Post by Sands on Dec 15, 2007 19:45:14 GMT 3
Darren Shan'i raamat "Cirque Du Freak. Kesköine tsirkus" on hea. Väga hea raamat.
Tagatutvustus:
Kui saaksid teada,
et su kodulinna sünges teatrimajas
annab kesköise etenduse
enneolematu ebardite tsirkus,
kas oleks sul piisavalt julgust kohale minna?
Ja kui sinna jõudes silmaksid elukat
oma unenägudest -
surmavat ämblikut nimega Madam Octa
- kas oleksid piisavalt pöörane,
et varastada too ämblik
tema vampiirist peremehelt?
Kui vastasid mõlemale küsimusele jaatavalt,
on see verdtarretamapanev lugu
mõeldud just sulle.
Algas siis nii, et neli poissi oli koolis. Üks neist varastas oma suure venna käest flaieri, milles oli kirjutatud Cirque Du Freak'ist, mis tähendas siis ebardite tsirkust. Nad otsustasid sinna minna ja said kuidagi isegi rahad kokku, aga see oli mingi selline illegaalne tsirkus, et ühe flaieriga sai ainult kaks piletit. No ja siis said need üks poiss, Steve ja tema parim sõber Darren, ehk mina-tegelane.
See toimus vanas teatrimajas, keskööl. Siis nad käisid seal ära, hästi palju huvitavaid ja kahtlaseid asju oli, eriti hirmus minu meelest ei olnud, kuid pisut siiski.
Seal oli üks mees, härra Crepsley ja tema taltsustaud ämblik Madam Octa. Siis see Steve nagu ahhetas ja oli julmalt shokeeritud, aga ta ei öelnud miks.
Lõpuks tahtis ta sinna jääda ja ütles Darren'le, et ee koju läheks, aga see jäi luurama. Kuskile rõdule läks ja vaatas, kuidas Steve lavale läks. Siis sinna tuli see härra Crepsley. Sellest jutust sai aru, et Steve oli mingit vanat raamatut lugenud, kus oli tema pilt ja õige nimi - mingi Vur Horston vms. Ja ta oli vampiir. Steve tahtis ise vampiiriks saada, kuid see ütles talle, et tal on halb veri. Et ta on kurjusekandja.
Aga sellele Darren'le meeldis see ämblik. Ta varastas selle vampiirilt. Ja hakkas ise talle trikke õpetama (kusjuures see oli surmavalt mürgine ja ta oleks peaaegu surma saanud). Igatahes lõpuks nad leppisid suht selle Steve'ga ära, kui see talle rääkis, et ta nägi neid laval rääkimas ja värki.
Nad hakkasid koos selle ämblikuga trikke tegema, aga just siis, kui Madam Octa oli Steve'i kaelal, tormas Darren'i väike õde Annie sisse ja kiljatas - ämbliku juuresolekul ei tohtinud häält teha. Ja see hammustas seda poissi.
Aga alguses mürk muutis ainult halvatuks, olgugi, et vastumürki ei olnud. No ja siis ta viidi haiglasse ja igasugu asju. Darren viskas ämbliku koos puuriga aknast välja ja nägi seda vampiiri, kes talle naeratas ja siis minema läks.
Viimaks see poiss läks ise seda otsima, kuna temal pidi ainukesena vastumürki olema, nagu ta arvas. Ja siis rääkisid seal ja lõpuks pidi Darren ise tema abiliseks hakkama. Et seda vastumürki saada. Siis see vampiir muutis ta poolvampiiriks.
Noh, siis läksid sinna haiglasse ja päästsid Steve'i elu ja Darren põgenes, jättes härra Crepsley enda taha naerma ja karjuma, et varsti tuled sa anudes, et ma sind endaga kaasa võtaksin.
Igatahes siis see poiss hakkas peaaegu oma väikest õde ja üht koolivenda ründama. Steve sai aru, et ta oli poolvampiir. No ja siis ta jättis kõigiga hüvasti ja värki, kuna nad oli vampiiriga kokku leppinud, et lavastavad tema surma. No ja siis oli see, igasugused matused ja asjad, ma sellest kirjutada ei viitsi. Igatahes oi kurb. Ja siis ta maeti maha ja see vampiir kaevas ta üles.
Sinna surnuaeda tuli Steve, kes vandus enda käele noaga risti lõigates, et tapab Darren'i ja tema isanda.
Lõppes nii, et nad kahekesti läksid minema, süüa otsima. Ööpimedusse.
See on nagu selle raamatusarja esimene raamat. Minu meelest päris huvitav, olgugi et neid.. hm.. vampiiriks muutimse ja vampiiri.. ee.. söömisharjumuste kireldused olid pisut.. haiglased. :-D
Aga noh, mulle vampiirid meeldivad, nii et jah. Muide, see Crepsley rääkis, et nad ei ole nii halvad kui räägitakse, et nad lihtsalt on sellised. Ta tundis suht kaasa sellele poisile isegi. See oli nii.. südamlik kuidagi.[/i]
Tagatutvustus:
Kui saaksid teada,
et su kodulinna sünges teatrimajas
annab kesköise etenduse
enneolematu ebardite tsirkus,
kas oleks sul piisavalt julgust kohale minna?
