|
Post by Heroiiin on Feb 29, 2008 17:20:45 GMT 3
Üritan teha ühe õudusjutu. Ma pole seda elusees teinud , kuid nüüd proovin. Marilyn liikus aeglaselt kodu uksest sisse. Tuuline ilm oli ta musti juukseid räsinud millest nüüd ebanormaalne soeng ilmunud oli. MP3 kõrvaklapid kõrvadest välja tõmmates võttis ta jalatsid jalast ja liikus veelgi aeglasemalt oma tuppa kui ta oli koju jõudnud. ,, Marilyn, kus su vanaema on ? " küsis küüsi viilides Marilyni ema kes toas küüsi viilis ja tüdrukule ja vähematgi tähelepanu ei pööranud. ,, Ma lähen vaatan , äkki on ta oma toas. " pomises Marilyn vastuseks ja jooksis trepist ülesse. Tüdruk peatus vanaema ukse juures. Ta katsus ukse linki ja uks avanes. ,, Vanaema ? " küsis Marilyn ja liikus vannitoa ukse poole kust oli kuulda vett, nagu laskuks see vanni. Vanaema oleks kohe vastanud , kuid seda praegu ei juhtunud. Kõheledes liikus tüdruk vannituppa ja avas aeglaselt ukse mis tobedalt kriuksus. Järgmine toimus Marilyni jaoks kiiresti : Keegi võttis ta juustest kinni ja tõmbas ta kapi juurde. ,, Vaata oma vanaema! Sa tahtsid ju teda kutsuda. " irvitas tüdruku ema. Marilyn ainult oigas valus ja vaatas kappi. Seal rippus ülesse poodud vanaema, näost tuhmvalge. Marilyn hakkas kiljuma ning Annastacia lasi ta lahti. ,, Sina tapsid ta ?" küsis Marilyn ja üle põse voolas pisar. Tüdruku ema ainult irvitas . ,, See vana naine tüütas ära! Ei saa teda emaks ka nimetada! Ässitas sind ainult minu vastu ülesse! " sisistas tüdruku ema. Marilyn raputas pead ja jooksis välja. Jopet selga panematta toppis ta oma skeidid jalga ja tormas majast välja. Marilyn liikus mööda parki ja vaatas pidevalt seljataha, hirm oli näha ema järgi tulemas. ,, Äkki kui ma koju lähen poob ta minu ülesse nii nagu tegi vanaemaga ? Äkki hoiab ta majas relva ? Äkki teeb ta midagi hullemat ? " , need mõtted kumisesid tüdrukul peas ja ta liikus rahutult edasi. Nähes et on jõudnud politsei jaoskonna juurde pani ta käed pükste taskusse ja liikus üle tee. Kui ta hoonesse sisse astus jõudis temani soojus mis oli uste ees. Edasi liikus ta ühe leti moodi asja juurde, paljude inimeste pilkude saatel. Vähemalt politseid ei vaadanud teda imelikult kuna neil oli Marilyni arust kokkupuuteid selliste noorukitega nagu tema, kuid Marilyn ei olnud mõrtsukas. ,, Tere, kuidas saan teid aidata ? " küsis üks ninaka naise hääl klaasi taga. ,, Tere ... Ma sooviks teavitada kuriteost..." kokutas Marilyn ja vaatas naisele otsa ja seejärel viis pilgu ta nimesildile. ,, Marge Seen , sekretär . " Naine ei vastanud midagi vaid näitas käega et ta istuks ja ise läks korraks eemale. Tagasi tuli ta ühe noorema naisega , kellel oli ülikond seljas ja mapp käes. ,, Mulle öeldi et sa oled üks teismeline kellel on mingi jutt mõrvaga seotd. On nii ? " küsis naine ja istus Marilyni vastu. Tüdruk noogutas. ,, Räägiksid mulle ehk ? Olen Silvia Rand, muide. " tutvustas ta end ja sirutas käe välja. Marilyn ei võtnud käe vast vaid silmitses naist. ,, Ole mureta, su ema