Post by zipelgas on Sept 16, 2007 0:15:47 GMT 3
Telefon helises, helistaja oli juba toru ära panemas kui teispool toru kostus unine, ärritunud hääl :”Palun jätke oma teade enda teada, kurat te ei saa siis aru et mul on iluuinakut vaja?”.Helistaja oskas kohe sellele lausele reageerida ja vastas vaid:”Kiku, ära tusatse, ilus päev on hakanud ja su armas vennake vajab küüti.”rääkija proovis nii magusat ja meelitavat häält teha kui võimalik, kuid kuna rääkija oli alkohooli võtnud ei tulnud see hästi välja, Kiku vastas vaid:”Mina tudun, ära poe mulle, anna mingi telefoni number ja ma hangin sulle küüdi.”Kiku vennake ladus tüdrukule ette terve hunniku numbred ja lausus vaid lõpus :”oleks sa päriselt mu õde, oleksin ma õnnelik mees.”Kiku aind ohkas, pani toru hargile ning mõtles, et see on viimane kord kui ta endale venna võtab.Tüdruk tuletas meelde nende esimest kohtumist, oleks ta sel hetkel olnud keegi muu ja mööda jalutanud temast oleks ta naerma hakanud.Esimest korda jäi Kiku suu lahti ja kui ta hästi mäletab siis peaaegu ilastas ta oma pusa täis, kuid seda ei juhtunud õnneks.Tema pikaajaline kirjasõber oli nägus ja mitte vähe.Nad said hästi läbi, suhtlesid neti teel kunagi, kuid siis otsustati lõpuks üksteisega kohtuda, Kiku kirjasõbra nimi oli Madis.nad said hästi läbi arvestades seda, et nad olid täielikud vastandid kõiges alustades stiilist ja lõpetades sokkide vahetusega.Kuid nad suutsid sõpradeks jääda ning on seda siiamaani,kuigi nüüd saavad nad läbi nagu õde ja vend…Tüdruk võttis soditud paberilehe paremini kätte ning hakkas numbreid valima.Lõpuks peale tunniajalist meelitamist suutis ta ühe poisi nõusse saada ning unine autojuht läks Madisele järgi.Kiku võis jälle rahulikult magama jääda, ning oma ilusat unenägu edasi näha.
Samal ajal oli Madis üksinda bussijaamas ja kallutas oma suu juurde järjekordset õllelonksu.Inimesi liikus öösel vähe ning pidu kus ta oli muutus lõpus igavaks, kuidagi oli vaja koju saada. Kutt tühjendas oma pudeli viskas selle eemale ning avas uue.Ta teadis, et transport peab varsti saabuma.Pink tundus sel hetkel nii mugav et kutt viskas ennast sinna pikali.Ta oli tükk aega seal lamanud kui jäsku ta nägi autotulesid mis lähenesid talle ning siis auto peatus.Keegi ei öelnud midagi, ainult uks tehti lahti.Poole sõidu peal hakkas poisil paha ning autojuht pani ta teeääres maha, ise kõvasti vandudes.Madis kõndis tuttavat teed pidi ning jäi lõpuks ühe maja ette muru peale magama…
Hommik….
said Uh, uh, some deep nuts, uh, uh
Momma please stop cryin, I can't stand the sound
Your pain is painful and its tearin' me down
I hear glasses breakin as I sit up in my bed
I told dad you didn't mean those nasty things you said
….
