Post by cassie on Jul 9, 2007 20:23:19 GMT 3
(Suht esimene suurem kirjaproov.. et tahaks kommentaare.. et kas meeldib jne..(A))
1.osa
Noor mustapealine tüdruk ärkas üles piiksumise peale. Loomulikult oli see tema äratuskell. Ta peab ju täna kooli minema, sest on esmaspäev. Eile oli ta käinud maal vanaema juures ja pärast seda veel ka
ujumise trennis. Käigud vanaema juurde on alati väga kurnavad, sest esiteks on sinna umbes kolme tunnine sõit ja teiseks palub vanaema alati neil teda aidata koristamisel ja koristamine hõlmab ka pööningu koristamist, mis on üldse kõige tolmusem paik maakeral. Ja kohe kui nad olid tagasi, algas ujumise trenn, mis on samuti väga kurnav asi aga tüdruku lemmik spordiala.
Tüdruk, kes praegu veel oma voodis lamas, oli 15 aastane Kim. Kim on usin ja tubli tüdruk, oma erakordse iludusega. Kim käis praegu 8. klassis, õnneks oli see eelviimane veerand, mis tal praegu käsil oli. Kimi perekond oli siia linna alles eelmisel aastal kolinud aga tänu oma heale kohanemisvõimele ja suhtlemisoskusele oli Kim kiirelt sõpru leidnud ja talle ei olnud kolimine raske. Kimi ema oli samuti mustapealine ja samuti ilus, tema nimi oli Marge. Iluduse oligi Kim oma emalt pärinud. Kimi ema oli kodune aga kuna ta oli õmbleja ei olnud tal ikkagi palju aega ja ta pidi palju tööd tegema. Kimi isa John on pikk, tumepruuni peaga mees, kes on töökas ja nõudlik inimene aga oma pere jaoks valmis kõigeks. Kimil oli ka vend, kes on temast kaks aastat vanem, seega 17 aastane tumeda peaga nägus poiss. Ka tema oli tubli, kuid ehk märksa lohakam ja laisem, kui Kim.
Kim ajas end jõuga voodist välja, pani hommikumantli selga ja läks alla. All olid ema, kes valmistas hommikusööki ja isa, kes luges ajalehte. Kui see linn üldse millestki erines, siis sellega, et siin saabus leht juba kõige varasematel hommikutundide aga eelmises linnas pidid õnnelik olema kui said uudiseid ajalehest lugeda ära enne lõunat. Kim istus lauda samal kui ta vend Jack alla tatsus ja Kimi kõrvale lauda istus. Tänaseks hommikusöögiks oli peekon, muna ja apelsinimahl. Kimi arvates parim hommikusöök, mis üldse olla saab. Imelik oli see, et Kimi vanemad olid täna kuidagi rõõmsad ja naersid peaaegu iga väikse asja üle aga Kim arvas, et küllap on nad lihtsalt õnnelikud millegi üle tööl või muu sellise mitte talle tähtsa asja üle. Aga ta eksis täiesti, asi ei olnudki milleski muus kui temas.
Kui Kim sai söödud, läks ta üles, pesi end ja riietus kooli jaoks. Kui ta emale ja isale nägemist ütles, ütles ema talle: „Palun tule koolist kohe koju, ära kuskile mine, sest me tahame sinuga rääkida… meil on sulle üks üllatus,“ ema naeratas talle kavalalt ja soovis talle ilusat koolipäeva.
Kui Kim ja Jack kooli poole kõmpisid, küsis Kim vennalt: „Kas sa tead midagi sellest niinimetatud üllatusest?“
Jack vastas:“ Isegi kui teaksin, ei tohiks ma sulle midagi ütelda ja kuna ma tean, mis üllatus see on siis … ma lihtsalt ei ütle sulle, kiusu pärast!“
„ Miks sa mind siis kiusad?“ küsis Kim ärritunult.
„ Lihtne vastus, lihtsale küsimusele… sa oled mu õde!“
„ Kuidas ma seda küll ära ei arvanud… „ vastas Kim iroonilisest.
Kimi vend kasutas alati igat võimalust oma õde ärritada. Kim arvas, et ta vend on ta enda peale kade ja selle pärast kiusab teda aga tegelikult oli asi hoopis teisiti.
Kui Kim ja Jack kooli jõudsid, olid Kimi sõbrad juba koolis ja Jacki omad samuti. Mõlemad panid ebavajalikud asjad kappi ja läksid oma sõprade juurde. Kimi sõbrad Mike ja Lizzy olid mõlemad blondipeaga aga täieliku vastandid. Lizzy oli suur kunsti ja muusikahuviline aga Mike oli hoopis selline hipi moodi poiss, kes käis tihti rulluiskude ja rulaga sõitmas. Aga hoolimata oma erimeelsustele olid nad kõik kolm parimad sõbrad.
„Tule Kim, kell helises, esimene tund on mata,“ ütles Lizzy Kimile, aga Kim ei kuulanud, tegelikult ta mõtles sellele üllatusele ja sellele, miks ta ema ja isa nii õnnelikud ja rõõmsad olid olnud. Aga lõpuks lasi ta Lizzyl end tundi tirida.
