|
Post by Pingu on May 27, 2007 22:39:40 GMT 3
mida ma enne ei teadnud? eiei. ma tean, et ma loll olen!
|
|
|
Post by hanna on May 27, 2007 22:41:42 GMT 3
xD
|
|
|
Post by Pingu on May 31, 2007 13:04:35 GMT 3
Sain uue osa valmis TÄNU HANNALE! *kalli* Palun kallistage teda ja tänage xD
“Mis siis vahepeal toimunud on?”
Hilary mässis salli tihedamini ümber kaela. Ta klõpsas raadio käima ja haaras suure kruusi tulikuuma kakaoga enda valdustesse. Raskepäraselt lonksas ta tulist ja magusat jooki. Tütarlaps langetas tassi ja pani selle öökapi peale. Tema haigus ei olnud lahtunud, oli hoopis süvenenud. Suurte väsinud ja aukus silmadega vaatas ta Jacki toas ringi. Raadios tuli mingit imelikku lugu. Silmi pööritades võttis Hilary kõvasti valutavast peast kinni ja oigas. Kiirelt rabas ta öökapist mingi tabletipaki ja võttis kaks tükki koos ohtra veega sisse. Mõne minuti pärast jäi ta taas magama. Ärgates vaatas ta toas ringi. See oli inimtühi nagu enne, kuid nüüd oli keegi viinud ära tema räpased nõud ja pannud talle peale teisegi teki. Hilary tundis end juba nauke paremini ja märkas, et Jack oli talle toonud raamatukogust mingeid raamatuid. Naeratades võttis ta pealmise raamatu ja luges selle nime “Printsessi päevikud” Kulme kergitades keeras ta raamatu lahti ja pani lambi põlema. Kerge muigega hakkas ta raamatut lugema. Sellest ei tulnud eriti midagi välja, sest ta ei suutnud kuidagi ette kujutada Jacki ringi kõndimas käes erkroosa tüdrukute raamat. Valjut naeru tagasi hoides süvenes ta raamatusse. Enda teadmata oli ta lugenud läbi juba poole raamatust. Neiu oleks ilmselt lõpuni jõudnud, kui poleks tulnud Jack. Jack tuli koolist. Hilary oli algul natuke üllatunud, kuid kui talle meenus see, et teised lapsed kooliskäimisest nii lihtsalt ei saa nagu tema, tõstis ta raamatu ja ütles Jackile “Täiega hea raamat. Sina tõid vä? Sul on igatpidi hea maitse!” Jack muigas ja viskas koolikoti nurka. Ta kiirustas Hilary juurde ja küsis ”kas on parem?” Hilary naeratas poisile ja noogutas vaikselt. Ta klõpsas raadio kinni ja ringutas laialt. “Küll siin on igav,” poetas tüdruk kiirelt suunurgast. Jack muigas ja ütles “kohe läheb veel igavamaks, sest ma pean ära minema.” “Kuhu? Miiks?” päris tüdruk nukralt. Virila näoga vaatas ta Jackile otsa ja sai vastu vaid lühida vastuse “Poiste asjad...” Pahuralt pani Hilary käed rinnale risti ja põrnitses paari sentimeetri kaugusel olevat punkti Jacki vasakust kõrvast. Jack suudles Hilaryt põsele ja ütles “Ära mossita! Ma tulen koos üllatusega tagasi!” Hilary näole valgus naeratus ja ta tegi plikaliku ja sädistava ilme. Rõõmsalt lehvitas ta Jackile ja jälgis kuidas poiss toast väljus. Kui Jack lahkunud oli kadus tüdruku näolt ergas naeratus. Ohates hakkas ta raamatut lugema. Ta oli viimase lehekülje peal, kui Jack teda taas segas ja sisse tuli. “Ma tõingi sulle üllatuse!” ütles ta muiates ja tõmbas uksest sisse kaks tüdrukut. Hilary oli nagu täiega üllatunud. Õnnelikult ajas ta käed laiali ja ootas, et Holly ja Samara teda