Kiku vaatas uniselt telefoni ekraani millel vilkus kiri Madis. Ainuke asi mida ta mõtles oli, et see töll julgeb kõigepealt mulle öösel helistada ja nüüd ka vara hommikul.Ta võttis telefoni toru ja vastas kõnele uniselt :” Noh töll mis tahad?”telefonist kostus köhatsus ja siis järgmine lause mis sealt tuli oli:”Kiku, mul on probleem, mul pole aimugi kuhu ma end joonud olen.Mulle tundub et ma olen su ukse taha selle roosipõõsa juurde magama jäänud.Kuidas see võimalik on?Ma olin ju hoopis teises linnas läbul.” Tüdruk tõusis tüdinenult voodist, pani hommikumatli selga ning läks välisukse juurde.Kui ta ukse avas ja õue astus nägigi ta kellegi jalgu roosipõõsa juures. Ta astus lähemale ning märkas, et pohmellis näoga Madis naeratab talle otsa, kuid poisi silmades oli näha imestus,rõõm ning ta hoiak hoiatas et ta ei suuda vist tõusta. Kuid teisel hetkel küsis juba Madis:”Kuule Kiku ole nii tore ja paku mulle tassike kohvi, su vanemaid vist pole kodus ega?””Ei,ei ole, õnneks, sa ju tead kuidas nad sinuses suhtuvad,Nad on sellise hoiakuga, et ma paremat sõpra ei leidnud. Ja sinule vaatavad otsa sellise näoga, et kui sa mu tütre rikud siis sa tunned mida tähendab rikkumine.”Ütles Kiku naerdes.Madis muigas nõrgalt ning tõusis püsti, Kikule toetudes jõudis ta tuppa.Köögis keetis Kiku kaks tassi kohvi, tegelikult kallas kannust hommikuse ema keedetud kohvi tassidesse.Nad jõid vaikides oma kohvi ning kui mõlemal olid tassid tühjad hakkas Madis rääkima:”No kuidas uni ka oli?” Kiku naeratas mõrult ning ütles:”Selle ajani mil mingi töll mu iluuinakut segas oli kõik korras,” Madis vaatas talle imestunult otsa ning küsis:”Oot sain ma õieti aru keegi veel peale minu segas su iluuinakut, ära vaata nii imestunult otsa, seda, et ma sulle helistasin ma mäletan, aga kes see kutt oli?”Kiku muigas ning ütles: “Madis sa ju tead sinust etemat ei ole ja sa oled ka ainuke lollakas kes mulle öösiti helistab aga mitte selleks et öelda kui väga sa mind armastad vaid selleks, et öelda et sa oled jälle kuskil, kus sa ei tea ning sa vajad küüti.””Oi Kiku kallike sa ju tead, et ma jäin võlgu sulle jälle.”Mõlemad hakkasid naerma ning naersid tükk aega tegelikult mittemillegi peale.
Nad rääkisid veel tükk aega juttu ning siis kui kell juba palju oli Madis hakkas lahkuma, nad kallistasid ukselävel, kuid samal hetkel märkas Kiku oma isa autot majale lähenemas. Kiku silmad täitusid hirmuga ning ta ütles Madisele:”Kähku,üles, minu tuppa!”Madis sai aru ja kui ta isa auto ukse ees peatus oli poiss juba üleval Kiku toas.Tuba oli sassis nagu alati,kuid miski jäi poisile silma spiraalköites vihik mille kaaned olid täis joonistatud ning peale suurelt kirjutatud Kes julgeb näppida, seda julgen kärpida! Madis naeratas ning avas vihiku ise voodile istudes. Vihikus oli kõike luuletustest kuni nagu välja tuli päevikuni. Madis sulges korra vihiku ning mõtles kas tasub, tegelikult ma ei tohiks see ikkagi tema era asi, aga natuke ei tee ju paha, ma loen kõige viimast sissekannet mitte midagi muud.
Täna oli järjekorde igav päev, peaaegu.me käisime Madisega paintballi mängimas, tohutult lõbus oli.JAga kurat mina ei suuda tema läheduses olla, nii eba on olla…Aga elame vast üle. On hullematki.Tüdruk raputa oma pea selgeks!Elu polegi mõeldud et sa võtad kõike mida tahad. Kuigi ma
Madis ei jõudnud edasi lugeda kuna uks avati ning ta pidi märkmiku kähku tagasi panema sinna kus see oli.Kiku tuli tuppa selg ees ise veel rääkides, et tal on natuke paha olla ning ta on oma toas õhtu.Tundus, et ta isa jäi sellega rahule ning läks omi asju tegema.Kiku tuli tuppa endal veel silmades hirm aga näos ülim rahulolu.Ta vaatas Madise poole naeratas ning lausus “Tundub, et sa võid jälle minu poole jääda,kas sa magad põrandal või voodis?Ma võin põrandal ka magada,ongi mugavam.”Madis vaid vaatas talle otsa ning lausus:”Tead, me oleme parimad sõbrad juba aastaid sa tead sa oled mulle nagu väike õeke,ma usun, et me võime koos ühes voodis ka magada, ruumi on siin kahele.”Kiku vaatas talle imestunult otsa,algul tundus, et ta jooksis omadega kokku kuid siis ta näoilme rahunes ning ta sõnas:”ma arvasin, et sa ei pakugi seda, tead ma toon pärast süüa ka üles.Me võime filme siis vaadata ja noh.praegu hangin ma sulle paar peavalu rohtu olen mingi 5-e pärast tagasi.””Oh tore too jah”Kohe kui uks sulgus avas poiss jälle spiraalköites kaustiku ning luges edasi
…Kuigi ma tean, et ma pole teda väärt ei saa ma teda peast.Olgugi, et ta on mulle nii
kallis sõber soovin ma ikka, et seal oleks midagi muud.Kuigi ma tean, et seda kunagi
ei juhtu ja pealegi kuidas ma lähen tema juurde ning ütlen ou dude sa meeldid
mulle… wõi mees tead ma olen sinuses vict armunud….asjad ei käi nii ja see mida ma
soovin ei saa kunagi olema!