Ja kui sinna jõudes silmaksid elukat
oma unenägudest -
surmavat ämblikut nimega Madam Octa
- kas oleksid piisavalt pöörane,
et varastada too ämblik
tema vampiirist peremehelt?
Kui vastasid mõlemale küsimusele jaatavalt,
on see verdtarretamapanev lugu
mõeldud just sulle.
Algas siis nii, et neli poissi oli koolis. Üks neist varastas oma suure venna käest flaieri, milles oli kirjutatud Cirque Du Freak'ist, mis tähendas siis ebardite tsirkust. Nad otsustasid sinna minna ja said kuidagi isegi rahad kokku, aga see oli mingi selline illegaalne tsirkus, et ühe flaieriga sai ainult kaks piletit. No ja siis said need üks poiss, Steve ja tema parim sõber Darren, ehk mina-tegelane.
See toimus vanas teatrimajas, keskööl. Siis nad käisid seal ära, hästi palju huvitavaid ja kahtlaseid asju oli, eriti hirmus minu meelest ei olnud, kuid pisut siiski.
Seal oli üks mees, härra Crepsley ja tema taltsustaud ämblik Madam Octa. Siis see Steve nagu ahhetas ja oli julmalt shokeeritud, aga ta ei öelnud miks.
Lõpuks tahtis ta sinna jääda ja ütles Darren'le, et ee koju läheks, aga see jäi luurama. Kuskile rõdule läks ja vaatas, kuidas Steve lavale läks. Siis sinna tuli see härra Crepsley. Sellest jutust sai aru, et Steve oli mingit vanat raamatut lugenud, kus oli tema pilt ja õige nimi - mingi Vur Horston vms. Ja ta oli vampiir. Steve tahtis ise vampiiriks saada, kuid see ütles talle, et tal on halb veri. Et ta on kurjusekandja.
Aga sellele Darren'le meeldis see ämblik. Ta varastas selle vampiirilt. Ja hakkas ise talle trikke õpetama (kusjuures see oli surmavalt mürgine ja ta oleks peaaegu surma saanud). Igatahes lõpuks nad leppisid suht selle Steve'ga ära, kui see talle rääkis, et ta nägi neid laval rääkimas ja värki.
Nad hakkasid koos selle ämblikuga trikke tegema, aga just siis, kui Madam Octa oli Steve'i kaelal, tormas Darren'i väike õde Annie sisse ja kiljatas - ämbliku juuresolekul ei tohtinud häält teha. Ja see hammustas seda poissi.
Aga alguses mürk muutis ainult halvatuks, olgugi, et vastumürki ei olnud. No ja siis ta viidi haiglasse ja igasugu asju. Darren viskas ämbliku koos puuriga aknast välja ja nägi seda vampiiri, kes talle naeratas ja siis minema läks.
Viimaks see poiss läks ise seda otsima, kuna temal pidi ainukesena vastumürki olema, nagu ta arvas. Ja siis rääkisid seal ja lõpuks pidi Darren ise tema abiliseks hakkama. Et seda vastumürki saada. Siis see vampiir muutis ta poolvampiiriks.
Noh, siis läksid sinna haiglasse ja päästsid Steve'i elu ja Darren põgenes, jättes härra Crepsley enda taha naerma ja karjuma, et varsti tuled sa anudes, et ma sind endaga kaasa võtaksin.
Igatahes siis see poiss hakkas peaaegu oma väikest õde ja üht koolivenda ründama. Steve sai aru, et ta oli poolvampiir. No ja siis ta jättis kõigiga hüvasti ja värki, kuna nad oli vampiiriga kokku leppinud, et lavastavad tema surma. No ja siis oli see, igasugused matused ja asjad, ma sellest kirjutada ei viitsi. Igatahes oi kurb. Ja siis ta maeti maha ja see vampiir kaevas ta üles.
Sinna surnuaeda tuli Steve, kes vandus enda käele noaga risti lõigates, et tapab Darren'i ja tema isanda.
Lõppes nii, et nad kahekesti läksid minema, süüa otsima. Ööpimedusse.
See on nagu selle raamatusarja esimene raamat. Minu meelest päris huvitav, olgugi et neid.. hm.. vampiiriks muutimse ja vampiiri.. ee.. söömisharjumuste kireldused olid pisut.. haiglased. :-D
Aga noh, mulle vampiirid meeldivad, nii et jah. Muide, see Crepsley rääkis, et nad ei ole nii halvad kui räägitakse, et nad lihtsalt on sellised. Ta tundis suht kaasa sellele poisile isegi. See oli nii.. südamlik kuidagi.[/i]