|
Post by Lauren on Jul 9, 2007 20:46:06 GMT 3
I peatükk.
„Ashley!” karjus keegi. Tüdruk ajas end püsti ja pühkis heinapebred oma valgelt suvekleidilt. Ta jooksis järve äärest ära ning põrkas kokku ühe õblukese tüdrukuga.
„Oi, vabandust,” sõnas too põlvitades. „Ma ei näinud teid,” lisas tüdruk ning vaatas alandlikult Ashleyt.
„Pole midagi, mina ju jooksin. Ma jääksid heameelega juttu puhuma, kuid mul on kiire. Võibolla näen sind külas? Või lossihoovis?”
„Vaevalt, külas käin ma vahel harva, koos vanaemaga, turul. Ja lossihoovi pole minusugusel asja. Ma nimelt elan oma haige vanaemaga siin metsas.”
„Aga mis su nimi on?” küsis Ash.
„Jane,” vastas tüdruk ja korjas õunad, mis Ashleyga kokkupõrkel maha kukkusid, tagasi põlle. Jane’i näost oli näha, et ta oli need kuskilt varastanud, arvatavasti lossi õunaaiast. „Vabandust nende õunte eest,” hõikas ta veel Ashleyle, kes juba jooksis lossi poole.
„Pole midagi, meil on neid ju palju,” naeratas Ash vastu ning jooksis edasi.
Lossi värava juures seisis tüse krunnis juuste ning uhke kleidiga täd**e. „Ashley, te jäite hiljaks. Peate nüüd ruttu tegema, ennast kasima ja seejärel riietuma. Naaberriigi kuningas tuleb varsti!” sõnas too.
„Vabandust amm, kuid ma kohtusin ühe tüdrukuga,” lausus Ashley, kui nad ammiga juba lossi enda poole sammusid.
„Ma olen teile mitu korda ütelnud, et ärge rääkige võõrastega.”
„Aga ma põrkasin temaga kokku, ma ju pidin vabandust paluma ja muud sellist. Muide, ta nimi on Jane.”
„Nii mind ega teid ei tohiks huvitada selle vaese lapse nimi ega vanus. Te ju teate, et saate varsti selle ja naaberkunigriigi päriannaks.”
„Ma pole ju naabrite poegagi näinud.”
„Täna näete, sellepärast peategi ennast kasima ning riietama. Jumal, alles saite selle kleidi, juba rokane. Ja nüüd marss-marss vanni!” kamandas amm.
Ashley jooksis kleidi sahisedes kivitreppidest üles. Ta avas suure ukse, kus ootas juba vann veega ning Ashley kammerneitsi Judy.
Ashley võttis valge kleidi seljast ning istus vanni. „Mis preili Ashley täna tegi?” küsis Judy, kui ta Ashleyt pesema hakkas. „Ma käisin täna järve ääres ja kui tagasi hakkasin tulema, põrkasin ühe väikese tüdrukuga kokku. Ta nimi on Jane. Mind imestas, et ta elab metsas koos oma haige vanaemaga. Kas ta haige vanaema ei peaks siis meie haigetoas olema, kui ta tõesti nii haige on?”
„Preili Ashley, ma küll ei tea sellest eriti palju, kuid ma arvan, et väike Jane ja tema vanaema on vaesed ja neid ei tooda siia. Sellepärast on minul väga vedanud, et ma saan teie heaks töötada. Veel rohkem on teil vedanud, et teie saate siin elada ja et te kunagi selle koha pärite. Muide, te ju näete täna ka oma tulevast kaasat. Kas pole erutav?” vastas Judy, käsna vette kastes.
„Mis sa arvad, Judy, kas ta on kena?”
„Niipalju, kui ma kuulnud olen, on ta väga kena ja ega kuningas teid kellegile koledale mehele ei paneksi. Arvan mina.”
„Mina ainult loodan, sa ju tead, kui auahne mu isa olla võib. Kindlasti teda ei huvita printsi välimus, vaid ainult see, et kuningriigid saaksid ühendatud.”
„Ka võimalus, kuid preili, te olete nüüd puhas,” sõnas Judy ning silus oma tuhmi kleiti. „Ma toon kohe teile kleidi.”
Ashley tõusis püsti ning võttis endale rätiku ümber. Seejärel sammus ta sirmi taha ja ootas kleiti. Judy tõi kleidi ning asetas selle sirmi ülemisele osale. „Tead, Judy, ma vaatasin, et su kleit on juba üsna vana ja kulunud. Ma kinnitan sulle, et sa saad varsti uue kleidi. Ma ajan selle asja korda. Päriselt,” lausus Ashley ning tuli sirmi tagant välja, kollane alt puhvis kleit seljas. „Ma pean tunnistama, et olen seda kleidi juttu juba ammu kuulnud, teie ema räägib koguaeg sama, kuid täide ta pole seda viinud. Kuid teie olete selles kleidis suurepärane,” sõnas Judy ning hakkas Ashley juuksed sättima.
