Post by Mari . on Jan 16, 2008 19:40:00 GMT 3
Hästikahtlane(A)
Aga jahh, mingil loegul tuli idee. Tuli tahtmine ühe käekott ümber lükata (A) Mõtlesin, et oleks tore võlukunsti osata. *on õel*
"Nii, kuidas siis jääb?" küsis professor Travers, lõbus tüsedapoolne vanamees.
"Misja?" puterdas Jacob. Ta tõstis pea ja vaatas otsa ümarate prillide ja arvukate lõualottidega mehele. "Oh, ma jäin magama." pomises Jacob vaikselt ja langetas pilgu. Ta tundis piinlikust, see oli juba teine kord sel nädalal kui ta Mugu-Uuringutes magama oli jäänud. Professor Travers vangutas lõbustatult pead ja kordas. "Võlukunsti ministeerium on otsustanud saata kaks mugu-uuringute parimat õpilast kuuks ajaks mugukooli praktikale. Sina ja Carolina Stelling lähete." Viimane röövis Jacobilt tema enesevalitsuse. "Mis asja?" röögatas ta. Carolina Stelling ei meeldinud talle karvavõrdkidki. Tüdruk oli vankumatult kindel oma põhimõtetes ja alatasa kellegagi raksus. Ta kamandas alati kõiki ja imelikul kombel suutiski ta nad alati lõpuks seda tegema panna, mida ta tahtis. Tüdruku õppeedukus oli kooli parim ja seega oli ta kõigi õpetajate lemmik, mida ta julmalt ära kasutas. Põhiliselt oli Carolina tuntud kui "Tuupiv Bitch".
"Sina ja Carolina Stelling lähete." Kordas õpetaja. "Kas Henry ei võiks?" küsis Jacob tobedalt ja tema pilk lipsas Carolina poole. Tüdruk saatis poisi poole julma pilgu, mis sundis alati inimesi tegema seda mida tema tahtis. "Oh jah, loomulikult lähen ma Carolinaga." Ütles Jacob kiirelt, kuid needis ennast kohe mõttes. Professor Travers naeratas ja andis neile kodutöö.
Mõned tunnid hiljem istus Jacob koos Henry, Noah, Amberi ja Katiega lõunalauas. "Kuidas sa said nõustuda Carolinaga minema?" küsis Amber temalt läbitungivalt.
"Noh, tead see tema pilk ee... ma olen kindel, et ta kasutab mõnda nõidust." Pudistas Jacob ja lõi pilgu maha. "Pagana bitch..." pomises Noah ja vangutas pead. "Kuulge, ega ta nii hull nüüd ka ei ole." Ütles Henry kurguhäälega, kuid lõi kohe pilgu maha. Ülejäänud neli vaatasid talle uskumatult otsa. "Kuidas palun?" küsis Amber, ehk veidi liiga valjult, kuid siiski oli tema toonis kuulda paanikat. Jacob teadis miks, kuid Henry oli liiga kitsarinnaline, et sellest aru saada ja Amber liiga uhke, et seda tunnistada.
"Loomulikult näeb ta ilge välja..." lisas Henry kiiresti ja punastas selle juures tõsiselt. Jacob turtsatas. Tegelikult ei vastanud see tõele. Vaatamata oma jubedale iseloomule oli Carolina nende klassi üks ilusamaid tüdrukuid. Vahest Katie järel. Carolinal olid sirged tumepruunid juuksed ja pikk sirge tukk. Tüdruku näojooned olid imepeened ja pehmed kuid neile andsid karmust tema külmad hallid silmad. Kokku andsid nad lausa vastupandamatu kontrasti, mida varjutas vaid tema jube iseloom.
"Ah jäta jutt, sa ise ka ei usu seda." Vastas Amber, silmi kissitades, kust puudus nende tavaline soojus. Henry mühatas ja toppis endale lihapiruka tervelt suhu mispeale Katie nina kirtsutas ja lausus: "Kuule Henry, tule nüüd. Me peame Ennustamisse minema."
"Ma ei saa aru miks te sellest lahti ei ütle. Te ju ise ütlete ka, et ta on üks vana petis." Amber vaatas Katiele süüdistavalt otsa ja viskas oma pikad laines juuksed selja taha.
"Ta on nii naljakas. Pealegi ta solvuks õudsalt kui ma ta tunnist ära tuleksin." Ütles Katie leebelt naeratades. Henry tiris Katiet tema pika blondi patsi otsast, et ta juba liikuma hakkaks. "Noh, eks Nõiasõnades näeme." Lisas Katie ja järgnes Henryle pikkade patside lehvides. Amber raputas oma punast pead. "Ma ei saa neist aru" pomises ta ja jätkas siis jälle selge häälega. "Okei, mul hakkab nüüd Muundamine. Eks õhtul puhkekas näeme."
