|
Post by JuddyAllen on Jul 5, 2007 22:40:54 GMT 3
Uutuutuutuutuut(l) liigaheajutt lihtsalt(L)
|
|
|
Post by Magdalena on Aug 2, 2007 19:39:57 GMT 3
Sain siis lõpuks järgmise osaga valmis Aega võttis, aga asja sai! Loodan, et meeldib
Möödunud oli peaaegu nädal ja nüüd ootas Indrek taaskord kirjanikku, kes tema lugu kuulaks. Nädala jagu vanglas mädanemist oli poisi välimust muutnud – ta juuksed olid tuhmid ja sorgus, nägu oli hall, nagu poissi ümbritsevad seinad ning olekult oli Indrek kurnatud ja morn. Seekord ei suhtunud poiss kirjaniku tulekusse ükskõikselt, sest nüüd tundis ta, et peab kõik oma hingelt ära rääkima, ennem kui hing rahu saab. Natuke närviliselt vaatas poiss iga natukese aja tagant kella, kuni lõpuks tuli valvur, et teda külaliste saali viia. Indrek istus ja peaegu kohe ilmus uksest sisse ka oodatud Artur. Mees istus ja võttis välja oma diktofoni. „Kas mäletad, kus pooleli jäi?” küsis ta ja vastust ootamata lülitas masina tööle, nii et nüüd võis Indrek kuulda oma nädalajagu nooremat häält: „Edasi mäletan alles sealt, et ema tuli jooksuga, arstide saatel, mind autost välja aitama.” Peale hetkelist pausi ja mõtetekogumist, alustas poiss: „Noh, ja haiglas pandi mu nina paika, isegi nägu tehti puhtaks, pandi kõik uued plaastrid ja sidemed ning kui me lõpuks koju tagasi suundusime, oli mu enesetunne palju parem. Järgmine päev oli neljapäev ja mina muidugi kooli ei läinud. Ema läks tööle, Violet lasteaeda ja mina magasin kella üheni, siis sõin, vaatasin telekat ja isegi koristasin veidi oma tuba. Kell viis läksin jälle magama. Natuke enne seitset tulid koju ema ja Violet. Ema hakkas süüa tegema ja mu väikeõde tuli minu tuppa, ðokolaadipuding käes. Ta ajas mu üles ja ütles, et tema hoolitseb nüüd haige eest ja, et on söögiaeg. Ma vaatasin pudingut tema käes ja ütlesin muiates, et mulle ei maitse ðokolaadi puding.Violet jooksis kööki ja tuli tagasi, käes vanilje ja karamelli pudding. “Miks ma pudingut sööma pean?” küsisin naerdes. “Sest sul on vähe hambaid ja sa peab pehmet toitu sööma,” ütles Violet tõsiselt. “Aga ma tahan õiget toitu,” vingusin edasi. “Ei saa!” vastas Violet nüüd solvudes. Hüüdsin siis ema järele ja kui ta tuli ning ma talle oma probleemi ära rääkisin, hakkas temagi naerma: “Vio, kallis, Indrek on suur poiss, tema ei saa ju pudingust kõhtu täis.” “Aga mina tahan Indreku eest hoolitseda,” ütles Vio nutuvõru suu umber. “Okei, okei,” alisusin “anna see puding siis siia.” “Ei… mina söödan,” punnis väike tüdrik mu voodi kõrval vastu. Ja nii ta siis söötiski mind, lõpetuseks ütles veel: “tubli poiss” ja lapse tuju oligi jälle rõõmus. Midagi muud sellel päeval ei juhtunud, üldse nendel päevadel, kui ma kodus olin, ei juhtunud midagi. Keegi ei käinud mind vaatamas, õnneks jättis ka Violet mind rahule ja ma veetsin päevad teleka ees passides. Teisipäeval otsustasin siis lõpuks kooli naasta. Mu välimus oli peaaegu taastunud, paistetus oli täiesti alla läinud, ainult mõne tugevama sinika kohal olid alles kollakad laigud. Esimene tund oli informaatika. Seal ei käinud küll peaaegu keegi kohal, aga hea poiss, nagu ma siis olin, läksin kohale. Astusin klassi ja vaatasin korraks ringi, seal oli täpselt kolm inimest. Liikusin klassi lõppu, pomisesin teistele tervituse ja prantsatasin siis toolile ning avasin arvuti. Jõudsin just oma paroolid sisse toksida, kui klassi astus minu ülimaks jahmatuseks Tetsu. Ta tuli mind märgates kohe minu juurde ja tervituse asemel ütles: “Ma arvasingi, et sa täna välja ilmud. Peale kooli ära uttu tõmba, Xuxa tuleb sulle järgi ja viib su Zevi juurde.” Vaatasin talle ilmetu näoga otsa ja siis, ennem kui jõudsin midagi küsida, keeras Tetsu mulle selja ja lahkus klassist. Mõni minut hiljem tuli õpetaja ja alustas tunniga, kuid mina ei pannud midagi tähele. Istusin tühja pilguga enda ette vahtides, kuni tundi lõpetav plärin mind mu unelusest äratas.