Madis sulges kaustiku ning mõtles kas see jutt käis temast või kellegist teisest.Talle
oli Kiku juba aasta meeldinud, kuid ta ei olnud kunagi julgenud midagi öelda
see oli ju tema parim sõber ikkagi, Kuid nüüd täna oli aeg seda talle öelda, ta lootis, et
see jutt käis temast.Kiku tuli tuppa klaasi vee ja kahe valge tabletiga mille ta poisile
sisse söötis. Need tabletid olid vist uniutavad kuna poiss jäi väga uniseks ning uinus
varsti.Hommikul kui ta ärkas magas tüdruk ta kaisus, just tema kaisus, ta oli ta vist
öösel kaissu võtnud.Madis mõtles, et liigutada ta vist ei saa muidu äratab ta ju Kiku
üles.Nii ta siis mõtles seal tüdruk tema kaisus tugeva haarde all ning ta nägu oli
üllatavalt rahulik…
Kohe kui madis magama jäi jõudis mulle kohale, et need tabletid polnud vist tavalised
aspiriinid, vaid see uinutav nohurohi.Mis siis ikka, las poiss magab vast ongi nii
parem. Hommikul annan siis vast õiget aspiriini ka. Kiku askeldas natuke veel ringi
kuni õhtuni, ning siis läks Madise kõrvale voodisse magama, öösel tundis ta kuidas
poiss ta endale kaissu võttis ning natukese aja pärast ronis tüdruk talle sügavamale
kaissu. Hommikul kui ta silmad avas oli ta veel madise kaisus ning esimesed asjad
mis talle otsa vaatasid olid kaks rohekat halli silma, tundus, et poiss oli ennast välja
maganud.Tõusin siis teki alt ülesse naeratasin nõrgalt rääkida ma ei viitsi hommikuti
tundub, et tema ka mitte.Võtsin siis oma ügeenitarbed ning astusin wc poole, tahtsin
külma duðði.Kiku oli juba vannitoast tulles unustanud, et Madis seal oli, ning tuli tuppa käterätti kergitades ning ehmatas kui nägi poisiis suu ammuli teda vaatamas, tüdrukul oli muidugi käterätik ümber, kuid rätik oli ju väike. Mõlemad seisid kohmetult vaatasidd üksteisele natuke aega otsa ning siis Kiku ütles:"tead ma arvan, et tegelikult mu isa läks tööle sa saaksid koju ka minna kui tahad."madis vaid noogutas ning võttis voodi äärelt oma jaki.Tundus, et ta oli kuidagi tujust ära.ta kallistas tüdrukut ning andis põsele pisikese musi.Poiss lahkus...
2 kuud hiljem...
