Post by Loore on Dec 16, 2007 2:47:19 GMT 3
oki mingi lühijutt. see on siis suht sellest "sõbrast" faktid on siis päris aga tunded lisasin juurde:D
Istusin enda toas, laua taga ja vaatasid unistavalt aknast välja. Tundisn nagu oleks midagi elust puudu, kuid ei osanud arvata mis se on.
Kuulatasin hetkeks, et teada saada mis ümbruses toimub. Ma ei kuulnud midagi, ainult vaikust mis meele kurvaks tegi.
Väljas hakkas juba hämarduma, kuid vaatasin ikka veel tänavale. Järsku kuulsin mütsatust selja tagant,
Vaatasin taha ning nägin maas lebamas mänguasja. Kapi otsas vaatas kass kavala näoga asjale järgi ning kadus siis jälle.
Jälgisin asja mis alla oli sadanud. Kõndisin selle juurde ning asetasin lauale. Pruuni värvi ja südametega mängukoer kelle silmad veidike kõõrdis istus elutult laual.
Tuletas mulle meelde kõiki neid mälestusi mis sinuga seoses olid.
Silme ees vilksatasid kirjad, vestlused, telefonikõned.
Se kõik mis nüüd oli läinud. Koer tuletas meelde kõiki neid vestlusi, mis alguses vaid tutvumine olid.
Joonistusmäng, msn, kõik see mis alguses oli.
Siis juba õnnelikud hetked, kardetud telefonikõned ja kirjad mida pidevalt ootasin.
Rääkisime internetis päevad läbi kuni vestluse lõppu nägin ilmumas märke (L), (f) ja (k).
Tundsin et enam pole nii nagu enne. Midagi oli muutumas, kuid ma ei osanud midagi ette võtta.
Rääkisime veel. Päeval, õhtul igal võimalikul hetkel. Saabusid ka kirjad, mis pingutatult ilusale kirjapaberile pandud.
Peale seda juba pildid. Vaatasin rates oma kontot kus ma väga harva käisin. Olid nüüd ka juba seal ja oligi mul vv olemas.
Kõik see tundus nii tähtsusetu ja lihtsalt armas.
Oli saabumas sünnipäev panin sulle teele kingi ning ootasin reaktsiooni. Mõne kuu pärast sain ka mina kingi, see sama koer mis nüüd kapi otsas tolmus.
Pidasin seda kalliks, veel pikka aega, kuni enam sa ei tulnud. Mõtlesin veel pikka aega kis juhtunud, kuid peagi unustasin selle. Ei tundund enam puudu kõigist neist asjades, aga seda ainult sest olin unustanud.
Nüüd vaatasin telesaadet ja tundisn sealt ära tuttava nime. Jäin kangestunult teleka ette ja kõik see meenus taas.
Ja nüüd koer, Ma tahaks seda kõike unustada, kuid ei saa. On pidevad asjad mis sind meelde tuletavad.
Koer kapi otsas, sinu pilt riiuli all, kirjas kusagil asjade sees. Ma tean et kui väga ma ka üritaks unustada seda kõike ma veel ei suuda ja võibolla ei tahagi.
Istusin enda toas, laua taga ja vaatasid unistavalt aknast välja. Tundisn nagu oleks midagi elust puudu, kuid ei osanud arvata mis se on.
Kuulatasin hetkeks, et teada saada mis ümbruses toimub. Ma ei kuulnud midagi, ainult vaikust mis meele kurvaks tegi.
Väljas hakkas juba hämarduma, kuid vaatasin ikka veel tänavale. Järsku kuulsin mütsatust selja tagant,
Vaatasin taha ning nägin maas lebamas mänguasja. Kapi otsas vaatas kass kavala näoga asjale järgi ning kadus siis jälle.
Jälgisin asja mis alla oli sadanud. Kõndisin selle juurde ning asetasin lauale. Pruuni värvi ja südametega mängukoer kelle silmad veidike kõõrdis istus elutult laual.
Tuletas mulle meelde kõiki neid mälestusi mis sinuga seoses olid.
Silme ees vilksatasid kirjad, vestlused, telefonikõned.
Se kõik mis nüüd oli läinud. Koer tuletas meelde kõiki neid vestlusi, mis alguses vaid tutvumine olid.
Joonistusmäng, msn, kõik see mis alguses oli.
Siis juba õnnelikud hetked, kardetud telefonikõned ja kirjad mida pidevalt ootasin.
Rääkisime internetis päevad läbi kuni vestluse lõppu nägin ilmumas märke (L), (f) ja (k).
Tundsin et enam pole nii nagu enne. Midagi oli muutumas, kuid ma ei osanud midagi ette võtta.
Rääkisime veel. Päeval, õhtul igal võimalikul hetkel. Saabusid ka kirjad, mis pingutatult ilusale kirjapaberile pandud.
Peale seda juba pildid. Vaatasin rates oma kontot kus ma väga harva käisin. Olid nüüd ka juba seal ja oligi mul vv olemas.
Kõik see tundus nii tähtsusetu ja lihtsalt armas.
Oli saabumas sünnipäev panin sulle teele kingi ning ootasin reaktsiooni. Mõne kuu pärast sain ka mina kingi, see sama koer mis nüüd kapi otsas tolmus.
Pidasin seda kalliks, veel pikka aega, kuni enam sa ei tulnud. Mõtlesin veel pikka aega kis juhtunud, kuid peagi unustasin selle. Ei tundund enam puudu kõigist neist asjades, aga seda ainult sest olin unustanud.
Nüüd vaatasin telesaadet ja tundisn sealt ära tuttava nime. Jäin kangestunult teleka ette ja kõik see meenus taas.
Ja nüüd koer, Ma tahaks seda kõike unustada, kuid ei saa. On pidevad asjad mis sind meelde tuletavad.
Koer kapi otsas, sinu pilt riiuli all, kirjas kusagil asjade sees. Ma tean et kui väga ma ka üritaks unustada seda kõike ma veel ei suuda ja võibolla ei tahagi.