|
|
|
Post by Pingu on Aug 2, 2007 20:04:50 GMT 3
nonii, nüüd läheb ruttu uut osa vaja ;D
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Aug 2, 2007 20:09:59 GMT 3
Hea (Y) Uut, kindlasti. Vahepeal hakkas mul Violetist kahju... see fakt, kuidas ta Indrekut ikka hoiab ja mida ta tunda võib, kui Ints lõpuks vanglas lõpetab...
|
|
|
Post by JuddyAllen on Aug 2, 2007 20:47:16 GMT 3
good stooori. (y)
u rulzz Magdalena;*
|
|
|
Post by Magdalena on Aug 6, 2007 0:56:52 GMT 3
6. osa
“Vahetunnis otsustasin Tetsu üles otsida, et talt rohkem infi välja pressida. Alustasin kooli kohvikust, kuid Tetsut seal polnud. Otsisin kärsitult välja oma mobiili, et Tetsule helistada, aga nagu tavaliselt ei vastanud keegi. Ma teadsin, et poisi mobiil on arvatavasti hääletu ja seda, millal ta märkab, et talle helistatud on, ei osanud ma ennustada. Niisiis käisin läbi kõik kohad, kus Tetsu võis olla, kuid miski ei andnud tulemust. Lõpuks jõudsin järeldusele, et ta pole arvatavasti enam kooliski. Siis helises järgmise tunni algust tähistav kell, mis käskis mul oma sammud matemaatika kassi suunas seada. Mida lähemale jõudis koolipäeva lõpp ja ühtlasi ka kohtumine Xuxaga, seda halvemini ma end tundsin. Viimases tunnis, bioloogias, olin ma näost nii kahvatu, et õpetaja hakkas muretsema ja saatis mu arsti juurde. Korjasin oma asjad kokku, aga selle asemel, et arsti juurde minna läksin kooliuksest välja, viskasin oma koti maha ja jäin ootama. Pilk kellale näitas, et tunni lõpuni oli veel umbes 25 minutit. Kiikusin ühelt jalalt teisele umbes viis minutit, kuni ma enam oodata ei suutnud. Haarasin oma koti ja suundusin lähima putka juurde. Mul oli plaan, kuidas oma närve rahustada. Jõudsin putkani ja küsisin müüjalt Camelit. Just seda marki oli Zevi pubis tõmmanud. Müüja küsis ninakalt: “Kas noormehel dokumenti ka näidata on?” ja mina koukisin seepeale rahakotist välja oma ID-kaardi. Nähtuga rahul, pani müüja paki letile ja mina ladusin raha lagedale. Keerasin juba putkale selja, kui mulle meelde tuli, et mul pole suitsu millegagi põlema panna. Ostsin putkast ka tsäksi. Siis suundusin tagasi kooli poole. Ma ei söendanud päris ukse ette suitsetama minna, sellepärast varjusin koolimaja nurga taha ja hakkasin suitsupakki lahti kiskuma. Ma polnud mitte kunagi varem suitsu teinud ja olin nüüdki veidi ärevil. Lõpuks sain ühe suitsu välja, pistsin selle endale suhu ja panin põlema. Tõmbasin jäjest mahve ja imestasin, et mul see nii hästi välja tuleb. Kui suits otsa sai, otsustasin kohe veel teha. Peale teist suitsu tundsin, et mu keha suriseb üleni, aga muidu oli normaalne olla. Ja närvis polnud ma ka.Vaatasin uuesti kella ja avastasin, et tund oli just lõppenud. Kohendasin kotti oma seljas ja läksin tagasi kooli ette. Nägin Xuxat kohe. Ta seisis minu poole seljaga ja vahtis kooliust. Mu suule tekkis kerge muie, kui ma talle õlale koputasin ja ta kiiresti ümber pööras. “Mis.. sa panid poppi vä?” küsis segaduses Xuxa. “Viimasest tunnist jah,” vastasin suhteliselt ükskõikselt. Xuxa kehitas õlgu ja küsis siis: “Kas sul suitsu on?” Kuid siis valgus üle ta näo lai naeratus ja ta ütles: “Oih, ma unustasin… Meie kamba väike rebane ei suitseta, või mis?” Ma ei teinud ta kommentaarist välja ja ulatasin talle oma suitspaki. Xuxa silmad läksid suureks ja ta võttis