Tund möödus igavalt nagu alati. Kimi matemaatika õpetaja oli härra Cornwall. Härra Cornwall oli kiilaks mineva peaga ja alati tumepruuni ülikonda kandev, unistav mees, kes iga tunni ajal kippus tunniteema unustama ja rääkima hoopis tema ilusast ja kaunist elust, mis oli alati väga igav.
Järgmine tund oli eesti keel, mida Kim vihkas üle kõige, sest eesti keele õpetaja oli võtnud vist enda ülesandeks Kimi nii palju alandada, kui võimalik. Vähemalt nii arvas Kim, sest ükskord, kui Kim oli kogemata leidnud oma õpetaja armastuskirja kooli direktorile ja seda lugenud, oli uksest sisse astunud tema emakeele õpetaja, kelle nimi muide on preili Hate, ja seda näinud. Ning sellest ajast peale on Kim olnud tema pideva terrorismi all.
Kolmas tund oli kirjandus, mis oli Kimi üks lemmiktunde, kehalise kasvatuse järel muidugi. Kirjanduse õpetaja oli meeldiv noor daam, nimega preili Silena. Preili Silena oli väga nägus noor naine, kes oli alati lõbusas tujus ja andis tunnis meeldivaid ülesandeid. Preili Silena oli pikkade pruunide juustega, pika kehaehitusega ja väga hea maitsega.
Peale kolmandat tundi on alati poole tunnine söögivahetund, mida tavaliselt kasutatakse, kas rulatamiseks, rulluiskudega sõitmiseks, linna peal kolamiseks või siis harva ka söömiseks. Mike, Kim ja Lizzye käisid sellel vahetunnil tavaliselt kooli kõrval asuvas skate pargis rulluiskudega sõitmas. Iga päev ostsid nad koolist ühe hot dogi ja suundusid skate parki. Jah… rulluiskudega meeldis tegelikult neile kolmele koos kõige rohkem teha.
Neljas, viies, kuues ja seitsmes tund möödusid kenasti. Kim muidugi täna koolis midagi tähele ei pannud, sest teda näris ikkagi see üllatus ja vanemate õnnelikkus. Aga lõpuks sai siiski koolipäev läbi. Tavaliselt oleksid nad kolmekesi läinud rulluiskudega sõitma aga seekord pidi Kim oma ema korralduse järgi koju minema.
Kui ta koju jõudis, ootasid Kimi vanemad teda kodus, istudes elutoas diivani peal. Kim võttis üleriided ära, pani nagisse ja läks elutuppa vanemate vastas olevale tugitoolile istuma.
1.osa
Noor mustapealine tüdruk ärkas üles piiksumise peale. Loomulikult oli see tema äratuskell. Ta peab ju täna kooli minema, sest on esmaspäev. Eile oli ta käinud maal vanaema juures ja pärast seda veel ka
ujumise trennis. Käigud vanaema juurde on alati väga kurnavad, sest esiteks on sinna umbes kolme tunnine sõit ja teiseks palub vanaema alati neil teda aidata koristamisel ja koristamine hõlmab ka pööningu koristamist, mis on üldse kõige tolmusem paik maakeral. Ja kohe kui nad olid tagasi, algas ujumise trenn, mis on samuti väga kurnav asi aga tüdruku lemmik spordiala.
Tüdruk, kes praegu veel oma voodis lamas, oli 15 aastane Kim. Kim on usin ja tubli tüdruk, oma erakordse iludusega. Kim käis praegu 8. klassis, õnneks oli see eelviimane veerand, mis tal praegu käsil oli. Kimi perekond oli siia linna alles eelmisel aastal kolinud aga tänu oma heale kohanemisvõimele ja suhtlemisoskusele oli Kim kiirelt sõpru leidnud ja talle ei olnud kolimine raske. Kimi ema oli samuti mustapealine ja samuti ilus, tema nimi oli Marge. Iluduse oligi Kim oma emalt pärinud. Kimi ema oli kodune aga kuna ta oli õmbleja ei olnud tal ikkagi palju aega ja ta pidi palju tööd tegema. Kimi isa John on pikk, tumepruuni peaga mees, kes on töökas ja nõudlik inimene aga oma pere jaoks valmis kõigeks. Kimil oli ka vend, kes on temast kaks aastat vanem, seega 17 aastane tumeda peaga nägus poiss. Ka tema oli tubli, kuid ehk märksa lohakam ja laisem, kui Kim.
Kim ajas end jõuga voodist välja, pani hommikumantli selga ja läks alla. All olid ema, kes valmistas hommikusööki ja isa, kes luges ajalehte. Kui see linn üldse millestki erines, siis sellega, et siin saabus leht juba kõige varasematel hommikutundide aga eelmises linnas pidid õnnelik olema kui said uudiseid ajalehest lugeda ära enne lõunat. Kim istus lauda samal kui ta vend Jack alla tatsus ja Kimi kõrvale lauda istus. Tänaseks hommikusöögiks oli peekon, muna ja apelsinimahl. Kimi arvates parim hommikusöök, mis üldse olla saab. Imelik oli see, et Kimi vanemad olid täna kuidagi rõõmsad ja naersid peaaegu iga väikse asja üle aga Kim arvas, et küllap on nad lihtsalt õnnelikud millegi üle tööl või muu sellise mitte talle tähtsa asja üle. Aga ta eksis täiesti, asi ei olnudki milleski muus kui temas.
