Post by Mari . on Jan 16, 2008 19:47:31 GMT 3
Lühike tuli see osa(A), ja kahtlane ;D
aggaa. XD nevermind ja lõike pole aga pohhuii!
Noraliisa silmitses vaikselt oma matemaatika õpikut. Tal oli just suurepärane idee tulnud, kuid polnud kedagi kellega seda jagada. Tütarlaps silmitses vaikides endast paremal istuvat Amandat. Amandal olid pikad pruunid juuksed, mis olid seotud kuklal korraliku krunni, seljas oli piinlikuseni ära triigitud lumivalge triiksärk ja sellele tõmmatud hall vest, jalas laiad mustad püksid. Amanda kandis veel ka mustade raamidega kandilisi prille. Täielik nohik mõtles Nora kulmu kortsutades. See oli tema lapsepõlve parim sõber. Ta vaatas hetke oma vihikusse joonistatud südamekest ja heitis siis taas pilgu pinginaabrile. Too vaatas andunult õpetajat ning kuulas iga ta sõna. Nora heitis kiire pilgu Amanda vihikusse. See oli täis korraliku käekirjaga tehtud märkmeid ja valemeid, millest Nora parimagi tahtmise juures aru poleks saanud. Tüdruk piidles vaikselt kella poole. Tund pidi kaheteistkümne minuti pärast lõppema. Nora ohkas ja sodis oma vihikusse edasi, kui järsku karm hääl tema kukla kohal ütles: "Noraliisa! Is this your classwork? I thought that sitting next to Amanda will do any good for you!" Nora tegi grimassi ja tõmbas vihiku õpetaja nägemisulatusest välja. "I'm sorry." Pomises ta vaikselt. Tüdruk pööras ringi ja vaatas otsa kortsulisele, paksuklaasiliste prillide ja kergelt kiilanevale tüsedale vanale daamile. "No respect. School is for studing not for develoaping your art skills!" Ta võttis kätte Noraliisa vihiku ja lehitses seda. Õpetaja nägi vaid sarnaseid joonistusi, mille vahele mõni üksik tehe vahel ära eksis. "This exercise book need's to be rewrited and these exercises have to be solved properly." Ütles õpetaja Noraliisale rahulikult, kuid ehk veidi pettunult. Nora noogutas vaikides pead, kuid ei vastanud midagi. Kui õpetaja oli minema kõndinud, tegi tüdruk talle järele vihase grimassi, millega teenis ära vaid pinginaabri pahase pilgu.
***
"Nora! HEEIII NOORAAA!" Kuulis Nora kedagi hüüdmas. Tüdruk rebis end rõõmuga lahti surmigavast ja täiesti mõttetust vestlusest Amandaga matemaatiliste elementide teemal, millest Nora eriti midagi ei jaganud. Ta vaatas ringi ja nägi, et hüüdjaks oli Loore, tema hea sõbranna. Nora kõndis tütarlaste pundini ja vaatas Loore krohvitud näkku, meenutades, et tema oma pole parem. "Mh?" Mõmises ta vaikselt ja naeratas Lisettile, heale sõbrannale klassis. "Täna tuleb filmitiim. Ära siis maha maga. Ja õhtul tuleb väike tähistamine." Loore pilgutas silma, mis pidi tähendama, et alkoholi tuleb ka. Nora noogutas rõõmsalt ja istus Lisetti kõrvale. "Kandideerid?" Küsis ta sõbralt. "Igatahes." Tuli kiire vastus ja nad naeratasid. Neil olid alati Lisettiga sarnased huvid olnud ja ideaalne klapp. Tülitsenud polnud nad iialgi. Järsku helises Lisetti telefon ja tüdruk võttis vastu. Ta vuristas midagi kiires prantsuse keeles, ning pani siis ära. "Isa." Ütles ta Norale. Ly, nagu teda klassis kutsuti, isa oli prantslane, ja elas Prantsusmaal. Lou elas ema, kasuisa ja poolõega Eestis. Lou oli oma viis esimest aastat veetnud prantsusmaal, mistõttu ta prantsuse keel oli ideaalne. "Muide, ma pidin sulle ütlema, et Prantsuse keele õpetaja oli sinu peale päris pahane!" Ütles Nora naerdes ja vaatas kuidas nende poole kõndis Martin, nende klassi kõige nunnum poiss. "Ou Nora!" hüüdis ta tüdrukule. "Jaa musi, ma kuulen!" hüüdis Nora talle peenikese häälega vastu. Martin pööritas vaid silmi. "Ma kuulsin, et teie toas tuleb täna pidu. Me oleme ka kohal!" Ütles Martin, ja osutas oma kamba poole. "Olgu. Kell üksteist siis. Siis on õhtune patrull läbi. Ja tooge midagi kaasa!" Lausus selle peale Ly. Nimelt käisid nad kõik kunstide koolis, mis oli nagu omamoodi internaatkool Norras. Pärisnimega: "International Norway's Arts School". Kool ise oli rahvusvaheline (nagu nimestki aru saada) , ja koolisiseselt kõneldi vaid inglise keelt. Eestlasi oli seal vaid käputäis, ning nad kõik said omavahel enam-vähem läbi. Ööbiti koolimajast pool kilomeetrit kaugemal olevates ühismajades. Ühte majja mahtus kakssada õpilast, ning kokku oli viis maja. Majas olid viiesed korterid, igas korteris kolm magamistuba (kaks kahest ja üks ühene) ning köök, esik, üks elutuba ja vannituba.
