Post by suve on Mar 23, 2008 20:48:09 GMT 3
Kuna mulle öeldi, et ma olen "realistlik unistaja", siis ma üritasin kirjutada hoopis midagi teistsugust seekord.
„Oota!“ karjus Kate ja haaras Keni käest. „Miks ma peaksin?“ küsis poiss emotsioonitul ilmel. „Sest…“ tüdruk viipas käega ja nurga tagant tuli välja tema kaksikõde. Poiss vaatas imestusega mõlemat õde, temast paremal pool oli Kate ja vasakul Chloe. „Oota.. Misasja? See peab mingi nali olema, see ei või tõsi olla..“ oli Ken segaduses, sest nüüd, kui kaks tüdrukut tema ees olid, sai ta täpselt aru, kes on kes. Kate’i silmad olid mere-sinised ja põlesid elust, seevastu olid Chloe mere-sinised silmad üheaegselt täis viha ja kättemaksu kui ka tuhmid ja elutud, justkui poleks need päris…
Esimesest šokist üle saades, taipas Ken viimaks küsida „Kui kaua…Kui kaua te seda juba teinud olete?“
„Piisavalt kaua, et mitte enam kahelda oma motiivides.“ Vastas Chloe tuimalt.
Kate vaatas oma õde kahtlustavalt ja sõnas siis „Me ei saa seda enam teha…Ma ei saa jätkata…Chloe, ma armastan teda…“
„Ma ei uskunud, et sa mulle niimoodi selja keerad. Sa oled pehmeks muutunud…Isa ütles alati, et sa oled nõrk ja et sinuga peab ettevaatlik olema.“ Oli Chloe endiselt tuim.
„Chloe…Palun andesta mulle…Ma ei suuda enam…“ Kate’i hääl värises.
„Ma ei tahtnud seda, aga see juhtus nii…Palun, anna andeks.“ Chloe tõstis käe ja lõi Kate’i. Ken, kes ei suutnud enam kuidagi reageerida, lihtsalt jõllitas õdesid tummalt. Chloe paljastas oma küünised ja kriipis oma õde seljalt ning kaelalt. Kate paljastas oma teravad kihvad, ning hammustas Chloed käest.
„Kes kurat te olete? Vampiirid?“ karjatas segaduses olev tumedapäine Ken.
„Jah! Sina mine nüüd!“ hüüdis üks õdedest, kuid Ken ei saanud aru kumb, sest Kate ja Chloe kandsid samasuguseid riideid – pikki ja heledaid kleite. Ken taganes aralt.
Õed jäid temast sinna kaklema, kuid Ken ei vaadanud enam tagasi. Ta kõndis justkui unes autoni, avas auto ukse, istus sisse ning vaatas peeglisse.
„Kuradi vampiirid…Õõh, milline ma välja näen ja kõik see kuradi näitemäng ainult mingi nõmeda ülesande pärast…“ Ken võttis taskust telefoni ja valis numbri.
„Räägi“ kõlas telefonist tuim hääl.
„Nad läksid kaklema. Sul oli õigus, nad ongi mingid kuradi vampiirid.“
„Too mulle Chloe, ta on tugevam“
„Kas ma pean siis Kate’i…,“ hakkas Ken seletama
„Mind ei huvita, mis sa temaga tegema pead! Saa sellega ise hakkama!“ Segas Ken’i tigeda häälega mees teiselpool telefoni.
„Millal ma sinu juures olema pean?“ küsis Ken ärevalt.
„Täna kell 05.00, see tähendab, et sul on aega täpselt 2 ja pool tundi.“ Kõne katkestati.
Ken läks tagasi kohta, kus tüdrukud kaklesid. Seal polnud kedagi. Vaikus. Üks tüdrukutest lendas sinna.
„Chloe?“
„Jah mina, hüppa autosse, me peame minema, mäletad, su ülesanne?“ vadistas Chloe. „kui me kiiresti ei tee, jõuab tegelik Chloe siia – suremas Chloe – ta räägib sulle ju ära.“ Mõtles tüdruk.