imestunult paki vastu. Ma märkasin, et kui mees oli suitsu võtnud, libistas ta paki oma taskusse ja ma sain aru, et sinna see ka jääb. “Lähme siis,” ütles Xuxa napilt ja hakkas mind ootamata astuma. Käisin tal vaikides järel, ise mõeldes, kus Zevi minuga kohtuda tahab. Kõndisime umbes kümme minutit. Vahepeal olime möödunud Keila kirikust ja siis ka Rõõmu kaubamajast ning nüüd jalutasime põldudega ääristatud teel. Lõpuks keerasime peateelt paremale ja sattusime kitsale metsateele. Paarikümne sammu pärast hakkas paistma suur talumaja ja kui me lähemale jõudsime, nägin, et maja ukse ees trepil istub suitsetav Zevi ja natuke eemal, murul, pikutasid Tetsu ja veel üks poiss. “No tere!” tervitas Zevi mind, kui olin piisavalt lähedal ning mees viipas mind enda kõrvale istuma. Liikusin sinna poole ja sama tegi Xuxa. Kui istusin bossi kõrvale, viskas Xuxa tema sülle mu suitsupaki ja ütles muiates: “Väikemees kisub suitsu!” Zevi naeratas ning ootas, kuni Xuxa oli temast möödunud ning tuppa läinud. Siis vaatas ta korra pakki, andis selle mulle ja ütles: “Sul on hea maitse Inc.” Ma mõmisesin midagi vastuseks ja siis jäin vait ning ootasin, et boss minuga kohtumissoovi selgitaks. Kuid mees vahtis tühja pilguga ringi ja tegi lihtsalt oma suitsu edasi. Lõpuks otsustasin küsida: “Ja miks ma siis siin olen?” Just sel hetkel astus toast välja Xuxa, kes vastas muiates: “Varsti leiab siin aset selle sügise suurim läbu.””
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Aug 6, 2007 12:07:26 GMT 3
Hea (Y) Loodan, et uus valmib varsti
|
|
|
Post by Pingu on Aug 6, 2007 12:40:49 GMT 3
väga kreit lugu Uut ka eksole
|
|
|
Post by Magdalena on Aug 6, 2007 19:07:11 GMT 3
Saitegi järgmise osa!
“Zevi näole ilmus ülirõõmus ilme. “Paremini ei oskaks isegi mina seda kommenteerida,” ütles ta järgmist suitsu põlema panes. “Kui sa veel aru pole saanud, siis oled sa minu kodus. Sa oled ainuke kambast, kes siia tulla ei osanud, aga muidugi on nüüd tänu Xuxale see väike viga parandatud.” Xuxa, kes oli kogu selle aja bossi selja taga seisnud, patsutas sõbralikult oma sõbra õlga ja läks siis trepist alla ning viskas end Tetsu ja selle teise poisi kõrvale pikali. Nägin, et Xuxa oli toast endale õlle toonud. Boss oli nii kaua vait, kui ta järjekorde suits otsa sai ja ütles siis mulle: “Ma lasin su sellepärast nii vara siia tuua, et sa meil seda pidu korraldada aitaksid. Sa tahad kindlasti kamba tegevuses aktiivselt kaasa lüüa.” Jälle kasutas Zevi sellist väljenduslaasi, kus lihtsalt polnud kasulik talle vastu rääkida. Niisiis noogutasin vastuseks. Tundsin, kuidas hakkasin jälle närvi minema ja sellepärast otsustasin suitsu teha. Boss vaatas minu tegemisi muigel näoga ja kui ta lõpuks näo ära keeras, hüüdis ta maas pikutavate poiste poole: “Tetsu, Diza, ajage oma persed maast üles ja tulge Incile seltsiks, mul on vaja Xuxaga natuke asju arutada.” Koheselt ajasid Tetsu ja Diza end maast üles ja lonkisid minu juurde. Tetsu noogutas mulle tervituseks ja prantsatas trepile istuma. Diza jäi aga minu ees seisma ja vaatas mulle tummalt otsa. “Tere,” julgesin öelda. “Tere, tere,” vastas Diza ja jätkas siis mõne hetke pärast: “Tead, mina sain ka Xuxa käest peksa, aga palju hullemini.” Ta tõstis oma pluusi üles ja ma nägin ta kõhu vasakul pool pikka armi. Diza piidles