Nora noogutas nõustumise märgiks. "Tulge, aga oleks tore, kui te Amantsule ka mainiks. Ta pidi rabanduse saama kuuldes mis toimub. Mõelge vaid. Terve öö Matemaatika õppimist, mis tal juba nagunii peas on, jääb ära!" Nora ei klatšinud tavaliselt kunagi Amandat, kuid vahel tegi ta siiski tema kohta teravaid märkuseid. Martin noogutas irvitades. Nad hoidsid hinge kinni ja vaatasid mis nägu Amanda teeb. Kuid Amanda suhtus sellese suhteliselt rahumeelselt, ja neile meenus, et suvel oli remonti tehtud ja seinad olid nüüd helikindlad. Amanda oli valinud endale kohe alguses üksiku toa, sest nagu öeldi oli ta juba selline natuke imelik. "Loodame, et me vahele ei jää." sosistas Lisett talle kõrva just samal hetkel kui üle maja kajas ebameeldiv pirin. "Fenkt jetzt Französisch an? Ich habe maine hausafgaben nicht gemacht!" Kuulis Nora endast paremalt kiiret saksa keelt. Ly ja Nora turtsatasid ja peagi nad nägid kuidas mööda koridori tuli sirgete mustade lõuani juuste ja rohekate silmadega umbes neljakümneaastane, pikk, ideaalkaalus naisterahvas. Tal oli seljas valge triiksärk ja selle peal must, kõrge ülaosaga seelik. Õpetaja pilk oli karm ja ta suutis vaid möödudes kõik vaikima panna. Ta keeras ukse lukust lahti ja kõik kõndisid klassi. Kui kõik õpilased olid istunud korralikesse, ühestesse pinkidesse ja oma prantsuse keele asjad lauale asetanud ütles ta kramplikult naeratades klassile: "Bonjour classe!" ja kuulis klassilt tavapäraseks vastuseks: "Bonjour instituteur Levour." Õpetaja naeratas ja rääkis edasi inglise keeles. "Today we take a second look to those text linguistics what we learned yesterday. Then we learn some new grammar-rules. At the end of lesson I'll take off your homework..." Nora nägi kuidas temast paremal tõmbus kramplikult vastu tooli see saksa tüdruk kelle kodutöö tegematta oli. Tema nimi oli Hanna ja ta ei meeldinud eriti Norale. Hanna oli pikka kasvu, poolde selga sirgete heleblondide juuste ja tumesiniste silmadega. Ta oli üsna kena, aga väga ülbe. Nora muheles endamisi ja kuulas edasi õpetaja juttu "... now open your textbook page 13 and do exercises 1-3." Nora ohkas endamisi ja avas töövihiku. Ülesandad olid üsna rasked ja teinegi kord ohates avas ta õpiku. Klassist kostus vaikselt lehe keeramise heli ja pastaka kraapimist paberil. Nora süvenes sõnadele enda ees. Ta üritas tõlkida endale tööjuhedit, kuid see polnud just saladus, et prantsuse keel ta parim aine polnud. Nora lehitses õpikut, kuid ei leidnud sealt midagi. Masendunult vaatas ta aknast välja kus seisis üksik puu. Nora ei teadnud mis puu see on, Ta lehed hakkasid juba vaikselt värviliseks muutuma, mis tuletas Norale meelde, et paari nädala pärast on tema sünnipäev.
Ülejäänud päev läks nagu tavaliselt, vahtides akna taga kasvavat tundmatut puud ja närveerides õhtuste filmi katsete pärast. Tulema pidid mingid norra filmiprodutsendid, kes otsisd andekaid noori uude tantsufilmi.
_____________________________________________
ma arvan, et inglise keelsetest lausetest saavad kõik aru *aplaus Loorele, kes tõlkis(A)*
aga kõik ei õpi saksakeelt, nii et jah. Okei, okei. Tglt oli see Mari-Liis kes need tõlkis. Alguses oli see kodutöö, aga pärast sain ma need edukalt siia sisse toppida.
