seljataga samme , seekord keerasin ümber ning nägin enda kõrval ühte meest , ma olin nii kohkunud . Kuidas ? küsisin ma . Mees ainult naeris ning Soovitas mul magama minna . Ma tegingi seda, kuid järgmine hommik läksin ma kohe psüholoogi juurde ning rääksin talle eelmise õhtu sündmused. Ta arvas, et kujutasin seda endale ette , kuigi mina vastupidist rääkisin . Möödus sellest aasta, ma polnud kordagi sinna pargi lähedalegi läinud . Mina ja mu mõned sugulased sõitsime tädi juurde . Ma mäletan seda hästi , väljas oli pime , kui ma jooksin tuppa , et käterättikut tuua . Olin saanud käterätiku ahju pealt kätte ning hakkasin tagasi jooksma, vaatasin treppide juurde ning nägin seal oma õde , ta oli verine ning lebas maas , ma jooksin tema juurde . Niikui ma teda puutudasin kostus kuskilt jälle see jube hääl , karjumine . Ma kuulsin ka samme , vaatasin selja taha , kuid seekord oli tuljaks mu tädi . Ma hakkasin hüsteeriliselt nutma , kuulsin et tädi hüüab ka teised tuppa . Tädi aitas mu diivani peale pikali ning käskis rahuneda . Kuidas mu õde surma sai , ei tea ma siiani . Järgmine kord oli see üks tavaline õhtu . Ma olin üks kodus ning läksin vanni . Olin väga heas tujus kuni kuulsin jälle seda häält, kuid kuidagi teistmoodi, kui varem .Kuulsin raskeid samme, mis tulid vannitoa poole . Ma pigistasin silmad kinni ning jälle jäin kuidagi magam , igatahes, siis kui ma ärkasin oli kell umbes kümme õhtul . Ma kuivatasin ennast ära ning hakkasin vaatama peeglisse , ma ehmatsin , keegi oli peegli le kirjutanud : ...Esimest korda selle aja jooksul segas politseinik vahele , MIDA ? küsis ta . Kohe räägin vastas Naine . ... Keegi oli peeglile kirjutanud : 24 Oktoober ,, Surm ,, . Ma jooksin oteskohe vannitoast minema . Nüüd räägkisin 24-st oktoobrist , väljas sadas see päev vihma ,. Ma läksin ühe sõbra juurde peole , mul oli hea meel et ei pea jälle üksi kodus olema . Kõik oli nii nagu peab , muusika mängis ,olid mõned joogid . Ma läksin wc-sse , Tegelikult oli see hirmuäratav , sest tuli käis seespoolt . Ma olin tule põlema pannud ning hakkasin nüüd lihtsalt karjuma , minu parim sõbranna lebas siin maas ning oli üleni verine , ma teatsin nüüd juba, mis tuleb ja tuligi jälle see kohutav karjumine , ühele hetkel ma taipasin , kes karjub , minu sõbranna ise , ei tal polnud suu lahti , aga see hääl oli tema oma , nagu eelmine kord kui ma vannis olin karjus mu õde . Nii lähme edasi . Järgmisel korral suri mu vend, siis mu ema jne . Nüüd olen järgi jäänud ainult mina . Kuid mind ta ei tapa .
Ei tapa, kes ? küsis politseinik ,. See mees, kes mulle järgneb alati . Miks , miks ta seda teeb ? küsis politseinik uuesti . Ka mina mõtlesin, seda esialgu, kuid nüüd olen arusaanud . vastas naine . Ta tahab inimestele vaimselt haiget teha . Aga miks just sulle ? Ma olin lihtsalt valele ajal-vales kohas vastas naine . Mis selle mehe nimi on ? küsis politseinik nõudvalt . Oi ma ei tea. ! Kuid kätte te teada niikuinii ei saa , ta pole päriselt olemas . Aga ta on meiega . Kus sa tead ? küsis nüüd politseinik -. Pärast viimast tapmist sain ma postkasti kirja : Nüüd On Kõik, Tulen Tagasi Varem , kui Oskad OOtada . !!