kallistaksid. Kui tüdrukud olid üksteist tervitanud ja kallistanud ja kõike muud teinud läks Jack minema ja Hilary küsis sõbrannadelt “Kuidas teie siia saite? Jack ju ei teagi sind HOLLY!” Samara ja Holly vahetasid säravaid pilke ja Samara ütles “Kuidas ei tea? Muidugi teab! Nad käisid ühes lasteaias. Lihtsalt eile oli neil rõõmus üksteiseleidmine. Suva see!” Hilary naeris ja kallistas tüdrukuid veel kord ja küsis siis ärevalt “Mis siis vahepeal toimunud on?” Holly hakkas seletama Loorest, kes näitas vahepeal üles ebatavalist huvi Hilary puudumise üle ja tüdrukud mõtlesid välja erinevaid teooriaid, miks. Naerda sai palju. See pidev naermine ja rõõmus olemine pani Hilary unustama tema haiguse. Täiesti terve inimese mulje jättes rüüstasid nad Jacki kappi ja pidid end äärepealt segaseks naerma Jacki villase kollase ja lilla täpilise kampsuni peale. Peale lõbusaid järeldusi jõudsid tüdrukud otsusele, et see kampsun on Jacki vanaema tehtud ja Jack kannab seda koguaeg, kui saab... Naerdes lendas aeg ja paari tunni päast vaatas Hilary aknast välja. Oli juba täitsa pime, kuigi kevadel harilikult ööd eriti pimedad ei ole. Nukralt meenus talle, et siis peavad ju sõbrannad minema minema... Nukruse lõbusa naeru taha peitnud ei öelnud ta sõbrannadele midagi kellajast. Vaikselt kõrvaldas ta raadiokella ja peale veel paar tundi kestnud tralli jäid Hilary külalised mõtlikuks. Ilmselt olid ka nemad märganud nüüd juba varaseks muutunud hommikutundi. Kohkunult võttsid nad enda asjad ja tormasid rutakalt minema. Hilary vaatas neile paar minutit igatsevalt järgi, kuid vajus seejärel magama. Ta ärkas, kui kuulis Jacki vaikset toimetamist. Rahulikult avas neiu silmad ja vaatas koristamisesse süvenenud Jacki nägu. Rõõmsalt ütlesin talle “Hommik.” “Hommik? Eiei. Varsti õhtu juba käes. Aga ma tahtsin küsida, et kas sa tahaksid proovida kiiremat tervenemist?” jutustas Jack. “Muidugi!” hüüatas Hilary Jackile vastu. Jack rääkis edasi “Mu vanaema, Hanna, on ravitseja. Muidu ma sellist jama ei usuks, aga ma olen ise näinud ja kogenud seda. Mõtlesin, et äkki sinuga saaks sa selle ära proovida?” Hilary naeris ja noogutas ägedalt. “Olgu, siis ta täna õhtul tulebki.”
***
Õhtul oli Hilary ärev. Ta ootas kannatamatult ravitsejat ja lõpuks ta saabuski Jacki kõrval. Täiest vaikselt istus ta voodipervele ja võttis Hilary käe enda krimpsus ja pehmete pihkude vahele. Vaikselt hakkas ta õõtsuma ja mingied kahtlasi asju pobisema. Hilary oli ilmselgelt segaduses. Kui oli möödunud paar minutit lasi Hanna Hilary käe lahti ja küsis Hilary käest, tehes esimest korda häält “Noh, kas sai parem?” Hilary noogutas ja Hanna ütles “Tore, siis homme peaksid juba terve olema.” Hilary oli täiesti segaduses. Imestades vaatas ta Hannat, kes nüüd Jacki poole pöördunud oli ja poissi kõnetas “Noh, ütle mulle Jackie, kas sul on mu amuletid alles? Saaksid näidata neid?” Hilary vaatas imeliku ilmega Hannat ja Jacki, kes nüüd teise tuppa rüselesid. Järsku valdas neidu väsimus. Ohates jäi ta uuesti magama.