Nad hüppasid autosse ja sõitsid minema. Niipea, kui auto lahkus, vaatas Ken oma „ülesande“ sinistesse silmadesse, ning seal oli ikka veel viha ja kättemaks. Samal ajal teadis tegelik Chloe oma saatust ning suri.
Ken jõudis oma „ülesandega“ kontorisse, ning viis tüdruku otse bossi juurde.
„Ma tõin Chloe, nagu Te soovisite.“ Raporteeris lapseohtu nooruk koheselt.
Ülemus silmitses tüdrukut hetke, ning sõnas siis
„Ma lootsin sinust paremat, Ken. Kate, kallis, tule siia.“
„Mii…Mida? See on Kate?“
„Ma ei saa sind palgata, kui sa isegi mu tütardel vahet ei tee. See on Kate, teist jäi maha Chloe.“ Sõnas mees täieliku rahuga. „Kate, sa võid temaga nüüd teha mida tahad, ta on täiesti sinu päralt.“ Uksed sulgusid automaatselt, ning hirmunud noorukil polnud kuhugile põgeneda.
„Ma arvan, et sa võiks olla üks meist…Sa oled kena, tumedad juuksed, hea figuur, pruunid silmad…“ Kate peaaegu limpsas juba keelt. Järgnevatel hetkedel lõi ta oma kihvad Ken’ile kaela ja andis poisile surematuse.
„Hmm…Sa maitsed hästi…“ muigas Kate. Ka tüdruku isale tegi see palju nalja.
Kõlas koputus ustele, ning sisse astus Chloe.
„Ega sa väga viga ei saanud?“ muretses Kate.
„Pole mul häda midagi, mis temaga juhtus?“ viipas Chloe diivanil lebavale Ken’ile.
„Kuna ma teadsin, mida sa temast arvad, tegin ma midagi sinu eest. Vampiir, kes lihtinimest armastab ei muuda teda mitte surematuks, vaid tapab ta. Sa ju tead seda. Nüüd on siin sinu elu armastus, Chloe, tema armastab sind ka.. Ja lisaks sellele –Ta on nüüd surematu …“
Kriitikat paluks siis...
By Mirjam
„Oota!“ karjus Kate ja haaras Keni käest. „Miks ma peaksin?“ küsis poiss emotsioonitul ilmel. „Sest…“ tüdruk viipas käega ja nurga tagant tuli välja tema kaksikõde. Poiss vaatas imestusega mõlemat õde, temast paremal pool oli Kate ja vasakul Chloe. „Oota.. Misasja? See peab mingi nali olema, see ei või tõsi olla..“ oli Ken segaduses, sest nüüd, kui kaks tüdrukut tema ees olid, sai ta täpselt aru, kes on kes. Kate’i silmad olid mere-sinised ja põlesid elust, seevastu olid Chloe mere-sinised silmad üheaegselt täis viha ja kättemaksu kui ka tuhmid ja elutud, justkui poleks need päris…
Esimesest šokist üle saades, taipas Ken viimaks küsida „Kui kaua…Kui kaua te seda juba teinud olete?“
„Piisavalt kaua, et mitte enam kahelda oma motiivides.“ Vastas Chloe tuimalt.
Kate vaatas oma õde kahtlustavalt ja sõnas siis „Me ei saa seda enam teha…Ma ei saa jätkata…Chloe, ma armastan teda…“
„Ma ei uskunud, et sa mulle niimoodi selja keerad. Sa oled pehmeks muutunud…Isa ütles alati, et sa oled nõrk ja et sinuga peab ettevaatlik olema.“ Oli Chloe endiselt tuim.
„Chloe…Palun andesta mulle…Ma ei suuda enam…“ Kate’i hääl värises.
„Ma ei tahtnud seda, aga see juhtus nii…Palun, anna andeks.“ Chloe tõstis käe ja lõi Kate’i. Ken, kes ei suutnud enam kuidagi reageerida, lihtsalt jõllitas õdesid tummalt. Chloe paljastas oma küünised ja kriipis oma õde seljalt ning kaelalt. Kate paljastas oma teravad kihvad, ning hammustas Chloed käest.