"Hei! Lendluudpall, mäletad kell neli?" Ütles Noah veidike pettunult. "Ja, ja..." pomises Amber ja sasis Noah lühikesi lokkis juukseid. "Oh, seal on Helen. Ma nüüd lähen! Helen! Hei HELEN!" hüüdis Amber klassikaaslasele. "Olgu, nii et Aritmantia siis?" Küsis Jacob Noah'lt. Noah noogutas tuimalt pead ja lausus. " Veel üks tund koos Carolinaga, vägev.." pomises Noah ja Jacob turtsatas naerma. "Noh, tegelikult on ta ju päris kenake." Ütles ta muiates. "Katie on ilusam." Vastas Noah mõtlikult.
"Oh, Merlini hambapasta nimel. Tunnista üles juba, et Kat meeldib sulle."
"Mis hambapasta?"
"Ära vaheta teemat!"
"No natukene jah."
Üle Jacobi näo valgus rahulolev muie. "Ma teadsin seda." Ütles ta vaikselt, ja nad suundusid rõõmsalt rääkides Aritmantia klassi poole.
***
Päevad läksid üksteise järel ja oligi käes see õhtu, kus Carolina ja Jacob pidid minema mugukooli praktikale. Neid olid saatma tulnud mugu-uuringute õpetaja professor Travers, majajuhataja professor McGonagall ja isegi Dumbledore.
"Pidage meeles, ei ühtki vihjet selle kohta kust te päriselt tulete!" Pani Dumbledore neile südamele.
"Jah, sir. Me tuleme Hampshirest, Kinnon MacLoggedi põhikoolist" vuristas Carolina ette ja Jacob saatis ta poole põlgliku pilgu. Polnud aru saada kas Dumbledore märkas seda või mitte sest ta jätkas. "Väga tubli, miss Stelling. Minerva, ole nii lahke anna neile nende koolivormid." Nad jälgisid kuidas professor McGonagall ulatas kummalegi paksust pruunist paberist mühkliku paki. Noored tänasid ja võtsid need vastu. "Minge nüüd maadam Rosmerta juurde. Ta lubas teil oma tuld kasutada. Reisige "Viva Villasse", seal ootab teid vanemapoolne naine kelle nimi on Mildred Virginia Viva. Ta juhatab teid koolini kust te leiate eest juba mugud." Ütles neile McGonagall. Jacob ja Carolina hakkasid vaikuses mööda hämarat teed Siganurme poole minema. Natukese aja pärast üritas Jacob vestlust arendada. "Huvitav millised ned mugud on?" küsis ta Carolinalt. Tüdruk põrnitses teda hetke altkulmu, kuid vastas siis: " Ei tea, ma lugesin, et mõned mugukoolid pidid väga karmid olema." Jacob surus endal maha tahtmise turtsatada ja küsis siis: "Mis saaks olla hullem Snapest?"
"P r o f e s s o r Snapest, Jacob. Ja paljud asjad ma arvan. Näiteks Tead-Küll-Kes."
"Kuule, Tead-Küll-Kes kadus ju aasta tagasi, tead küll ju seda," pilkas Jacob.
"Jah, aga Dumbledore ei usu, et ta on igaveseks kadunud. Ta ütles, et ta tuleb tagasi, kunagi." Carolina saatis talle jälle ühe oma sundivatest pilkudest ja Jacob jäi kohe vait. Vaikides jõudsid nad Kolme Luua kõrtsini, kus Rosmerta neid juba ootas.
"Noored praktikandid? Tulge edasi, tulge edasi." Lausus naine naeratades ja juhatas nad läbi paaritoa hubasesse tuppa leegitseva kaminani. Siis ulatas ta neile ilusa keraamilse ruunimärkidega poti, kus sees oli rohekas floopulber. Jacob hakkas juba selle järele kätt sirutama kui Carolina talle teravalt ütles: "Daamid ees!" Poiss punastas ja lasi käe alla. Ta vaatas kuidas tüdruk leekidesse kadus ja astus siis tulle. Ta lasi floopulbril tulle kukkuda ja ütles siis selge häälega: "Viva Villa." Otsekohe kadus hubane tuba koos naeratava Rosmertaga ja Jacobi silme eest käisid läbi mitmed toad. Lõpuks prantsatas Jacob ühte ilusa vanamoodsa toa kaminasse, kus ta nägi Carolinat seismas ühe matsaka vanemapoolse naise kõrval. Tüdruku näol oli sügav halvakspanu. Jacob vaatas naist mõtlikult. Tal olid juuksed blondiks värvitud ja keerukasse krunni keeratud. Nägu kattis ülemäära paks meigikiht ja naise kaela, käsi ja sõrmi kaunistasid arvukad ehted.
"Nii kullakesed, nüüd saadan ma teid koolini." Ütles proua Viva ja viipas neile, et nad talle järgneksid. Kõik kolm suundusid õue ja proua Viva näitas millegi poole näpuga. "Näete seal, mäe otsas. Edasi minge ise."Ütles ta, lehvitas ja kadus oma voogava rüü lehvides tuppa.