|
|
Nasicc
Naljatila
CrAsH
Posts: 77
|
Post by Nasicc on May 31, 2007 13:10:12 GMT 3
HEAAA! <kallistab Hanna pooleks>
|
|
|
Post by hanna on May 31, 2007 13:17:16 GMT 3
*hoiab hullunud Pingu fänne endast eemal* "Kuule, ärge mind ära tapke!" Jutt hea, uuuuuuuuut!
|
|
|
Post by Pingu on May 31, 2007 13:19:12 GMT 3
*irvab ja osutab ise irnudes sõrmega Šefule*
|
|
|
Post by Loore on May 31, 2007 15:46:05 GMT 3
nii heaaa. uut!!!!! *kallistab sille pooleks nähes kuidas see hannat pooleks pigistab*
|
|
|
Post by Bränduuu. on May 31, 2007 16:39:51 GMT 3
Kui te mulle natuke maksate, siis võib selle asja korda ajada xD Ma mõtlen, et alles eile ma kallistasin teda, kuigi.. siis oli veidike teine põhimõte [/color]
|
|
|
Post by Loore on Jun 15, 2007 0:06:24 GMT 3
aa:D oot kuulge millal uue osa saab? ammu ammu pole saanud ju.
|
|
|
Post by Pingu on Jun 15, 2007 18:31:34 GMT 3
mm... Mul on viimaseks osaks idee olemas! See on suht lihtne ja ma arvan, et kui ma viitsin, kirjutan selle loo lõpuni. Üks osa veel ainult *Hingab kergendunult Ja ütleb:"Lõpuks saab see jama ka kaelast ära!"*
|
|
|
Post by Loore on Jun 15, 2007 19:05:07 GMT 3
ma teadsin seda:D aga kirjuta nüüd ruttu. muidu ununeb veel ära.
|
|
|
Post by Pingu on Jun 15, 2007 19:43:07 GMT 3
oh see lõpp on mul juba eelmisest osast olemas xD Ma lihtsalt EI viitsi kirjutada seda ... Aga TÄNA hakkan kirjutama ja vb HOMME panen üles, kui ma TÄNA valmis ei saa xD
|
|
|
Post by Loore on Jun 15, 2007 20:08:01 GMT 3
no kirjuta siis!.
|
|
|
Post by Pingu on Jun 17, 2007 16:14:32 GMT 3
uuups... ma ei ole seda ikka kirjutanud
|
|
|
Post by Pingu on Jul 2, 2007 13:24:44 GMT 3
Viimane osa... PASK! XD Esimene ja viimane osa, olid ikka mõlemad kehvemad kui kehvad ;D
Algus
Hilary hingas hirmunult sisse ja vaatas Jacki, kes talle nuga käes hoides lähenes. Poisi silmist peegeldus metsik pilk ja Hilary surus silmad hirmunult kinni, et tagasi hoida pisaraid, mis mööda pead kihelema olid hakanud. Tüdruk tõmbas teki üle pea.
