Post by Sands on Jan 17, 2008 21:50:58 GMT 3
Nii. Ma panen selle jutu esimesena siia üles, kuna siinsed inimesed ei tundu nii kriitilised. : D Mitte et kriitika halb oleks, vaid lihtsalt.
Nii et, palun lugege & kommenteerige. : D [/i]
Proloog: Võlukunstist.
Kunagi ammusel ajal oli olnud veel viieski maagiline ese. See kandis nime Soovetäitev Sõrmus ning seekuulus Peeglilinna keisrile, Augustus Seland'le. Mees oli andekas võlur ning oma elu lõpuaastatel sooritas ta originaalse Soovisõrmusega niivõrd võimsa loitsu, et see koos rohelise kiviga tolmuks pudenes.
Tegelikult andis see võimaluse kõigil Peeglilinna elanikel võlukunsti kasutada. Kuid vaid ühel tingimusel - olend pidi teadma oma elementi, milleks seni vajadust ei olnud.
Vastavalt tulele, veele, maale ja õhule on sõrmuste peal olevad kivid punased, helesinised, rohelised või valged. Selle teada saanud, leitakse alati enda koht, kus teatud tegevuse kaudu võlueseme endale saab.
Tuntumad neist kohtadest on suur tuli, allikas, koobas ja tuulega lendav puuoks.
Loomulikult saab kasutada ka teise olendi sõrmust. Selleks tuleb öelda vaid raskem, Peeglilinna keelne käsklus.
Kunagi räägiti selles kummalises maailmas rohkem Peeglilinna keelt ning muud ei osatudki. Praeguseks ajaks on kõik "inimkeelele" üle läinud ning õiget iidset juttu on kuulda vaid mõne päkapiku veidras kõnepruugis.
Kuid veel soovisõrmusest: sellelgi on piirid. Saab kasutada loitse vastavalt sellele, kui tark ja tugev on kasutaja. Kui selle loo tegelane Cerilia sooviks mõne sõrmusega näiteks kasvõi akent kinni panna, kuluks selleks meeletult aega ja jõudu.
Ammusel ajal kanti Peeglilinnas Soovisõrmuseid sõrmes ning nii teatsid kõik teiste elemente ning sedagi, kui professionaalne teine loitsimises on. Kuid asjad hakkasid muutuma juba mitusada aastat enne emand Berelyks'i kadumist.
Aga elementidest. Selle teada saamiseks tuleb igal olendil ette võtta enda retk. Mõni proovib katsetada erinevate asjadega, mõni avastab selle kogemata. Kuid mingil moel on elemendi leidmine alati retk. Võimete piirid sõltuvad peale kõige muu ka iseloomust, julgusest, pealehakkamisest ja silmapiiri suurusest.
Nii et, palun lugege & kommenteerige. : D [/i]
"Peeglilinn"
Proloog: Võlukunstist.
Kunagi ammusel ajal oli olnud veel viieski maagiline ese. See kandis nime Soovetäitev Sõrmus ning seekuulus Peeglilinna keisrile, Augustus Seland'le. Mees oli andekas võlur ning oma elu lõpuaastatel sooritas ta originaalse Soovisõrmusega niivõrd võimsa loitsu, et see koos rohelise kiviga tolmuks pudenes.
Tegelikult andis see võimaluse kõigil Peeglilinna elanikel võlukunsti kasutada. Kuid vaid ühel tingimusel - olend pidi teadma oma elementi, milleks seni vajadust ei olnud.
Vastavalt tulele, veele, maale ja õhule on sõrmuste peal olevad kivid punased, helesinised, rohelised või valged. Selle teada saanud, leitakse alati enda koht, kus teatud tegevuse kaudu võlueseme endale saab.
Tuntumad neist kohtadest on suur tuli, allikas, koobas ja tuulega lendav puuoks.
Loomulikult saab kasutada ka teise olendi sõrmust. Selleks tuleb öelda vaid raskem, Peeglilinna keelne käsklus.
Kunagi räägiti selles kummalises maailmas rohkem Peeglilinna keelt ning muud ei osatudki. Praeguseks ajaks on kõik "inimkeelele" üle läinud ning õiget iidset juttu on kuulda vaid mõne päkapiku veidras kõnepruugis.
Kuid veel soovisõrmusest: sellelgi on piirid. Saab kasutada loitse vastavalt sellele, kui tark ja tugev on kasutaja. Kui selle loo tegelane Cerilia sooviks mõne sõrmusega näiteks kasvõi akent kinni panna, kuluks selleks meeletult aega ja jõudu.
Ammusel ajal kanti Peeglilinnas Soovisõrmuseid sõrmes ning nii teatsid kõik teiste elemente ning sedagi, kui professionaalne teine loitsimises on. Kuid asjad hakkasid muutuma juba mitusada aastat enne emand Berelyks'i kadumist.
Aga elementidest. Selle teada saamiseks tuleb igal olendil ette võtta enda retk. Mõni proovib katsetada erinevate asjadega, mõni avastab selle kogemata. Kuid mingil moel on elemendi leidmine alati retk. Võimete piirid sõltuvad peale kõige muu ka iseloomust, julgusest, pealehakkamisest ja silmapiiri suurusest.