vahistatakse nii pea kui ta kätte saadakse. " lubas naine peale selle kui Marilyn talle kogu loo ära rääkinud oli. ,, Niiet sa siis usud mind ? " küsis Marilyn Silviale otsa vaadates. Naine noogutas . ,, Tore. " pomises Marilyn ja hakkas püsti tõusma kui Silvia ta peatas. ,, Ma arvan, et sa jääksid parem siia . " pakkus Silvia. Marilyn istus taas maha. ,, Marge, too palun kohvi ja saiake tüdrukule... " Sekretär kuuletus ja kadus taas nurga taha. ,, Sina aga kirjuta paberile oma aadressi. " pani Silvia paberi lauale . Marilyn võttis vastu ja võttis pastaka mis oli laual ja kirjutas paberile aadressi. ,, Olgu. Teeme mis suudame.. " lohutas Silvia teda. ,, Kui te midagi suudate. " mõtles ta . Silvia ajas end püsti ja suundus lifti poole. Marilyn saatis teda pilguga ja ohkas raskelt. Marge jõudis Marilyni juurde, ühes käes kilekott kus oli kolm saiakest ja pruun tops mis oli kohviga täidetud. ,, Ole lahke. " lausus ta jälle ninaka häälega, Marilyn hoidus silmi pööritamast ja võttis asjad vastu ja tegi kilekoti lahti kust ta saiakese võttis ja seda sööma hakkas.
|
|
|
Post by chane on Feb 29, 2008 19:58:42 GMT 3
no kirjuta edasi siis
|
|
|
Post by Heroiiin on Mar 3, 2008 20:33:31 GMT 3
Õhtuks jõudis Silvia Marilyni juurde tagasi. ,, Me ei saanud su emaga midagi teha ... Kui me kohale jõudsime oli su ema köögis surnuna ... " seletas Silvia. Marilyn vaatas naisele suurte silmadega otsa, ise suutmatta uskuda sõnakestgi. Ühe päevaga, kaks mõrva . Kaks tüdrukule lähedast inimest! ,, Oota, mis mõttes surnuna ? Kuidas? " raputas tüdruk segaduses pead. Silvia ohkas raskelt ja võttis mapi vahelt tagurpidi keeratud fotod ning asetas need lauale ja lükkas Marilyni poole. Marilyn võttis fotod enda kätte ja silmitses neid. Ta ema oli laibana seal pildil, ninast, suust, silmadest ja isegi kõrvadest oli veri... Äkitselt märkas Marilyn, et pilt liigutab. Õigemini liigutas end Marilyni ema, kes end aeglaselt sirgu ajas ja õelalt irvitas. Marilyn pillas fotod maha ja vaatas Silviale otsa. ,, Saan aru, mis tunne on oma ema laipa näha . " korjas Silvia fotod ülesse ja pani need tagasi mapi vahele. Marilyn vaatas jahmunult Silviale otsa. ,, Kas sa ei näinud ? Ema liigutas fotol! " kokutas Marilyn, Silvia istus tüdruku kõrvale ja silmitses teda pingsalt. ,, Su isa tuleb kohe .. Ah, seal ta ongi! " ajas naine end sirgu ja kõndis tüdruku isale vastu. ,, Teie olete vist Marilyni isa, Urmas Maa ? " , Urmas noogutas ja vaatas naisele otsa. ,, Kus mu tütar on ? On temaga kõik korras ? " küsis ta käed taskust välja võttes. Silvia noogutas ja viis pilgu tüdrukule kes oli Urmase taga. ,, Teie tütar on seal samas. " osutas Silvia käega laua poole, ise sinna samma kiirustades ning võttis oma mapi laualt. ,, Tere Marilyn ... Tõin Miia ka siia. Ta rääkis, et kuulis mis juhtus ja oli teel siia. " seletas isa, Marilyn vaatas aga Miia poole. ,, Ma lähen räägin võmmidega natuke juhtumist , olge teie kenasti siin. " ajas mees end sirgu. Miia istus Urmase kohale ja vaatas