„Arvad? Huvitav, mida Romero sellest kleidist arvaks...”
„Talle kindlasti meeldiks see sama palju, kui teie,” lausus kammerneitsi ning lõpetas juuste sättimise
Ashley naeratas ning tormas uksest välja, trepist alla suurde söögisaali ja jäi sinna imestunult seisma.
|
|
|
Ashley.
Sept 26, 2007 18:31:37 GMT 3
Post by Lauren on Sept 26, 2007 18:31:37 GMT 3
II peatükk.
Söögisaalis ootasid teda ta ema, isa ning kaks võõrast meest. „Ja siin ongi meie Ashley,” sõnas tüdruku isa, kuningas Henry.
Ashley kummardas aupaklikult. „Ta on täpselt nii kena, kui sa kirjeldasid,” vastas tüse mees, keda Ashley ei teadnud.
„Kui küsida tohib, isa, siis kes on meie auväärt külalised?” Kuningas naeris. „Hehe, laps, kas sa siis ei tea, kes need on? Need on ju naaberkuningriigi Glemonti kuningas ja prints.”
„Pole midagi, ta pole ju meid kunagi teadnud,” sõnas noorem mees, prints. Ashley silmitses teda. Ta jõudis järeldusele, et mees polegi kõige hullem, ehkki umbes viis aastat tüdrukust vanem. Ja välimust on tal ka. Vanemad rääkisid omavahel, kui noored üksteist silmasid.
Järsku avanes uks. „Ömm, sjöök on vjalmis,” sõnas noor vuntsidega itaalia mees, kes oli kokk.
„Selge, istume siis lauda,” lausus kuninganna Victoria, Ashley ema ning noogutas kokale märguandeks, et nad võivad toidu lauale tuua. Istuti lauda ja kokk tõi toidu lauale.
Õhtusöögi lõppedes hakkasid kuningad omavahel maailma asju arutama, kuninganna läks magama ning Ashley läks jalutama.
„Georg, mine kaasa, mine-mine, ruttu,” sõnas Glemonti kuningas, kui Ashley oli söögitoa ukse kinni pannud. Georg ruttas välja.
„Ashley! Kas ma tohin teiega jalutama tulla?” hõikas poiss. „Jah, tulge.”
Poiss jooksis Ashley juurde. „Mis teie nimi üldse oligi?” küsis Ashley.
„Georg.” „Ahjaa...”
„Tegelikult te ei teadnud seda, eks.” Ashley noogutas. „Kuna me abiellume, võibolla peaks sinatama?” lausus Ashley.
„Vist jah...” vastas Georg ning hakkas igat kivi teepeal jalaga lööma. Ashley vaikis. Lõpuks jõudsid nad järve äärde.
„Vist peaks hakkama tagasi minema,” arvas Ashley. „Ei, oota, vaata kui ilus siin on...”
„Ma ei teadnudki, et sulle loodus meeldib.” „Tegelikult ei teadnud sa minust vist midagi.”
„Ega ei teadnud küll jah,” nõustus Ashley. „Aga sina minust tead vist küll.” „Jah, isa tegi põhjalikku eeltööd ning seletas mulle päevad ja ööd sinust. Ma nägin isegi unes sind, kuigi ma ei teadnud, milline sa välja näed.”
Ashley naeratas. „Õudusunenäod vist...” „Oh ei... Parimad unenäod, need mida näevad vähesed.”
Ashley naeratas. „Mina nägin küll sinuga seoses õudusunenägusi. Ma ju ei teadnud, milline sa välja näed. Ja nüüd, kui sind nägin, mõtlesin, et pole üldse viga.”
„Või et pole üldse viga?” muigas Georg. „Olgu-olgu, pole absoluutselt viga, kena oled,” punastas Ashley.
„Kuid nüüd peaks küll tagasi minema...” arvas Georg. Ashley noogutas ning nad kõndisid vaikides tagasi lossi.
|
|
|
|
Ashley.
Sept 27, 2007 16:41:39 GMT 3
Post by Lauren on Sept 27, 2007 16:41:39 GMT 3
Võibolla reidist?
|
|
|
Ashley.
Jan 11, 2008 21:49:07 GMT 3
Post by Mari . on Jan 11, 2008 21:49:07 GMT 3
ma olen ka lugenud. ja pane nüüd ruttu üles neid osi mida ma pole lugenud eksjuu!
|
|
|
Ashley.