Oli öö vihma sadas, Kiku kõndisüksinda vihmaga maantee ääres, lootuses koju saada.Kuna oli öö ei vaevunud ta tee ääres eriti kõndima, mp3 kõrvas üürgamas, pisarad nägu täitmas.Järsku tuli maanteel juba üpris lähedalt tuled, kaks tuld mis kihutasid otse nutva tüdruku poole, kes end ümber pööras, ta ei jõudnud reageeridagi kui tundis, et ta kukkus, ning peale seda tundis ta toohutut kergustunnet
Ma tundis kuidas mu keha jääb mulle võõraks ning meedikud askeldasid minu ümber, mind tõsteti kanderaamile ning seejärel kiirabi autosse.Haiglasse olid ju mu vanemad kutsutud, tundus, et helistaja tundis mind, aga miks Madist seal ei olnud?Mu ümber askeldati mingi aja ning mind pandi hunnikute masinate külge, vanemad nutsid ning õed käisid mind iga tunni aja tagant kurvana vaatamas.Hei inimesed mis toimub, tundub, et surnud ma pole.Kas ma olen koomas?Hommik tuli, päike tõusis, mu ema oli jäänud mu voodi juurde magama.nii kurb oli seda vaadata.Päev jõudis õhtusse Madist polnud siiamaani käinud, hei te ei saa aru, et ma tahan teda näha?!
Tunni aja pärast avati mu palati uks, teispool ust sosistati midagi ning habetunud, kurva pilgu ja suure mõmmiga Madis astus uksest siss.Mul jäi hing kinni, mis temaga juhtunud on?Ta astus minu keha juurde ning hakkas nutma, kujutlete, minu Madis hakkas nutma, ning siis hakkas ta rääkima:"Kiku ma oleks pidanud Käskima tal peatuda, ma ei näinud sind ja...oh Kiku kallis, sa ju tead, et ma sind alati armastanud olen, sa oled siin haiglas nüüd minu pärast, oleks ma vaid öelnud...oh see on nii raske...Kiku...mul on nii halb sind nii näha..."Ta ohkas ning uinus mu käest kinni hoides, muide illegipärast ma tundsin tema puudutust. See polnud ju tema süü, et ma haiglas olen.
Juba kuu aega on möödunud, Madis on koguaeg peaaegu minu juures olnud, kui keegi teine mind puudutab ma ei tunne seda, aga tema puudutused on kuidagi erilised. Järsku ükspäev ma kuulsin kuidas mu ema nuttes peaarstiga juttu rääkis.Järgmisel hetkel kui nad palatisse tulid teatas mu ema nuttes madisele, et nad on otsustanud masinad välja tõmmata, Madis nagu alati proovis mind kaitsta kuid teda hakati vägisi välja viima rabeles ta nende haardest lahti ning suudles mu keha, seda tundsin ka mina,Ma tundsin, et sellele suudlusele pean ma vastama ning sulgesin silmad, suudlesin teda vastu, kõik see tundus nii õige ja hea, kuni hetkeni mil masinad mille all ma olin välja tõmmati.Madis võttis automaatselt nuttes mu keha endale kaissu ning hoidis mind.Ümberringi oli vaikus, ei olnud ühtegi sõna , piiksuvad masinad ei töödanud enam.Kõik oli mattunud kurbusesse.
Paari päeva pärast toimusid matused.Ma ei teadnudki et mul nii palju sõpru oli.Kõik olid kurvad ning nutsid.Ainuke kes ei teinud ühtegi emotsioonilist liigutust oli Madis.Ta vaatas lihtsalt tühja pilguga mu kirstu ning pärast aitas seda kanda.Kogu see aeg olid mu ümber nutvad,kurvad ja isegi mõned masenduses inimesed.Kuigi mind enam ei ole tean, et ma jään alati nede südametesse.Alatiseks...
Samal ajal oli Madis üksinda bussijaamas ja kallutas oma suu juurde järjekordset õllelonksu.Inimesi liikus öösel vähe ning pidu kus ta oli muutus lõpus igavaks, kuidagi oli vaja koju saada. Kutt tühjendas oma pudeli viskas selle eemale ning avas uue.Ta teadis, et transport peab varsti saabuma.Pink tundus sel hetkel nii mugav et kutt viskas ennast sinna pikali.Ta oli tükk aega seal lamanud kui jäsku ta nägi autotulesid mis lähenesid talle ning siis auto peatus.Keegi ei öelnud midagi, ainult uks tehti lahti.Poole sõidu peal hakkas poisil paha ning autojuht pani ta teeääres maha, ise kõvasti vandudes.Madis kõndis tuttavat teed pidi ning jäi lõpuks ühe maja ette muru peale magama…
Hommik….
said Uh, uh, some deep nuts, uh, uh
Momma please stop cryin, I can't stand the sound
Your pain is painful and its tearin' me down
I hear glasses breakin as I sit up in my bed
I told dad you didn't mean those nasty things you said
….