Marilynile otsa. ,, Räägi, kuidas see juhtus ? Sina ja su vanaema ! Issand, pool linnast teab vist juba sellest ! " rääkis Miia kiirelt, Marilyn noogutas tüdinult. ,, Usun. " lausus ta vaikselt. Miia toetus küünarnukkidega lauale , Marilyni kurvalt vaadates. ,, Tunnen kaasa. Iga päev ei juhtu, kui mõrvar tapab ilusas ja rahulikus elukohas kaks naist.. " sosistas tüdruk vaikselt. Marilyn noogutas taaskord. ,, Kas nad koristasid laibad ära juba ? " küsis ta lõpuks vaikselt, Miia noogutas. ,, Jah, ma nägin kui nad panid su ema ja vanaema mustadesse kottidesse. Mul vajus süda saapasäärde, kui ma sellest teada sain! Sest su ema või vanaema asemel võiksid olla sina! Ma ei elaks seda isegi üle! " ajas Miia hingeldades end sirgu. Marilyn naeratas. Urmas jõudis peagi tagasi ja vaatas tüdrukutele otsa. ,, Me läheme nüüd koju. Miia, sa tuled meiega praegu... " lausus mees kurvalt. ,, Iss, mis juhtus ? "kortsutas tüdruk kulmu, kui Urmas vaatas kaastundlikult Miiat. ,, Miia ... Sinu vanematega juhtus sama mis Marilyni vanaema ja emaga... Isa poodi ülesse ja ema ... tal on mitu noahaava.. " lausus Urmas, Miia jäi kangestuna seisma. ,, Misasja? " kiljatas tüdruk ja vaatas jaoskonnas ringi. ,, Eii! See ei saa nii olla! " sosistas ta läbi summutatud pisarate, Marilyn embas Miiat, vaadates ähvardavalt oma isa.
Marilyn ja Miia astusid Marilyni tuppa. Viimane lõi ukse pauguga kinni ja istus potsatades voodile. ,, See lihtsalt on nii ebaloogiline! Esialgu minu vanemad, siis sinu.. Kelle omad järgmisena ? Või kes üldse järgmine on ? " raputas Marilyn masenduslikult pead ja viis pilgu nuuksuvale Miiale. ,, Rahu, elu pole läbi ... " sosistas ta püsti tõustes ja Miiani kõndides. Just siis kui Marilyn Miiat kallistama hakkas kustus toas tuli ning välku hakkas lööma. Ainuke asi mis toas valgust näitas, oli õhtune kuu. Miia ja Marilyn astusid vaikselt akna juurde, üksteise varrukatest kinni hoides... Väljas nägid nad ainult Marilyni isa, kes mõlemale poolele vaatas enne kui autosse istus ja minema kihutas. Miia hingas sisse, silmad õudusest suured. Marilyn vaatas toas ringi. ,, Olgu nii, ma võtan sind oma õena. " sosistas ta vaikselt ja läks oma kappide kallale, kust ta võttis välja ühe taskulambi mille ta käima pani ja toas ringi vaatas. Siis kui ta end ringi keeras , tagus keegi vastu akent, Miia ja Marilyn keerasid end ringi. Nähes, kes koputab kukkusid mõlemad tüdrukud karjuma . ,, Teil pole pääsu! " kajas Marilyni toas ähvardav hääl. Miia jooksis ukse juurde ja üritas seda avada. Mõttetult, uks oli nagu kinni kiilunud. ,, Mida me teeme ? " küsis taas nutma hakkav Miia. Marilyn valgustas akna poole... Järgmine toimus tüdrukute jaoks kiiresti : Marilyni toas hakkasid kõik sahtlid sulgema ja avanema, vaasid ja lamp kukkusid põrandale kildudeks ja kapp lendas ümber. Marilyn jooksis ukse juurde ja sikutas seda. ,, Miia, ruttu! " käratas tüdruk, kui ukse vaevaliselt lahti oli sikutanud. Miia jooksis toast välja ning Marilyn tema järel ja sulges ukse.