Fenkt jetzt Französisch an? Ich habe maine hausafgaben nicht gemacht
Kas praegu hakkab prantsuse keel? Ma pole kodutööd teinud.
aggaa. XD nevermind ja lõike pole aga pohhuii!
Noraliisa silmitses vaikselt oma matemaatika õpikut. Tal oli just suurepärane idee tulnud, kuid polnud kedagi kellega seda jagada. Tütarlaps silmitses vaikides endast paremal istuvat Amandat. Amandal olid pikad pruunid juuksed, mis olid seotud kuklal korraliku krunni, seljas oli piinlikuseni ära triigitud lumivalge triiksärk ja sellele tõmmatud hall vest, jalas laiad mustad püksid. Amanda kandis veel ka mustade raamidega kandilisi prille. Täielik nohik mõtles Nora kulmu kortsutades. See oli tema lapsepõlve parim sõber. Ta vaatas hetke oma vihikusse joonistatud südamekest ja heitis siis taas pilgu pinginaabrile. Too vaatas andunult õpetajat ning kuulas iga ta sõna. Nora heitis kiire pilgu Amanda vihikusse. See oli täis korraliku käekirjaga tehtud märkmeid ja valemeid, millest Nora parimagi tahtmise juures aru poleks saanud. Tüdruk piidles vaikselt kella poole. Tund pidi kaheteistkümne minuti pärast lõppema. Nora ohkas ja sodis oma vihikusse edasi, kui järsku karm hääl tema kukla kohal ütles: "Noraliisa! Is this your classwork? I thought that sitting next to Amanda will do any good for you!" Nora tegi grimassi ja tõmbas vihiku õpetaja nägemisulatusest välja. "I'm sorry." Pomises ta vaikselt. Tüdruk pööras ringi ja vaatas otsa kortsulisele, paksuklaasiliste prillide ja kergelt kiilanevale tüsedale vanale daamile. "No respect. School is for studing not for develoaping your art skills!" Ta võttis kätte Noraliisa vihiku ja lehitses seda. Õpetaja nägi vaid sarnaseid joonistusi, mille vahele mõni üksik tehe vahel ära eksis. "This exercise book need's to be rewrited and these exercises have to be solved properly." Ütles õpetaja Noraliisale rahulikult, kuid ehk veidi pettunult. Nora noogutas vaikides pead, kuid ei vastanud midagi. Kui õpetaja oli minema kõndinud, tegi tüdruk talle järele vihase grimassi, millega teenis ära vaid pinginaabri pahase pilgu.
***
"Nora! HEEIII NOORAAA!" Kuulis Nora kedagi hüüdmas. Tüdruk rebis end rõõmuga lahti surmigavast ja täiesti mõttetust vestlusest Amandaga matemaatiliste elementide teemal, millest Nora eriti midagi ei jaganud. Ta vaatas ringi ja nägi, et hüüdjaks oli Loore, tema hea sõbranna. Nora kõndis tütarlaste pundini ja vaatas Loore krohvitud näkku, meenutades, et tema oma pole parem. "Mh?" Mõmises ta vaikselt ja naeratas Lisettile, heale sõbrannale klassis. "Täna tuleb filmitiim. Ära siis maha maga. Ja õhtul tuleb väike tähistamine." Loore pilgutas silma, mis pidi tähendama, et alkoholi tuleb ka. Nora noogutas rõõmsalt ja istus Lisetti kõrvale. "Kandideerid?" Küsis ta sõbralt. "Igatahes." Tuli kiire vastus ja nad naeratasid. Neil olid alati Lisettiga sarnased huvid olnud ja ideaalne klapp. Tülitsenud polnud nad iialgi. Järsku helises Lisetti telefon ja tüdruk võttis vastu. Ta vuristas midagi kiires prantsuse keeles, ning pani siis ära. "Isa." Ütles ta Norale. Ly, nagu teda klassis kutsuti, isa oli prantslane, ja elas Prantsusmaal. Lou elas ema, kasuisa ja poolõega Eestis. Lou oli oma viis esimest aastat veetnud prantsusmaal, mistõttu ta prantsuse keel oli ideaalne. "Muide, ma pidin sulle ütlema, et Prantsuse keele õpetaja oli sinu peale päris pahane!" Ütles Nora naerdes ja vaatas kuidas nende poole kõndis Martin, nende klassi kõige nunnum poiss. "Ou Nora!" hüüdis ta tüdrukule. "Jaa musi, ma kuulen!" hüüdis Nora talle peenikese häälega vastu. Martin pööritas vaid silmi. "Ma kuulsin, et teie toas tuleb täna pidu. Me oleme ka kohal!" Ütles Martin, ja osutas oma kamba poole. "Olgu. Kell üksteist siis. Siis on õhtune patrull läbi. Ja tooge midagi kaasa!" Lausus selle peale Ly. Nimelt käisid nad kõik kunstide koolis, mis oli nagu omamoodi internaatkool Norras. Pärisnimega: "International Norway's Arts School". Kool ise oli rahvusvaheline (nagu nimestki aru saada) , ja koolisiseselt kõneldi vaid inglise keelt. Eestlasi oli seal vaid käputäis, ning nad kõik said omavahel enam-vähem läbi. Ööbiti koolimajast pool kilomeetrit kaugemal olevates ühismajades. Ühte majja mahtus kakssada õpilast, ning kokku oli viis maja. Majas olid viiesed korterid, igas korteris kolm magamistuba (kaks kahest ja üks ühene) ning köök, esik, üks elutuba ja vannituba.