Kiku vaatas uniselt telefoni ekraani millel vilkus kiri Madis. Ainuke asi mida ta mõtles oli, et see töll julgeb kõigepealt mulle öösel helistada ja nüüd ka vara hommikul.Ta võttis telefoni toru ja vastas kõnele uniselt :” Noh töll mis tahad?”telefonist kostus köhatsus ja siis järgmine lause mis sealt tuli oli:”Kiku, mul on probleem, mul pole aimugi kuhu ma end joonud olen.Mulle tundub et ma olen su ukse taha selle roosipõõsa juurde magama jäänud.Kuidas see võimalik on?Ma olin ju hoopis teises linnas läbul.” Tüdruk tõusis tüdinenult voodist, pani hommikumatli selga ning läks välisukse juurde.Kui ta ukse avas ja õue astus nägigi ta kellegi jalgu roosipõõsa juures. Ta astus lähemale ning märkas, et pohmellis näoga Madis naeratab talle otsa, kuid poisi silmades oli näha imestus,rõõm ning ta hoiak hoiatas et ta ei suuda vist tõusta. Kuid teisel hetkel küsis juba Madis:”Kuule Kiku ole nii tore ja paku mulle tassike kohvi, su vanemaid vist pole kodus ega?””Ei,ei ole, õnneks, sa ju tead kuidas nad sinuses suhtuvad,Nad on sellise hoiakuga, et ma paremat sõpra ei leidnud. Ja sinule vaatavad otsa sellise näoga, et kui sa mu tütre rikud siis sa tunned mida tähendab rikkumine.”Ütles Kiku naerdes.Madis muigas nõrgalt ning tõusis püsti, Kikule toetudes jõudis ta tuppa.Köögis keetis Kiku kaks tassi kohvi, tegelikult kallas kannust hommikuse ema keedetud kohvi tassidesse.Nad jõid vaikides oma kohvi ning kui mõlemal olid tassid tühjad hakkas Madis rääkima:”No kuidas uni ka oli?” Kiku naeratas mõrult ning ütles:”Selle ajani mil mingi töll mu iluuinakut segas oli kõik korras,” Madis vaatas talle imestunult otsa ning küsis:”Oot sain ma õieti aru keegi veel peale minu segas su iluuinakut, ära vaata nii imestunult otsa, seda, et ma sulle helistasin ma mäletan, aga kes see kutt oli?”Kiku muigas ning ütles: “Madis sa ju tead sinust etemat ei ole ja sa oled ka ainuke lollakas kes mulle öösiti helistab aga mitte selleks et öelda kui väga sa mind armastad vaid selleks, et öelda et sa oled jälle kuskil, kus sa ei tea ning sa vajad küüti.””Oi Kiku kallike sa ju tead, et ma jäin võlgu sulle jälle.”Mõlemad hakkasid naerma ning naersid tükk aega tegelikult mittemillegi peale.
Nad rääkisid veel tükk aega juttu ning siis kui kell juba palju oli Madis hakkas lahkuma, nad kallistasid ukselävel, kuid samal hetkel märkas Kiku oma isa autot majale lähenemas. Kiku silmad täitusid hirmuga ning ta ütles Madisele:”Kähku,üles, minu tuppa!”Madis sai aru ja kui ta isa auto ukse ees peatus oli poiss juba üleval Kiku toas.Tuba oli sassis nagu alati,kuid miski jäi poisile silma spiraalköites vihik mille kaaned olid täis joonistatud ning peale suurelt kirjutatud Kes julgeb näppida, seda julgen kärpida! Madis naeratas ning avas vihiku ise voodile istudes. Vihikus oli kõike luuletustest kuni nagu välja tuli päevikuni. Madis sulges korra vihiku ning mõtles kas tasub, tegelikult ma ei tohiks see ikkagi tema era asi, aga natuke ei tee ju paha, ma loen kõige viimast sissekannet mitte midagi muud.