,, Mis see oli ? " küsis Marilyn, kes oli natuke toibunud ja end Miia poole keerates. Viimane nuttis ikka veel. ,, Ma ei tea.. Ta ütles et meil pole pääsu! Ma ei taha surra! " nuuksus tüdruk. ,, Me ei sure. Meiega ei juhtu midagi, ma luban. " sosistas Marilyn, ise sõrmed risti pannes. ,, Kuidas ma sain midagi sellist lubada? " küsis ta endalt mõttes ja viis pilgu Miiale. Kostis ukse hääl ja tüdrukud keerasid end ringi. Koju oli ilmunud Marilyni isa, kes vaatas kulmu kortsutades ringi. Nad ei märganudgi enne, et ka alumisel korrusel oli kõik pahupidi keeratud.. ,, Marilyn! Mis siin toimus? " hüüdis Urmas üle maja.
|
|
|
Post by Prince Kirameki on Mar 4, 2008 18:01:10 GMT 3
Jessss! Millal järgmist saab?
|
|
|
Post by Heroiiin on Mar 7, 2008 18:23:26 GMT 3
Miia sammus Marilyni järel tuppa, kes ukse pauguga kinni lõi ja voodile istuma potstas. ,, Nagu meie keerasime maja tagurpidi! " sisistas tüdruk , summutatud vihast. Miia ei teinud sellest välja vaid vaatas selle asemel toas ringi. ,, Me võiks koristama hakata, su isa ka vist koristab. " lausus Miia, kes kuulatas vaikselt. Esimesel korrusel oli tõesti kuulda kolinat. Kuid mitte sellist , mida teeks inimene koristamisel, vaid metsikut loopimist. Marilyn muutus näost kaameks. ,, Ja siis veel nimetab meid kasvatamatuteks! " ajas tüdruk end sirgu ja läks ukse juurde. ,, Räägime natuke temaga. " hakkas tüdruk ukse avama, Miia noogutas ja astus Marilyni järel uksest välja. ,, Nagu sabarakk. " leidis tüdruk, kuid ei öelnud seda välja.
,, Nad märkavad , et mind pole kohal! " vaidles Urmas vastu, kes oli kätest kinni seotud ning ümbritsetud kahe mustas riietatud isikuga. ,, Sellega sa panid küll mööda. Su tütar ei saagi teada, et sa kaduma oled läinud. " irvitas üks meestest, kes pani Urmase kõri kohale noa, ise astudes tema taha ja tõmbas juustest pea tahapoole. ,, Viimased sõnad , Urmas ? " küsis teine, kes seisis Urmase vastas. ,, Käige põrgu! " sisistas Urmas. ,, Peale sind. " sosistas Urmase taga olev mees, surudes noa kõrile lähemale. Aeglaselt, kuid tugevalt pigistades viis mees Urmase kõrist aeglaselt mööda, kust voolas tohutult verd, mis pritsis põrandale. ,, Vii ta laip ruttu ära, ma tegelen ta tütrega. " sosistas esimene mees. Teine pani noa kiirelt taskusse, võttis laiba kätest kinni , lohistas mees Urmase surnukeha uksest välja ja sulges selle vaikselt. Mees , kes jäi tuppa, tõmbas maski eest ja pritsis omale veresarnast asja näole , kätele ja tõmbas siis ühe klaasikilluga käest.
