Post by kerttu on Feb 16, 2008 23:24:27 GMT 3
Kommenteerige, kritiseerige, andke nõu..
____________________________________
Getli on 15-aastane tüdruk, kes elab oma isa, ema, õe Katrini (12) ja venna Rasmusega (1) Haapsalus. Tal on parim sõbranna, Madli, keda ta teab juba sündimisest saadik. Getlil on ka poiss-sõber, Sten, kellele on ta kallim, kui miski muu siin elus. Nad on koos olnud poolteist aastat. Tüdruk on õnnelik, et tal on just sellised sõbrad, nagu nemad kaks.
Madli. logis sisse.
Getliiii. ütleb:
Tsau.
Madli. ütleb:
Tsauu! Sain su messi kätte, mis toimub?!
Getliiii. ütleb:
Sa ei arva iial ära, räige jama on lahti...
Madli. ütleb:
Nooh, mis on?
Getliiii. ütleb:
Ma kolin Haapsalust ära! Isa ja ema läksid lahku ja ema tahab ära kolida.
Mida ma teen?
Madli. ütleb:
Oota, miks nad tülitsesid siis? :S
Getliiii. ütleb:
No isa oli eile pidus käinud, ema oli sinna sõitnud ja näinud teda mingisuguse tibiga seal tantsimas vnii. Mina ka täpselt ei tea. Aga noh, mida ma teen?
Madli. ütleb:
Maitea, peab mõtlema selle üle.
Ok, ma pean minema, aga ma mõtlen selle üle siis eksju?
Getliiii. ütleb:
No okei, aga kindlasti tuled pärast veel!
Madli. logis välja.
Mida ma küll teen?
Ma olen ju Haapsalus kogu oma elu elanud, kuidas ma saan siit nüüd lihtsalt niisama ära minna?
Palun, keegi, aidake mind!
*Ema käseb Getlil alla korrusele minna*
Getli muutis oma olekut: Eemal, automaatvastaja: All olen, vastan hiljem, sorry.
G: "Jah ema, mis on?"
E: "Me sõidame ära juba homme. Buss väljub Tallinna kell 15.00, nii et ole hea, hakka asju kokku panema. Mul on Rasmuse asjad peaaegu juba koos ja Katrin saab ka sellega varsti ühele poole."
*Getli on segaduses ja jookseb trepist ülesse, pisarad silmis.*
Getli muutis oma olekut: Aktiivne, isiklik teade: Homme mind enam siit eest ei leia.
MerCa ütleb:
Mis sa sellega öelda tahad? Mis juhtus? :S
Getliiii. ütleb:
Me kolime Haapsalust ära.
MerCa ütleb:
OMG! Miks siis?
Getliiii. ütleb:
Kodused põhjused.
Ma ei hakka ju temasugusele egoistlikule eidele oma pereelust rääkima. Nagu teda see ilgelt huvitaks! Kamoon!
Sten. ütleb:
Hej!
Getliiii. ütleb:
Tsau.
Sten ütleb:
Miks sa mu kõnedele ei vasta? Ma olen umbes 5 korda sulle juba helistanud.
Getliiii. ütleb:
Oled ka?
Sorri, nii palju asju on täna juhtunud, ma ei suuda mõelda.
Sten ütleb:
Mis juhtus siis?
Getliiii. ütleb:
Me kolime siit ära. Vanemad läksid lahku.
Sten ütleb:
Ei! Sa ei tohi ära kolida, kuidas ma sinuta elan?
Ma tulen kaasa!
Getliiii. ütleb:
Hull oled. Sa ei saa ju kaasa tulla.
Ma ei tea, kõik on nii segamini. Hakkaks kas või emode moodi veene lõikama.
Lihtsalt nii halvasti on kõik. Ma ei taha, ei oska enam!
Sten ütleb:
Saame homme kell 12.00 Kuursaali ees kokku, ma ei saa lasta sul niisama minna.
Getliiii. ütleb:
Okei...
Sten logis välja.
Getliiii. muutis oma olekut: Eemal, automaatvastaja: Ei suuda sinuga hetkel rääkida.
Kuidas ma saan ilma nendeta elada? Nii palju oleme läbi elanud. Näinud, teinud, rääkinud.
Naernud, nutnud...
*Getli vajus nuttes seina najale maha. Ei olnud enam midagi, mis tema tuju tõstaks.*
E: "Getli! Mine magama, kell on juba palju!"
Ma ei vastanud talle. Milleks? Ta on juba piisavalt teinud, et mu elu sekundiga kihva keerata.