veel kord mu nägu, millel olid heledad sinikad ja ütles siis: “See noahoop oli arvatavasti minu süü, kuna ma hakkasin teda sellega ähvardama... sina ei hakanud üldse vastu...” Diza istus trepi ette maha ja hakkas rohuliblesid maast välja kiskuma. Ma ei vastanud talle midagi, kuna sain aru, et Diza lihtsalt nentis fakti, kui minust rääkis ja arvatavasti teadis ta mu peksasaamisest kõike. Me istusime vaikuses, kuni boss jälle meie juurde tuli ja teatas: “Kõigile on oma ülesanne. Tetsu läheb poodi, kus ta saab Dollariga kokku ja koos toote te siia nii palju alkot, kui kanda jaksate. Diza, sinu peale jääb suvakate kutsumine, aga ennem juhatad sa Inci õigesse kohta, et ta meile “rõõmu” tooks. Räägi talle, kuidas kõik käib ja vaata, et sa vahele ei sega.” Ma ei saanud mitte midagi aru, aga kuna ma ei tahtnud eriti lolli muljet jätta, ei küsinud ma selgitust. Siis koukis Zevi oma teksade tagataskust välja kaks viiesajast ja andis need minu kätte. Ma hakkasin asjast aru saama, aga ma ei tahtnud seda eriti uskuda. “No, hakake astuma,” ütles boss naerdes ja läks meist mööda trepist üles ja tuppa. Ajasime end püsti ja läksime tuldud teed tagasi linna poole. Rõõmu kaubamaja juures lahkus meist Tetsu ja ma nägin, et poe ees ootas teda Dollar. Ma olin siiamaani ärevalt oodanud, et Diza mulle asju selgitaks, aga tema oli lihtsalt vaikides kõndinud. Kuid nüüd lõpuks avas ta suu: “Ma arvan, et sa saad aru, mida sa meile hankima lähed, eks?” Ma noogutasin alistunult. Diza jätkas: “Sa pead nii tegema: koputad uksele kuus korda ja kui küsitakse “kellele”, siis vastad “Zevile” ja siis lükkad raha ukse alt sisse ning ootad, kuni sulle kraam kätte antakse. Ja siis mine kohe Zevi majja tagasi.” See ei ole ju üldse raske, mõtlesin endamisi... Miks boss Dizal vahele segamist keelas, nagu ma ei saaks sellega hakkama. Olin niikaua mõttes, kuni Diza ütles: “Me oleme kohal.” Vaatasin enda ümber ringi, me olime Violeti lasteaja vastas, ühe kortermaja ukse ees. Diza tegi ukse lahti ja ütles siis: “Korter number 12.” Ta ootas kuni ma uksest sisse olin läinud ja siis, ukse paukudes ta lahkus. Nüüd, koridoris olles, otsisin õiget nubrit. Kolmandal korrusel ma selle ka leidsin. Tegin täpselt Diza juhiste järgi ja ei möödunud kaht minutitki, kui ma valget pulbrit täis kotikese oma taskusse libistasin. Läksin aeglaselt jalutades taas tänavale ja ümber maja, et Zevi juurde tagasi minna. Kõndides otsisin taskust välja oma suitsud ja seisatasin korraks, et ühele neist tuld otsa panna. Kui siis uuesti pea tõstsin, seisis mu teel ees politseinik.”
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on Aug 6, 2007 21:11:40 GMT 3
Põneeeev Uut, kindlasti Hea jutt (Y)
|
|
|
Post by Pingu on Aug 6, 2007 23:19:15 GMT 3
oiisssand! Kindlasti uut!
|
|
|
Post by prast on Aug 16, 2007 23:48:02 GMT 3
Juba aiman Btw. "Mina Olin Siin" meenutab ka seda veidi (aa)
|
|
hlcr
Teise astme kurjuse abiline
jei.
Posts: 5
|
Post by hlcr on Sept 15, 2007 12:00:56 GMT 3
Plusspunktid sisu eest. Teostus võiks veidi parem olla, kirjelda rohkem. (;
|
|
|
Post by zipelgas on Sept 18, 2007 22:42:23 GMT 3
hea:) mulle meeldib:)
|
|
|
Post by cipzu on Sept 19, 2007 18:42:58 GMT 3
Mulle meeldib see kõige rohkem,et jutu lõpus on Danny pilt(LLL) He is so F*cking hot <3 Ei tegelt on juttt heaaa;)
|
|