Post by adalia on Apr 27, 2008 13:49:59 GMT 3
Kunagi armastas ka tema
tal olid unistused.
Kuid nende väärtus
ta ei osanud aimata.
Ta ei teadnud, et vaid mõte su peas
et see mõte temas peas
et see nii palju tähendavaks võib muutuda
Ta armastas ja sai lõputult viga
Aga nüüd inimesed ei vaata teda nii nagu ennem
enne oli ta imetlusväärne imetleja
ta nägi kõiges kõiki ja mitte midagi
ta mõtles elu ilusaks, isegi kui see seda polnud
ta naeratas alati, kui isegi soov nutta oli
aga kui vaatan teda nüüd
ta armetult istub seal tänava nurgal
istub oma jopel
meeter prügikastist ja ootab
ootab, et tuleks iga hommikune "naaber"
pudeleid toob ja vahest ka süüa
see on nii hea. see on ta õnn
kuna purustati tema unistused
ja õigel hetkel neist kinni hoida ei osanud
ta kaotas oma maailma käest
Ja nüüd.
Ta on meie meelest vaid armetu pomps
aga tema sisse maeti üks imeline inimene
Ka tema on imeline
sama imeline kui meie kõik.
Isegi imelisem.
Hoidke kinni kõigest, mis kukkuma hakkab!
----
Tüdruk
"Ma ei mõtle talle, Ma ei mõtle talle...!"
See lause ei kustunud Tüdruku peast.
See painas ja kummitas. Kuidagi, ei kuidagi
ei jaksanud Tüdruk keskenduda muule.
Iga sekund vaid mõte talle suundus
Tüdruk värises.
Külma ja kuuma lained ei jätnud Tüdrukut.
Kuid Tüdruk ei teadnud, kuidas öelda, et ta tunneb
Et Tüdruk tunneb neid liblikaid ning ta on alati mõttes
Tema silmis kaugelt kajastus keeldumine
Ning proovimiseks puudus julgus
Tüdruk poleks talunud, ei oleks suutnud
kannatada neid parastavaid pilke.
Tüdrukule jube mõte neist tundus alandav.
"Parem vaatan kaugelt ja imetlen su olu"
Ning naeratas.
Istus oma maja katusel ning vaatas kuidas
sa oma kallimaga maja ees tähti imetlesid.
"Kui oled Sina, olen ka mina väga väga õnnelik!"
Pisarad silmas Tüdruk naeratas ja istus vaikides edasi.
Aga kunagi ta siiski kukub...
----
Pimedusest pilkavalt
tõreda pilgu taha
end ära peita püüab.
Pisarast valguvat valu
ta varjata suudab.
Maha suunatud pilgus
keegi ei näe, mis seal peitub.
Avatud silmis on peegel.
See peegel ei näita sulle,
ennast, tema silmis.
Sellest peeglist näeb läbi
See peegel näitab tema sisse.
Ta ikka ja ikka ja ikka
varjab oma pilku, et
mitte keegi ei näeks.
Tagajärgedele ei taha ta veel mõelda.
No siin on vaid kolm tükki. Kunagi ehk lisan siis veel .
tal olid unistused.
Kuid nende väärtus
ta ei osanud aimata.
Ta ei teadnud, et vaid mõte su peas
et see mõte temas peas
et see nii palju tähendavaks võib muutuda
Ta armastas ja sai lõputult viga
Aga nüüd inimesed ei vaata teda nii nagu ennem
enne oli ta imetlusväärne imetleja
ta nägi kõiges kõiki ja mitte midagi
ta mõtles elu ilusaks, isegi kui see seda polnud
ta naeratas alati, kui isegi soov nutta oli
aga kui vaatan teda nüüd
ta armetult istub seal tänava nurgal
istub oma jopel
meeter prügikastist ja ootab
ootab, et tuleks iga hommikune "naaber"
pudeleid toob ja vahest ka süüa
see on nii hea. see on ta õnn
kuna purustati tema unistused
ja õigel hetkel neist kinni hoida ei osanud
ta kaotas oma maailma käest
Ja nüüd.
Ta on meie meelest vaid armetu pomps
aga tema sisse maeti üks imeline inimene
Ka tema on imeline
sama imeline kui meie kõik.
Isegi imelisem.
Hoidke kinni kõigest, mis kukkuma hakkab!
----
Tüdruk
"Ma ei mõtle talle, Ma ei mõtle talle...!"
See lause ei kustunud Tüdruku peast.
See painas ja kummitas. Kuidagi, ei kuidagi
ei jaksanud Tüdruk keskenduda muule.
Iga sekund vaid mõte talle suundus
Tüdruk värises.
Külma ja kuuma lained ei jätnud Tüdrukut.
Kuid Tüdruk ei teadnud, kuidas öelda, et ta tunneb
Et Tüdruk tunneb neid liblikaid ning ta on alati mõttes
Tema silmis kaugelt kajastus keeldumine
Ning proovimiseks puudus julgus
Tüdruk poleks talunud, ei oleks suutnud
kannatada neid parastavaid pilke.
Tüdrukule jube mõte neist tundus alandav.
"Parem vaatan kaugelt ja imetlen su olu"
Ning naeratas.
Istus oma maja katusel ning vaatas kuidas
sa oma kallimaga maja ees tähti imetlesid.
"Kui oled Sina, olen ka mina väga väga õnnelik!"
Pisarad silmas Tüdruk naeratas ja istus vaikides edasi.
Aga kunagi ta siiski kukub...
----
Pimedusest pilkavalt
tõreda pilgu taha
end ära peita püüab.
Pisarast valguvat valu
ta varjata suudab.
Maha suunatud pilgus
keegi ei näe, mis seal peitub.
Avatud silmis on peegel.
See peegel ei näita sulle,
ennast, tema silmis.
Sellest peeglist näeb läbi
See peegel näitab tema sisse.
Ta ikka ja ikka ja ikka
varjab oma pilku, et
mitte keegi ei näeks.
Tagajärgedele ei taha ta veel mõelda.
No siin on vaid kolm tükki. Kunagi ehk lisan siis veel .