Kui Kim sai söödud, läks ta üles, pesi end ja riietus kooli jaoks. Kui ta emale ja isale nägemist ütles, ütles ema talle: „Palun tule koolist kohe koju, ära kuskile mine, sest me tahame sinuga rääkida… meil on sulle üks üllatus,“ ema naeratas talle kavalalt ja soovis talle ilusat koolipäeva.
Kui Kim ja Jack kooli poole kõmpisid, küsis Kim vennalt: „Kas sa tead midagi sellest niinimetatud üllatusest?“
Jack vastas:“ Isegi kui teaksin, ei tohiks ma sulle midagi ütelda ja kuna ma tean, mis üllatus see on siis … ma lihtsalt ei ütle sulle, kiusu pärast!“
„ Miks sa mind siis kiusad?“ küsis Kim ärritunult.
„ Lihtne vastus, lihtsale küsimusele… sa oled mu õde!“
„ Kuidas ma seda küll ära ei arvanud… „ vastas Kim iroonilisest.
Kimi vend kasutas alati igat võimalust oma õde ärritada. Kim arvas, et ta vend on ta enda peale kade ja selle pärast kiusab teda aga tegelikult oli asi hoopis teisiti.
Kui Kim ja Jack kooli jõudsid, olid Kimi sõbrad juba koolis ja Jacki omad samuti. Mõlemad panid ebavajalikud asjad kappi ja läksid oma sõprade juurde. Kimi sõbrad Mike ja Lizzy olid mõlemad blondipeaga aga täieliku vastandid. Lizzy oli suur kunsti ja muusikahuviline aga Mike oli hoopis selline hipi moodi poiss, kes käis tihti rulluiskude ja rulaga sõitmas. Aga hoolimata oma erimeelsustele olid nad kõik kolm parimad sõbrad.
„Tule Kim, kell helises, esimene tund on mata,“ ütles Lizzy Kimile, aga Kim ei kuulanud, tegelikult ta mõtles sellele üllatusele ja sellele, miks ta ema ja isa nii õnnelikud ja rõõmsad olid olnud. Aga lõpuks lasi ta Lizzyl end tundi tirida.
Tund möödus igavalt nagu alati. Kimi matemaatika õpetaja oli härra Cornwall. Härra Cornwall oli kiilaks mineva peaga ja alati tumepruuni ülikonda kandev, unistav mees, kes iga tunni ajal kippus tunniteema unustama ja rääkima hoopis tema ilusast ja kaunist elust, mis oli alati väga igav.
Järgmine tund oli eesti keel, mida Kim vihkas üle kõige, sest eesti keele õpetaja oli võtnud vist enda ülesandeks Kimi nii palju alandada, kui võimalik. Vähemalt nii arvas Kim, sest ükskord, kui Kim oli kogemata leidnud oma õpetaja armastuskirja kooli direktorile ja seda lugenud, oli uksest sisse astunud tema emakeele õpetaja, kelle nimi muide on preili Hate, ja seda näinud. Ning sellest ajast peale on Kim olnud tema pideva terrorismi all.
Kolmas tund oli kirjandus, mis oli Kimi üks lemmiktunde, kehalise kasvatuse järel muidugi. Kirjanduse õpetaja oli meeldiv noor daam, nimega preili Silena. Preili Silena oli väga nägus noor naine, kes oli alati lõbusas tujus ja andis tunnis meeldivaid ülesandeid. Preili Silena oli pikkade pruunide juustega, pika kehaehitusega ja väga hea maitsega.
Peale kolmandat tundi on alati poole tunnine söögivahetund, mida tavaliselt kasutatakse, kas rulatamiseks, rulluiskudega sõitmiseks, linna peal kolamiseks või siis harva ka söömiseks. Mike, Kim ja Lizzye käisid sellel vahetunnil tavaliselt kooli kõrval asuvas skate pargis rulluiskudega sõitmas. Iga päev ostsid nad koolist ühe hot dogi ja suundusid skate parki. Jah… rulluiskudega meeldis tegelikult neile kolmele koos kõige rohkem teha.
Neljas, viies, kuues ja seitsmes tund möödusid kenasti. Kim muidugi täna koolis midagi tähele ei pannud, sest teda näris ikkagi see üllatus ja vanemate õnnelikkus. Aga lõpuks sai siiski koolipäev läbi. Tavaliselt oleksid nad kolmekesi läinud rulluiskudega sõitma aga seekord pidi Kim oma ema korralduse järgi koju minema.
Kui ta koju jõudis, ootasid Kimi vanemad teda kodus, istudes elutoas diivani peal. Kim võttis üleriided ära, pani nagisse ja läks elutuppa vanemate vastas olevale tugitoolile istuma.