Täna oli järjekorde igav päev, peaaegu.me käisime Madisega paintballi mängimas, tohutult lõbus oli.JAga kurat mina ei suuda tema läheduses olla, nii eba on olla…Aga elame vast üle. On hullematki.Tüdruk raputa oma pea selgeks!Elu polegi mõeldud et sa võtad kõike mida tahad. Kuigi ma
Madis ei jõudnud edasi lugeda kuna uks avati ning ta pidi märkmiku kähku tagasi panema sinna kus see oli.Kiku tuli tuppa selg ees ise veel rääkides, et tal on natuke paha olla ning ta on oma toas õhtu.Tundus, et ta isa jäi sellega rahule ning läks omi asju tegema.Kiku tuli tuppa endal veel silmades hirm aga näos ülim rahulolu.Ta vaatas Madise poole naeratas ning lausus “Tundub, et sa võid jälle minu poole jääda,kas sa magad põrandal või voodis?Ma võin põrandal ka magada,ongi mugavam.”Madis vaid vaatas talle otsa ning lausus:”Tead, me oleme parimad sõbrad juba aastaid sa tead sa oled mulle nagu väike õeke,ma usun, et me võime koos ühes voodis ka magada, ruumi on siin kahele.”Kiku vaatas talle imestunult otsa,algul tundus, et ta jooksis omadega kokku kuid siis ta näoilme rahunes ning ta sõnas:”ma arvasin, et sa ei pakugi seda, tead ma toon pärast süüa ka üles.Me võime filme siis vaadata ja noh.praegu hangin ma sulle paar peavalu rohtu olen mingi 5-e pärast tagasi.””Oh tore too jah”Kohe kui uks sulgus avas poiss jälle spiraalköites kaustiku ning luges edasi
…Kuigi ma tean, et ma pole teda väärt ei saa ma teda peast.Olgugi, et ta on mulle nii
kallis sõber soovin ma ikka, et seal oleks midagi muud.Kuigi ma tean, et seda kunagi
ei juhtu ja pealegi kuidas ma lähen tema juurde ning ütlen ou dude sa meeldid
mulle… wõi mees tead ma olen sinuses vict armunud….asjad ei käi nii ja see mida ma
soovin ei saa kunagi olema!
Madis sulges kaustiku ning mõtles kas see jutt käis temast või kellegist teisest.Talle
oli Kiku juba aasta meeldinud, kuid ta ei olnud kunagi julgenud midagi öelda
see oli ju tema parim sõber ikkagi, Kuid nüüd täna oli aeg seda talle öelda, ta lootis, et
see jutt käis temast.Kiku tuli tuppa klaasi vee ja kahe valge tabletiga mille ta poisile
sisse söötis. Need tabletid olid vist uniutavad kuna poiss jäi väga uniseks ning uinus
varsti.Hommikul kui ta ärkas magas tüdruk ta kaisus, just tema kaisus, ta oli ta vist
öösel kaissu võtnud.Madis mõtles, et liigutada ta vist ei saa muidu äratab ta ju Kiku
üles.Nii ta siis mõtles seal tüdruk tema kaisus tugeva haarde all ning ta nägu oli
üllatavalt rahulik…
Kohe kui madis magama jäi jõudis mulle kohale, et need tabletid polnud vist tavalised
aspiriinid, vaid see uinutav nohurohi.Mis siis ikka, las poiss magab vast ongi nii
parem. Hommikul annan siis vast õiget aspiriini ka. Kiku askeldas natuke veel ringi
kuni õhtuni, ning siis läks Madise kõrvale voodisse magama, öösel tundis ta kuidas
poiss ta endale kaissu võttis ning natukese aja pärast ronis tüdruk talle sügavamale
kaissu. Hommikul kui ta silmad avas oli ta veel madise kaisus ning esimesed asjad
mis talle otsa vaatasid olid kaks rohekat halli silma, tundus, et poiss oli ennast välja
maganud.Tõusin siis teki alt ülesse naeratasin nõrgalt rääkida ma ei viitsi hommikuti
tundub, et tema ka mitte.Võtsin siis oma ügeenitarbed ning astusin wc poole, tahtsin
külma duðði.Kiku oli juba vannitoast tulles unustanud, et Madis seal oli, ning tuli tuppa käterätti kergitades ning ehmatas kui nägi poisiis suu ammuli teda vaatamas, tüdrukul oli muidugi käterätik ümber, kuid rätik oli ju väike. Mõlemad seisid kohmetult vaatasidd üksteisele natuke aega otsa ning siis Kiku ütles:"tead ma arvan, et tegelikult mu isa läks tööle sa saaksid koju ka minna kui tahad."madis vaid noogutas ning võttis voodi äärelt oma jaki.Tundus, et ta oli kuidagi tujust ära.ta kallistas tüdrukut ning andis põsele pisikese musi.Poiss lahkus...