,, Isa ? Mis siin toimus ? " küsis Marilyn , kes alla jõudis ja ringi vaatas. Urmast mängiv mees ajas end vaevalisust mängides sirgu , ning viis pilgu Marilynile ja Miiale. ,, Ei midagi. Näed sa, koperdasin laua otsa ja lõin nina ära. " suunas mees pilgu vere loigule mis oli põrandal. Miia judistas end ja kattis silmad kätega. ,, Kas su toaga on kõik korras ... Marilyn ? " küsis mees tüdrukut altkulmu vaadates . Marilyn noogutas kiirelt. ,, Jah . Me läheme teeme selle veel rohkem korda ... Kas sa süüa ka valmistad siis pärast ? " küsis Miia vaikselt. Urmast mängiv isik mühatas nõusolekuna.
,, Ta on imelik. " nentis Marilyn , kes astus Miia järel kiirel sammul tuppa. ,, Ma panin tähele jah. " noogutas Miia vastuseks...
Sorry kui lühike!
|
|
|
Post by spring on Mar 7, 2008 20:43:19 GMT 3
Oii...Õudne! Aga jätka, nii hea on. Ma ise ei suudaks küll õudukat kirjutada, mitte kunagi, sest ma ei suuda kirjutada inimeste suremisest jne. Okei, 1x koolis kirjutasin ja sain selle eest viie, see oli väga verine ka...klassikaaslased naersid ja panid jutule nimeks "Killer3" Aga jätka, oled väga tubli!
|
|
|
Post by Prince Kirameki on Mar 11, 2008 16:22:37 GMT 3
Jee, sain ka lõpuks uue osa läbi loetud. Väga meeldib, ausalt, ja pinge on ka juba parajalt üles kruvitud. Tahaks juba teada, mis saab edasi...
|
|
|
Post by Heroiiin on Mar 21, 2008 22:41:50 GMT 3
Marilyn ärkas öösel kella kolme paiku, kuuldes ukse taga sosistamisi mis häirisid teda kohutavalt. Neiu ajas end voodil istuli ning viis pilgu Miiale kes magas rahulikult madratsil ja keeras teise külje. Marilyn tõusis püsti ja hiilis vaikselt ukse juurde ning toetus sellele ühe kõrvaga jäädes kulmu kortsutades kuulama. ,, ... me ei saa lasta neil kõike teada saada! Kui nad teada saavad, siis teatavad nad politseisse! " ,, Niipea kui nad teada saavad ja üritavad kellegile teatada tapan ma nad sealsamas ära. Ma olen ju Marilyni isa , Urmas. " oli kuulda irvitust. ,, Vaiksemalt! Nad võivad ärgata! " ,, Ahh! Rahu! Ma panin tüdrukute õhtusööki narkoosi ja nad ei ärka nii pea. " oli kosta naeru. ,, Olgu. Ütle plaan. " - ,, Esialgu ma olen tüdrukutega ja võidan nende usalduse, peamiselt Urmase tütre oma, kuna tema tapmisest sõltub meie raha ja siis tema sõbranna. Kui me nad mõlemad tapame, ei sega miski see kirst omale saada ja selle eest miljoneid hankida. " nentis niinimetatud Urmas. Marilyn kortsutas kulme ja pani käe vaikselt seinale ja viis pilgu Miiale. ,, Igatahes, tüdrukutest pead vabanema nii kiirelt kui võimalik! Kasvõi homme öösel! Vahet pole! Me peame selle kirstu omale saama ja nii kiirelt kui saame! " tuletas teine meelde. ,, Ma pole loll , niiet ära korda mulle seda! " kärsitus esimene. ,, Igatahes, head aega praeguseks. Ma valmistan relvad ette. " muutus hääl vaiksemaks . Marilyn astus vaikselt voodi juurde ja heitis sellele pikali. ,, Uskumattu et ma suren võibolla homme öösel! Aga mis kirstust nad rääkisid ? Niiet , mu isa mängiv isik tahab minu ja Miia ära tappa ? Haa, unistagu edasi! " Marilyn sulges vaikselt silmad ja üritas magama jääda, kuid kõik sõnad keerlesid ümber pea ja ei lasknud enam oma enda mõtteid seedida.