Mar 19, 2008 15:42:42 GMT 3
Post by Lauren on Mar 19, 2008 15:42:42 GMT 3
III peatükk.
Enne lossi jõudmist lausus Georg: „Ma lähen kolme päeva pärast ära. Võibolla saaks homme kokku?”
„Olgu, aga öösel. Päeval lubatakse mul vähe õues olla. Mu vanemad on nii paranoilised, arvavad, et Robin Hood tuleb ja röövib. Hah,” naeratas Ashley.
„Öösel sobib, järve ääres?” Ashley noogutas ning nad sisenesid lossi.
Loss oli vaikne ning kivitreppidelt kajasid vastu vaid noorte kiired sammud. Ashley näitas Georgile tema toa suuna kätte, mis asus lõunatiivas, ning läks siis enda tuppa.
Ashleyt ootas oma toas juba Judy, kes pidi aitama tüdrukul lahti riietuda ja magama heita.
„Tere õhtust,” sõnas Ashley, kui ta tuppa astus. Judy tervitas teda vastu. Ash kõndis sirmi taha ning Judy ulatas talle ta öösärgi.
„Kuidas siis Glemonti prints oli?” küsis Judy, kui ta nägi, et Ashley ise ei kavatse midagi rääkida.
„Ta oli kena, aga ma pean homme kindlasti Romeroga rääkima,” lausus Ash nukralt.
Judy nõustus sellega. Tüdruk tuli sirmi tagant välja ning suundus pesukausi poole, kus ta oma nägu pesi.
„Ma ei kujuta ette, mida Romero teeb, kui ta kuuleb, et ma abiellun.” „Kas ta ei teagi seda veel?”
„Ei,” lausus Ash veel kurvemalt ning kuivatas rätikuga oma nägu. „See on küll teist väga õel, preili Ashley.”
„See ei lohuta mind absoluutselt,” vastas Ash natuke ülbemalt voodisse heites.
„Aga ma kavatsen temaga tõesti homme rääkida.” „Mina teeksin teie asemel sama,” nõustus kammerneitsi uuesti. Ta sättis Ashley’le teki peale ning lahkus toast.
Päiksekiired paistsid õrnalt läbi kardina Ashley toas. „Tõuske ja särage,” sõnas amm ning tõmbas kardinad eest.
Ashley tõusis istukile, vaatas korra ammi ning langes siis uuesti voodisse pikali, et veel tukastada.
„Kohe!” sõnas amm kuid Ashley ei paistnud ennast liigutavat. Seepeale tõmbas amm Ashley’l teki pealt ning sõnas – „Kui ma ütlen kohe, siis ma mõtlen ka kohe, preilna!”
Seepeale tõusis Ashley üles, pani endale hommikumantli selga ning jooksis alla söögisaali. Seal olid ees prints Georg, tema isa, kuninganna Victoria ja kuningas Henry. Kõik täisriietuses.
Sama kiiresti, kui Ash ülemiselt korruselt alla tuiskas, jooksis ta uuesti kivitreppidest üles ning pani endale kleidi selga. Tagasi alla jõudes, tegi Ashley näo, et ta polnud just hommikumantlis söögisaalis käinud.
„Tere hommikust!” sõnas ta reipalt ning istus laua äärde. „Ilusat lõunat, Ashley,” turtsatas kuninganna Victoria, Ashley ema. „Mis söögiks on?” küsis tüdruk.
„Hommikusöök on söödud, kuid paari tunni pärast saab lõunat,” vastas Victoria ning nõjatus toolile.
„Henry on täna pisut tõbine. Ma mõtlesin, et Ashley võiks teile natuke lossi ja küla näidata. Mis arvate?” Kuninganna pöördus Glemonti kuninga Arturi ja Georgi poole.
Ashley protesteeris. „Ema, mul oleks täna vaja...eem...Ma täna ei saa ühesõnaga. Mul on vaja üks asi korda ajada.” Tüdruk jäi mõttesse. „Üks pulmaasi, jah, täpselt pulmadega seotud.”
Kuninganna Victoria lõi särama. „Ja mis see on?” küsis ta. „Saladus,” vastas Ashley kavalalt ja tõusis lauast. „Ma siis nüüd lähekski seda pulmaasja ajama.” Ash tormas välja.
Jõudes lossist välja, võttis ta suuna kuningliku talli poole, lootuses kohata Romerot. Seda ta ka tegi. Romero puhastas parasjagu Ashlet hobust.
|
|
|
Ashley.
May 30, 2008 19:38:57 GMT 3
Post by xXxBlackAngelxXx on May 30, 2008 19:38:57 GMT 3
heaheahea ^^ . Tee ruttu edasi : )
|
|