*Ta istus seal umbes 5 minutit, silmad märjad, kuni lõpuks otsustas minna magama, et ta saaks kasvõi natukeseks tänase unustada.*
____________________________________
Getli on 15-aastane tüdruk, kes elab oma isa, ema, õe Katrini (12) ja venna Rasmusega (1) Haapsalus. Tal on parim sõbranna, Madli, keda ta teab juba sündimisest saadik. Getlil on ka poiss-sõber, Sten, kellele on ta kallim, kui miski muu siin elus. Nad on koos olnud poolteist aastat. Tüdruk on õnnelik, et tal on just sellised sõbrad, nagu nemad kaks.
Madli. logis sisse.
Getliiii. ütleb:
Tsau.
Madli. ütleb:
Tsauu! Sain su messi kätte, mis toimub?!
Getliiii. ütleb:
Sa ei arva iial ära, räige jama on lahti...
Madli. ütleb:
Nooh, mis on?
Getliiii. ütleb:
Ma kolin Haapsalust ära! Isa ja ema läksid lahku ja ema tahab ära kolida.
Mida ma teen?
Madli. ütleb:
Oota, miks nad tülitsesid siis? :S
Getliiii. ütleb:
No isa oli eile pidus käinud, ema oli sinna sõitnud ja näinud teda mingisuguse tibiga seal tantsimas vnii. Mina ka täpselt ei tea. Aga noh, mida ma teen?
Madli. ütleb:
Maitea, peab mõtlema selle üle.
Ok, ma pean minema, aga ma mõtlen selle üle siis eksju?
Getliiii. ütleb:
No okei, aga kindlasti tuled pärast veel!
Madli. logis välja.
Mida ma küll teen?
Ma olen ju Haapsalus kogu oma elu elanud, kuidas ma saan siit nüüd lihtsalt niisama ära minna?
Palun, keegi, aidake mind!
*Ema käseb Getlil alla korrusele minna*
Getli muutis oma olekut: Eemal, automaatvastaja: All olen, vastan hiljem, sorry.
G: "Jah ema, mis on?"
E: "Me sõidame ära juba homme. Buss väljub Tallinna kell 15.00, nii et ole hea, hakka asju kokku panema. Mul on Rasmuse asjad peaaegu juba koos ja Katrin saab ka sellega varsti ühele poole."
*Getli on segaduses ja jookseb trepist ülesse, pisarad silmis.*
Getli muutis oma olekut: Aktiivne, isiklik teade: Homme mind enam siit eest ei leia.
MerCa ütleb:
Mis sa sellega öelda tahad? Mis juhtus? :S
Getliiii. ütleb:
Me kolime Haapsalust ära.
MerCa ütleb:
OMG! Miks siis?
Getliiii. ütleb:
Kodused põhjused.
Ma ei hakka ju temasugusele egoistlikule eidele oma pereelust rääkima. Nagu teda see ilgelt huvitaks! Kamoon!
Sten. ütleb:
Hej!
Getliiii. ütleb:
Tsau.
Sten ütleb:
Miks sa mu kõnedele ei vasta? Ma olen umbes 5 korda sulle juba helistanud.
Getliiii. ütleb:
Oled ka?
Sorri, nii palju asju on täna juhtunud, ma ei suuda mõelda.
Sten ütleb:
Mis juhtus siis?
Getliiii. ütleb:
Me kolime siit ära. Vanemad läksid lahku.
Sten ütleb:
Ei! Sa ei tohi ära kolida, kuidas ma sinuta elan?
Ma tulen kaasa!
Getliiii. ütleb:
Hull oled. Sa ei saa ju kaasa tulla.
Ma ei tea, kõik on nii segamini. Hakkaks kas või emode moodi veene lõikama.
Lihtsalt nii halvasti on kõik. Ma ei taha, ei oska enam!
Sten ütleb:
Saame homme kell 12.00 Kuursaali ees kokku, ma ei saa lasta sul niisama minna.
Getliiii. ütleb:
Okei...
Sten logis välja.
Getliiii. muutis oma olekut: Eemal, automaatvastaja: Ei suuda sinuga hetkel rääkida.
Kuidas ma saan ilma nendeta elada? Nii palju oleme läbi elanud. Näinud, teinud, rääkinud.
Naernud, nutnud...
*Getli vajus nuttes seina najale maha. Ei olnud enam midagi, mis tema tuju tõstaks.*
E: "Getli! Mine magama, kell on juba palju!"
Ma ei vastanud talle. Milleks? Ta on juba piisavalt teinud, et mu elu sekundiga kihva keerata.
*Ta istus seal umbes 5 minutit, silmad märjad, kuni lõpuks otsustas minna magama, et ta saaks kasvõi natukeseks tänase unustada.*