,, Marilyn, mis lahti ? " müksas Miia Marilyni õrnalt ribidesse kes võõpatas ja vaatas kord oma isa mängivat isikut ja Miiat. ,, Me läheme Miiaga õue. " pomises Marilyn läbi hammase ja tõmbas Miia enda järel esikusse. ,, Miks me õue läheme ? " ei saanud Miia aru, kuid pani jalatsid jalga ja liikus Marilyni järel majast välja. ,, Vaata, see tüüp pole mu isa, vaid ta mängib teda! Ma kuulsin nende juttu öösel pealt ja nad üritavad meid täna öösel mõrvata! Me peame mingisuguse kirstu kiiremas korras ülesse leidma ja siit uttu tõmbama! " sisistas Marilyn läbi hammaste ja raputas Miiat õlgadest. ,, Sain aru, aga su isa ... see tüüp läheb varsti tööle ja me peame siis kiirelt tegutsema. " lausus Miia jäisel toonil ja vaatas nurga taha. Marilyn vaatas Miiat, ta oli tõesti tõsiseks muutunud peale katastroofi toas ja ei kartnud enam jäiselt rääkida mis oli isegi mingi pluss. ,, Jah, poole tunni pärast. " ohkas Marilyn vaikselt ja liikus kiigu juurde taga aias ning istus sellele. ,, Kui me selle ülesse leiame , siis kuhu me läheme sellega ? " ,, Me ei saa politseisse teatada, kuna nad tapavad meid mõlemaid sel juhul ära niipea kui me üksinda kusagil välja ilmume. " ,, Oota! sa alles ütlesid nad ? Kes teine on ? " Marilyn ohkas Miia küsimuse peale. Ta ise ka ei teadnud kes see " teine " oli , kuid ta teadis seda, et nad võivad veel mõned tunnid elus olla. ,, Ma ei tea kes see teine oli, ma kuulsin kahte häält öösel meie ukse taga rääkimas. "
,, Marilyn! Miia! Ma lähen nüüd! Vaadake et te maja maatasa ei tee , seni kuni ma ära olen. " lausus Urmast mängiv isik ja istus autosse ning sõitis minema. ,, Meil on kuus tundi aega enne kui ta koju tagasi tuleb, või veelgi vähem. Igatahes me peame kiirelt tegutsema. " tormas Marilyn majja , Miia tema järel ja sulges pauguga ukse ja jooksis elutuppa.,, Sul on aimu millist kirstu ta mõtles ? " küsis tüdruk sorteerides riiuleid. ,, Oojaa, seal nad kirjeldasid täiega milline see oli! " sisistas Marilyn läbi kokkusurutud hammaste ja vaatles igat detaili mis sarnanes enam vähem kirstuga.
,, Marilyn! Leidsin! " kiljatas Miia . Marilyn tormas oma vanaema toa poole ja vaatas Miiat, kes hoidis käes musta kirstu moodi karbikest. ,, Arvad, et just seda ? " küsis Marilyn kuuldes auto pidurite häält tormas ta akna juurde. ,, Siin on ehted, väärtuslikud ehted! " pomises Miia kirstu lahti tehes. Marilyn keeras Miia poole end ja lükkas ta kiirelt ukse poole. ,, Ruttu! Jobu tuleb kohe! " lalises Marilyn. Miia tormas Marilyni toa poole ja Marilyn tema juurde. Tüdrukud sulgesid ukse samal ajal kui all välisuks avanes. Vaikselt ja kergendunult ohates pani Marilyn kirstu korralikult kinni ja toppis selle seljakotti. ,, Võta mingisugused asjad kaasa, me lahkume siit. " lausus Marilyn , Miia noogutas ning otsis kapist seljakoti välja ning toppis sinna paar taskulampi ( Lootes et neid võib vaja minna ) . Marilyn samal ajal lahkus toast . ,, Iss, kuule. Me läheme Miiaga mõneks päevaks nii öelda matkama, võib? Kui meid tahad, siis oleme metsas. Tead ikka, kus me eelmisel aastal matkasime ? " küsis Marilyn alla jõudes ja meest vaadates. ,, Jaa. Ikka. Võite minna, aga et te elusana tagasi tuleksite. " irvitas too. Marilyn ohkas vaikselt ja jooksis tagasi oma toa poole. ,, Me läheme kohe varsti. Isa kandis mulle enne surma raha üle , sellest peaks piisama, et midagi osta. " nentis tüdruk ja võttis jaki taskust rahakoti ning viskas selle Miiale kes selle kotti pani ja selga toppis. Marilyn võttis kaks magamiskotti ning paigutas need spordikotti ja pani siis üle õla. ,, Olgu isa, me läheme nüüd! " lehvitas Marilyn ukse juures ning lahkus majast. Kui ta oleks tagasi vaadanud, oleks ta näinud, kuidas mees vaatab kahtlustavalt tüdrukuid kes kaugenevad.