Hilary lõi silmad lahti. Hetkega tundis ta kuidas ta silmad kipitama hakkavad, sest toas oli nii valge. Ägedalt tõmbas neiu end konksu ja vaatas toas ringi. See oli täpselt samasugune nagu alguses. Kui ta mäluauguga palatis oli. Ainuke loogiline seletus asjale, et ta hetkega ühest toast teise sai võis olla uni. Kuid talle ei antud mõtlemiseks eriti kaua aega. Valgeks võõbatud aknaga uks lükati lahti ja sisse tormas mingi mees. Ta oli täpselt nagu doktor Taurus. Suurte silmadega jälgis ta doktorit, kes palatis ringi askeldas ja ilmselt ei vaevunudki talle ütlema, mis toimub. Hilary üritas talt küsida, kuid häält tehes tuli välja vaid kähe kraaksatus. “Noh ja sina oled ka lõpuks üles ärganud,” ütles mees ise juttu alustades. Hilary vaid noogutas tummalt. “Oli ka aeg,” ütles doktor enda sügava ja mõtliku häälega. “Sa olid koomas. Kaks kuud ja neli päeva. Me hakkasime arvama, et sa ei ärkagi enam.” Hilaryl vajus suu lahti. Tema ja koomas? EI! See ei saanud olla ainult uni. Need olid ta elu õnnelikumad hetked. Koos Jackiga. Ainult... Lõpp kiskus natuke metsa. Jah, mina sellist lõppu ei tahaks. Oli Hilary kindel ja meenutas seda, kuidas Jack talle noaga lähenes. Nüüd ajas see talle naeru peale. Siiski vaid korra kihistades tuli talle meelde. Kas ma olin selles unes mälukas? See ajas veel hullema naeru peale. Pööraselt naerma hakates teenis ta doktorilt mitmeid manitsuslauseid. Lõpuks sõna kuulates jäi Hilary palatis ringi vaatama. See oli tõesti täpselt nagu selle pöörase une alguses. Samad lilled, sama öökapp, sama voodi, samad värvid, sama uks, sama aken isegi arst oli sama, sest Hilary luges tema rinnasildilt Doktor August Taurus. Nüüd vaid ohates ajas Hilary end istukile ja tundis nagu oleks ta viimati liigutanud aasta aega tagasi. Kõik lihased olid kanged ja silme ees hakkas kohe pööritama. Otsekui tasakaalu säilitamiseks sirutas t akäed kõrvale ja ootas, et pilt tagasi tuleks. Nüüd tuli tuppa õde. Ta oli täpselt-täpselt samasugune nagu unes. Ta lõi käsi kokku ja nad pomisesid midagi Taurusega. Hetke pärast tõttas õde välja. Hilary küsis käheda häälega “Kuhu ta läheb?” Taurus vaatas Hilary pupille ja ütles suunurgast “Ta läks su perele helistama. Muudje, su ema oli väga endast väljas, kui ma teda viimati nägin.” Hilary kergitas kulme. Ta oleks seda enda emast oodanud, kuid hetkel tundus kõik nii naljakas. Itsitades vaatas ta nüüd juba ringi õõtsuvat palatit. Rahulikult vajus ta sügavasse unne.
Kui Hilary üles ärkas istus tema palatis kolm inimest. Need olid Mari, Lizbeth ja Jack. Nad pomisesid midagi väga erutatud häälega ja Hilary ütles irvitades “Oh, teie ka siin.” Mari ehmatas ja kukkus tooli pealt maha. Lizbeth ja Jack naersid ja ka Hilary ühines nendega. Mari ajas end püsti – rapsis enda riideid korralikumaks – ja istus jälle enda tooli peale. Jack ajas end püsti ja kõndis Hilary juurde ja ütles saatusliku häälega “Nii, et sina oled siis tagasi.” Hilary naeratas plikalikult ja ütles unisel toonil “Oleks sa ainult näinud seda und mida mina nägin...” Õnnelikult vaatas tüdruk Jacki ja pahvatas siis otsekui juttu jätkates “Tupsuke!” Jack võpatas, kui kuulis enda lapsepõlve hüüdnime. Hilary irvitas ja Lizbeth ja Mari olid hääletu naeru käes kõveras. Mõlemad naersid ja meenutasid Hilaryle tahtmatult Looret. Tüdrukut meenutades läks Hilary kurk valusaks ja nüüd võitles ta juba pisaratega. Oi kuidas ta oleks soovinud päriselus sellise tüdrukuga sõbrustada. Nüüd hädiselt teistele naeratades vaatas ta sisse kiirustavat haiglaõde, kes Lizbethi, Mari ja Jacki välja nüpeldas. Hilary ohkas ja mõtles kurvalt Huvitav, kas meil Jackiga ka kunagi midagi toimuma hakkab? Ma ei saa ju ainult unistuste najal elada.
|
|