„Kes kurat te olete? Vampiirid?“ karjatas segaduses olev tumedapäine Ken.
„Jah! Sina mine nüüd!“ hüüdis üks õdedest, kuid Ken ei saanud aru kumb, sest Kate ja Chloe kandsid samasuguseid riideid – pikki ja heledaid kleite. Ken taganes aralt.
Õed jäid temast sinna kaklema, kuid Ken ei vaadanud enam tagasi. Ta kõndis justkui unes autoni, avas auto ukse, istus sisse ning vaatas peeglisse.
„Kuradi vampiirid…Õõh, milline ma välja näen ja kõik see kuradi näitemäng ainult mingi nõmeda ülesande pärast…“ Ken võttis taskust telefoni ja valis numbri.
„Räägi“ kõlas telefonist tuim hääl.
„Nad läksid kaklema. Sul oli õigus, nad ongi mingid kuradi vampiirid.“
„Too mulle Chloe, ta on tugevam“
„Kas ma pean siis Kate’i…,“ hakkas Ken seletama
„Mind ei huvita, mis sa temaga tegema pead! Saa sellega ise hakkama!“ Segas Ken’i tigeda häälega mees teiselpool telefoni.
„Millal ma sinu juures olema pean?“ küsis Ken ärevalt.
„Täna kell 05.00, see tähendab, et sul on aega täpselt 2 ja pool tundi.“ Kõne katkestati.
Ken läks tagasi kohta, kus tüdrukud kaklesid. Seal polnud kedagi. Vaikus. Üks tüdrukutest lendas sinna.
„Chloe?“
„Jah mina, hüppa autosse, me peame minema, mäletad, su ülesanne?“ vadistas Chloe. „kui me kiiresti ei tee, jõuab tegelik Chloe siia – suremas Chloe – ta räägib sulle ju ära.“ Mõtles tüdruk.
Nad hüppasid autosse ja sõitsid minema. Niipea, kui auto lahkus, vaatas Ken oma „ülesande“ sinistesse silmadesse, ning seal oli ikka veel viha ja kättemaks. Samal ajal teadis tegelik Chloe oma saatust ning suri.
Ken jõudis oma „ülesandega“ kontorisse, ning viis tüdruku otse bossi juurde.
„Ma tõin Chloe, nagu Te soovisite.“ Raporteeris lapseohtu nooruk koheselt.
Ülemus silmitses tüdrukut hetke, ning sõnas siis
„Ma lootsin sinust paremat, Ken. Kate, kallis, tule siia.“
„Mii…Mida? See on Kate?“
„Ma ei saa sind palgata, kui sa isegi mu tütardel vahet ei tee. See on Kate, teist jäi maha Chloe.“ Sõnas mees täieliku rahuga. „Kate, sa võid temaga nüüd teha mida tahad, ta on täiesti sinu päralt.“ Uksed sulgusid automaatselt, ning hirmunud noorukil polnud kuhugile põgeneda.
„Ma arvan, et sa võiks olla üks meist…Sa oled kena, tumedad juuksed, hea figuur, pruunid silmad…“ Kate peaaegu limpsas juba keelt. Järgnevatel hetkedel lõi ta oma kihvad Ken’ile kaela ja andis poisile surematuse.
„Hmm…Sa maitsed hästi…“ muigas Kate. Ka tüdruku isale tegi see palju nalja.
Kõlas koputus ustele, ning sisse astus Chloe.
„Ega sa väga viga ei saanud?“ muretses Kate.
„Pole mul häda midagi, mis temaga juhtus?“ viipas Chloe diivanil lebavale Ken’ile.
„Kuna ma teadsin, mida sa temast arvad, tegin ma midagi sinu eest. Vampiir, kes lihtinimest armastab ei muuda teda mitte surematuks, vaid tapab ta. Sa ju tead seda. Nüüd on siin sinu elu armastus, Chloe, tema armastab sind ka.. Ja lisaks sellele –Ta on nüüd surematu …“
Kriitikat paluks siis...
By Mirjam