,, Peatume siin! Me helistame politseisse ja siis põgeneme edasi. " istus Miia ühele kännule ja vaatas hingeldades Marilyni. Niipea kui nad olid kodu kurvist mööda läinud tormasid mõlemad tüdrukud nagu segased. ,, Jaa. Tee mis tahad! " hingeldas Marilyn ja võttis kotist välja vee, mille nad jõudsid vahepeal poest osta. Miia võttis taskust telefoni välja ja valis numbri ning tõstis telefoni kõrva juurde, ise samal ajal pingsalt oodates. ,, Seatle politsei kuuleb, kuidas saame teid aidata ? " ,, Tere , jah. Me oleme sõbrannaga jahitavad. Et nagu, meid üritatakse tappa , kuna me saime leidsime ühe asja. Selle nimel tahetakse meid tappa ja me võtsime selle ära ... " jutustas Miia kiirelt ning hinge pidamatta ja ise arusaamatta mida ta alles rääkis. ,, Palun selgemalt ja aeglasemalt. " kostus vastuseks teiselpool toru. Marilyn sirutas käe välja ja Miia ulatas talle telefoni. ,, Vabandust , aga meid üritatakse tappa. " ,, Kas te oleksite nii hea ja kirjeldatakse isikuid ? " ,, Nooh, üks on mu isa , Urmas Maa . Teist ma ei tea! " ,, Olgu, me otsime nad kiirelt ülesse ja teatame teile , kui kõik on korras! " Marilyn pani toru ära ja vaatas kärsitult telefoni. ,, Teie ? Teie teatate ? Me võibolla saame täna öösel surma kui nad meid ülesse leiavad! " käratas tüdruk ja andis telefoni tagasi Miiale kes selle taskusse toppis ja püsti tõusis. ,, Kiirelt edasi, ma kuulsin vist autohäält. " pomises tüdruk, Marilyn ajas end sirgu ja vaatas seljataha. Must Mercedes sõitis metsale lähemale. Auto kuulus Urmasele - Marilyni isale. ,, Ruttu! " käratas Miia ja tormas Marilyniga metsa poole,edasi sügavustesse. Oli kuulda ainult koerte ähvardavaid haukumisi ning sõimusõnu.
|
|
|
Post by tzerrikas on Apr 22, 2008 17:52:24 GMT 3
mm vääga hea ;D tahaks juba järgmist osa lugeda
|
|
|
Post by Jessica on May 21, 2008 19:54:28 GMT 3
hullult huvitavv !! uuut , uuut ja uut !
|
|
|
Post by xXxBlackAngelxXx on May 22, 2008 18:10:07 GMT 3
hea ^
|
|
kirjanik
Teise astme kurjuse abiline
Posts: 8
|
Post by kirjanik on Jul 23, 2008 16:44:27 GMT 3
Ohsa. Lahe.
|
|
|
Post by nipsu123 on Jul 26, 2008 23:40:36 GMT 3
edasi:))) Lahe(Y)
|
|