2 kuud hiljem...
Oli öö vihma sadas, Kiku kõndisüksinda vihmaga maantee ääres, lootuses koju saada.Kuna oli öö ei vaevunud ta tee ääres eriti kõndima, mp3 kõrvas üürgamas, pisarad nägu täitmas.Järsku tuli maanteel juba üpris lähedalt tuled, kaks tuld mis kihutasid otse nutva tüdruku poole, kes end ümber pööras, ta ei jõudnud reageeridagi kui tundis, et ta kukkus, ning peale seda tundis ta toohutut kergustunnet
Ma tundis kuidas mu keha jääb mulle võõraks ning meedikud askeldasid minu ümber, mind tõsteti kanderaamile ning seejärel kiirabi autosse.Haiglasse olid ju mu vanemad kutsutud, tundus, et helistaja tundis mind, aga miks Madist seal ei olnud?Mu ümber askeldati mingi aja ning mind pandi hunnikute masinate külge, vanemad nutsid ning õed käisid mind iga tunni aja tagant kurvana vaatamas.Hei inimesed mis toimub, tundub, et surnud ma pole.Kas ma olen koomas?Hommik tuli, päike tõusis, mu ema oli jäänud mu voodi juurde magama.nii kurb oli seda vaadata.Päev jõudis õhtusse Madist polnud siiamaani käinud, hei te ei saa aru, et ma tahan teda näha?!
Tunni aja pärast avati mu palati uks, teispool ust sosistati midagi ning habetunud, kurva pilgu ja suure mõmmiga Madis astus uksest siss.Mul jäi hing kinni, mis temaga juhtunud on?Ta astus minu keha juurde ning hakkas nutma, kujutlete, minu Madis hakkas nutma, ning siis hakkas ta rääkima:"Kiku ma oleks pidanud Käskima tal peatuda, ma ei näinud sind ja...oh Kiku kallis, sa ju tead, et ma sind alati armastanud olen, sa oled siin haiglas nüüd minu pärast, oleks ma vaid öelnud...oh see on nii raske...Kiku...mul on nii halb sind nii näha..."Ta ohkas ning uinus mu käest kinni hoides, muide illegipärast ma tundsin tema puudutust. See polnud ju tema süü, et ma haiglas olen.
Juba kuu aega on möödunud, Madis on koguaeg peaaegu minu juures olnud, kui keegi teine mind puudutab ma ei tunne seda, aga tema puudutused on kuidagi erilised. Järsku ükspäev ma kuulsin kuidas mu ema nuttes peaarstiga juttu rääkis.Järgmisel hetkel kui nad palatisse tulid teatas mu ema nuttes madisele, et nad on otsustanud masinad välja tõmmata, Madis nagu alati proovis mind kaitsta kuid teda hakati vägisi välja viima rabeles ta nende haardest lahti ning suudles mu keha, seda tundsin ka mina,Ma tundsin, et sellele suudlusele pean ma vastama ning sulgesin silmad, suudlesin teda vastu, kõik see tundus nii õige ja hea, kuni hetkeni mil masinad mille all ma olin välja tõmmati.Madis võttis automaatselt nuttes mu keha endale kaissu ning hoidis mind.Ümberringi oli vaikus, ei olnud ühtegi sõna , piiksuvad masinad ei töödanud enam.Kõik oli mattunud kurbusesse.
Paari päeva pärast toimusid matused.Ma ei teadnudki et mul nii palju sõpru oli.Kõik olid kurvad ning nutsid.Ainuke kes ei teinud ühtegi emotsioonilist liigutust oli Madis.Ta vaatas lihtsalt tühja pilguga mu kirstu ning pärast aitas seda kanda.Kogu see aeg olid mu ümber nutvad,kurvad ja isegi mõned masenduses inimesed.Kuigi mind enam ei ole tean, et ma jään alati nede südametesse.Alatiseks...