Post by Helen on Oct 11, 2007 0:13:59 GMT 3
Et ma istun ja mõtlen vahel,et kui ma siia kirjutan,et kas ma kirjutan siis enda jaoks või teiste jaoks või soovin ma hoopiski lihtsalt ennast välja elada või . .ma ei teagi.
Mingil määral ma kindlasti kirjutan teiste inimeste jaoks,et nad ei tuleks minult küsima. . kuidas sul täna läks?Kuidas sul läheb(kusjuures mitte eriti hästi, tänan küsimast) või mis täna tegid? Ja loomulikult seda,et mis ma vahepeal teinud olen.Ma ju tõesti ei mäleta detailselt, millega ma olen tegelenud ja mida korda saatunud.Loomulikult jäävad mõned toredamad asjad meelde aga kes siis viitsib end nende üleslugemisele pühendada.Blogiga on kerge - viska see pärijale ette ja las loeb, saab rohkem teada, kui ta arvatagi oskas.
Aga mingil määral hoopis enda jaoks, sest ma arvan,et sellised asjad arendavad, treenivad ja muudavad silmaringi avaramaks(ma ei mõtle kirjutamist avara silmaringi all vaid teiste kasutajate blogide lugemist, mida ma vahel olen suvatsenud silmadega üle lasta ja siis vaikselt nendesse kirjutistesse uppuda.Need panevad mind mõtlema,et vahel ma võiks ka proovida olla parem inimene, sest olgem ausad - on asju, mille peale ma ise polegi tulnud.).
Ja mõnes mõttes ka väljaelamiseks, sest imelik on hakata inimestega rääkima, mis sind vaevab või mida sa täna tegid, kui keegi pole muret tundnud.Kirjutamine on midagi sellist, mida sa ei tee vaid selleks,et kirjutada vaid see on midagi sellist, mis aitab omamoodi sul asjadest kõnelda. . aitab üle veidikene kõigest pahast ja oma mõtteid kirja pannes sa suudad neid paremini ka analüüsida.
Ühesõnaga, ma ei tea kas ma praegu propageerisin kirjutamist aga minuarust te võiksite seda teha, kas või vahetevahel, sest see aitab asju meeles pidada ja treenib sinu mõtlemist.Nii,et inimesed - kirjutage!(Ja tegelikult mul on ükskõik, kus või kuhu te kirjutate.. aga kirjutage, see aitab!)
Mingil määral ma kindlasti kirjutan teiste inimeste jaoks,et nad ei tuleks minult küsima. . kuidas sul täna läks?Kuidas sul läheb(kusjuures mitte eriti hästi, tänan küsimast) või mis täna tegid? Ja loomulikult seda,et mis ma vahepeal teinud olen.Ma ju tõesti ei mäleta detailselt, millega ma olen tegelenud ja mida korda saatunud.Loomulikult jäävad mõned toredamad asjad meelde aga kes siis viitsib end nende üleslugemisele pühendada.Blogiga on kerge - viska see pärijale ette ja las loeb, saab rohkem teada, kui ta arvatagi oskas.
Aga mingil määral hoopis enda jaoks, sest ma arvan,et sellised asjad arendavad, treenivad ja muudavad silmaringi avaramaks(ma ei mõtle kirjutamist avara silmaringi all vaid teiste kasutajate blogide lugemist, mida ma vahel olen suvatsenud silmadega üle lasta ja siis vaikselt nendesse kirjutistesse uppuda.Need panevad mind mõtlema,et vahel ma võiks ka proovida olla parem inimene, sest olgem ausad - on asju, mille peale ma ise polegi tulnud.).
Ja mõnes mõttes ka väljaelamiseks, sest imelik on hakata inimestega rääkima, mis sind vaevab või mida sa täna tegid, kui keegi pole muret tundnud.Kirjutamine on midagi sellist, mida sa ei tee vaid selleks,et kirjutada vaid see on midagi sellist, mis aitab omamoodi sul asjadest kõnelda. . aitab üle veidikene kõigest pahast ja oma mõtteid kirja pannes sa suudad neid paremini ka analüüsida.
Ühesõnaga, ma ei tea kas ma praegu propageerisin kirjutamist aga minuarust te võiksite seda teha, kas või vahetevahel, sest see aitab asju meeles pidada ja treenib sinu mõtlemist.Nii,et inimesed - kirjutage!(Ja tegelikult mul on ükskõik, kus või kuhu te kirjutate.. aga kirjutage, see aitab!)