Nora noogutas nõustumise märgiks. "Tulge, aga oleks tore, kui te Amantsule ka mainiks. Ta pidi rabanduse saama kuuldes mis toimub. Mõelge vaid. Terve öö Matemaatika õppimist, mis tal juba nagunii peas on, jääb ära!" Nora ei klatšinud tavaliselt kunagi Amandat, kuid vahel tegi ta siiski tema kohta teravaid märkuseid. Martin noogutas irvitades. Nad hoidsid hinge kinni ja vaatasid mis nägu Amanda teeb. Kuid Amanda suhtus sellese suhteliselt rahumeelselt, ja neile meenus, et suvel oli remonti tehtud ja seinad olid nüüd helikindlad. Amanda oli valinud endale kohe alguses üksiku toa, sest nagu öeldi oli ta juba selline natuke imelik. "Loodame, et me vahele ei jää." sosistas Lisett talle kõrva just samal hetkel kui üle maja kajas ebameeldiv pirin. "Fenkt jetzt Französisch an? Ich habe maine hausafgaben nicht gemacht!" Kuulis Nora endast paremalt kiiret saksa keelt. Ly ja Nora turtsatasid ja peagi nad nägid kuidas mööda koridori tuli sirgete mustade lõuani juuste ja rohekate silmadega umbes neljakümneaastane, pikk, ideaalkaalus naisterahvas. Tal oli seljas valge triiksärk ja selle peal must, kõrge ülaosaga seelik. Õpetaja pilk oli karm ja ta suutis vaid möödudes kõik vaikima panna. Ta keeras ukse lukust lahti ja kõik kõndisid klassi. Kui kõik õpilased olid istunud korralikesse, ühestesse pinkidesse ja oma prantsuse keele asjad lauale asetanud ütles ta kramplikult naeratades klassile: "Bonjour classe!" ja kuulis klassilt tavapäraseks vastuseks: "Bonjour instituteur Levour." Õpetaja naeratas ja rääkis edasi inglise keeles. "Today we take a second look to those text linguistics what we learned yesterday. Then we learn some new grammar-rules. At the end of lesson I'll take off your homework..." Nora nägi kuidas temast paremal tõmbus kramplikult vastu tooli see saksa tüdruk kelle kodutöö tegematta oli. Tema nimi oli Hanna ja ta ei meeldinud eriti Norale. Hanna oli pikka kasvu, poolde selga sirgete heleblondide juuste ja tumesiniste silmadega. Ta oli üsna kena, aga väga ülbe. Nora muheles endamisi ja kuulas edasi õpetaja juttu "... now open your textbook page 13 and do exercises 1-3." Nora ohkas endamisi ja avas töövihiku. Ülesandad olid üsna rasked ja teinegi kord ohates avas ta õpiku. Klassist kostus vaikselt lehe keeramise heli ja pastaka kraapimist paberil. Nora süvenes sõnadele enda ees. Ta üritas tõlkida endale tööjuhedit, kuid see polnud just saladus, et prantsuse keel ta parim aine polnud. Nora lehitses õpikut, kuid ei leidnud sealt midagi. Masendunult vaatas ta aknast välja kus seisis üksik puu. Nora ei teadnud mis puu see on, Ta lehed hakkasid juba vaikselt värviliseks muutuma, mis tuletas Norale meelde, et paari nädala pärast on tema sünnipäev.
Ülejäänud päev läks nagu tavaliselt, vahtides akna taga kasvavat tundmatut puud ja närveerides õhtuste filmi katsete pärast. Tulema pidid mingid norra filmiprodutsendid, kes otsisd andekaid noori uude tantsufilmi.
_____________________________________________
ma arvan, et inglise keelsetest lausetest saavad kõik aru *aplaus Loorele, kes tõlkis(A)*
aga kõik ei õpi saksakeelt, nii et jah. Okei, okei. Tglt oli see Mari-Liis kes need tõlkis. Alguses oli see kodutöö, aga pärast sain ma need edukalt siia sisse toppida.
Fenkt jetzt Französisch an? Ich habe maine hausafgaben nicht gemacht
Kas praegu hakkab prantsuse keel? Ma pole kodutööd teinud.